{"id":9503,"date":"2010-10-19T02:53:30","date_gmt":"2010-10-18T23:53:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=9503"},"modified":"2010-11-30T07:55:25","modified_gmt":"2010-11-30T04:55:25","slug":"avastati-ootamatu-magnetism","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=9503","title":{"rendered":"Avastati ootamatu magnetism"},"content":{"rendered":"

Oak Ridges asuva Rahvusliku Laboratooriumi Energiaosakonnas (Department of Energy’s Oak Ridge National Laboratory) tehtud teoreetiline t\u00f6\u00f6 on andnud lahenduse kahe erineva materjali vahelise ootamatu magnetismi m\u00f5istmiseks.<\/strong><\/p>\n

Ajakirjas Nature Communications avaldatud tulemustel on, ORNL’i Materjaliteaduse ning Tehnoloogia Osakonnast (ORNL’s Materials Science and Technology Division) p\u00e4rit kaasautori Satoshi Okamoto arvates, eriti t\u00e4htis koht arvutialadel elektrooniliste seadmete loomisel ning telekommunikatsioonis. T\u00f6\u00f6 teostati Madridis Compultense \u00dclikoolis (Universidad Complutense de Madrid)\u00a0ning s\u00fcnkrotronkiirgushooned\u00a0asusid Prantsusmaal, Jaapanis, Bristoli ja Warwicki \u00fclikoolides.<\/p>\n

“Meeskonna leid on ootamatu magneetiline korrastus titaani aatomites strontsiumtitanaadi ning lantaanmangaani vahelistes liidetes, mis on m\u00f5lemad suurtes kogustes isolaatorid,” s\u00f5nas Okamoto.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4evaste nanokoostet\u00f6\u00f6ristadega on teadlastel v\u00f5imalik kontrollitud t\u00e4psusega, peaaegu aatom-aatomilt, erinevate ainete v\u00e4ga \u00f5hukesi kristallilisi kihte muutes kunstmaterjale v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada. Nende materjalide omadused m\u00e4\u00e4ravad erinevate ainete kontaktpindade struktuurid ning see, kuidas aatomid l\u00e4bi kontaktpinna \u00fcksteist vastastikku m\u00f5jutavad.<\/p>\n

Sellist puutepinda on tavaliselt segaduse allikaks peetud. Uuringuks kasutatud keeruliste oksiidide ja nendega sarnaste materjalide puhul oli tulemuseks midagi, mida looduslikult \u00fcheski teises aines ei esine. Selliste kontaktpindade elektroonsete omaduste m\u00e4\u00e4ramiseks uuris meeskond pindu detailselt s\u00fcnkrotronr\u00f6ntgeniga.<\/p>\n

“Tulemus oli veelgi \u00fcllatavam vaadeldes uut t\u00fc\u00fcpi magnetismi titaani aatomites, mis on strontsiumtitaanis suures koguses isoleerivad,” \u00fctles Okamoto.<\/p>\n

Lisaks suutsid uurijad\u00a0atomaarses mastaabis\u00a0\u00a0spinni ehk magnetismi struktuuri\u00a0manipuleerida. Okomato tehtud teoreetiline t\u00f6\u00f6 andis vajalikud andmed selle uudse piirpindmagnetismi m\u00f5istmiseks ning on uute magnetelektrooniliste seadmete, nagu tunneldav magnettakistiga \u00fchendus (tunneling magneto-resistance junction), mida on v\u00f5imalik kasutada k\u00f5vaketta juhina, arendamisel erilise t\u00e4htsusega.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4evaste \u00a0kahe materjali vahelisel elektrilise laengu \u00fclekandmisel\u00a0p\u00f5hinevate\u00a0elektrooniliste seadmete potentsiaalseks alternatiiviks \u00a0oleksid magnetoelektroonilised (spintronic) seadmed, mis kasutaksid lisaks elektronide laengutele ka nende ka magnetmomenti v\u00f5i spinni ning oleksid seega\u00a0info talletamisel v\u00f5i saatmisel\u00a0elektrilise signaalina efektiivsemad.<\/p>\n

Rohkem infot: Uurimust\u00f6\u00f6d, mis avaldati 21. septembril (http:\/\/www.nature. \u2026 mms1080.html<\/a>), juhtis Jacobo Santamaria Madridi Complutense \u00dclikoolist. T\u00f6\u00f6 pealkiri on \u00a0“Spin and orbital Ti magnetism at LaMnO3\/SrTiO3 interfaces.”<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Oak Ridges asuva Rahvusliku Laboratooriumi Energiaosakonnas (Department of Energy’s Oak Ridge National Laboratory) tehtud teoreetiline t\u00f6\u00f6 on andnud lahenduse kahe erineva materjali vahelise ootamatu magnetismi m\u00f5istmiseks. Ajakirjas Nature Communications avaldatud tulemustel on, ORNL’i Materjaliteaduse ning Tehnoloogia Osakonnast (ORNL’s Materials Science and Technology Division) p\u00e4rit kaasautori Satoshi Okamoto arvates, eriti t\u00e4htis koht arvutialadel elektrooniliste seadmete loomisel […]<\/p>\n","protected":false},"author":385,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-9503","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9503","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/385"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=9503"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9503\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=9503"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=9503"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=9503"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}