{"id":957,"date":"2008-11-08T04:24:25","date_gmt":"2008-11-08T01:24:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=957"},"modified":"2010-03-29T09:35:04","modified_gmt":"2010-03-29T06:35:04","slug":"pilt-kaugeimatest-maalt-vaadeldud-galaktikatest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=957","title":{"rendered":"Pilt kaugeimatest Maalt vaadeldud galaktikatest"},"content":{"rendered":"<p><strong><br \/>\nEuroopa L&otilde;unaobservatoorium avaldas &uuml;lesv&otilde;tte kaugeimast Maalt vaadeldud alast s&uuml;vakosmoses. T&scaron;iilis asuva V&auml;ga Suure Teleskoobiga (VLT, Very Large Telescope) &uuml;hendatud spektrograafi VIMOS abil n&auml;htava ja ultraviolettkiirguse piiril tehtud pildi j&auml;&auml;dvustamiseks kulus 40 tundi; hiljem &uuml;hildati see teistel lainepikkustel j&auml;&auml;dvustatud kaadritega samast taevaalast. <br \/>\n<\/strong><br \/>\nUniversumi isotroopsus on loomulikuks l&auml;htekohaks vaatluste &uuml;ldistamisel &#8211; selle kohaselt ei erine ilmaruum laias laastus olenevalt vaatesuunast. Niisugune eeldus j&auml;reldub Koperniku printsiibist, mille kohaselt inimkond ei paikne maailmas mingis erilises ja teistest erinevas kohas. Kui elu oleks arenenud m&otilde;nes teises galaktikas kusagil mujal,<\/p>\n<table width=\"200\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"right\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"341\" width=\"222\" alt=\"\" src=\"http:\/\/www.eso.org\/public\/outreach\/press-rel\/pr-2008\/images\/phot-39-08-preview.jpg\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><em>Pilt: ESO<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>paistaks &uuml;mbritsev ilmaruum &uuml;ldjoontes sarnaselt. Nimega CDF-S tuntakse &uuml;hte kahest enimuuritud alast taevalaotusel ja seda kujutab ka siinne pilt. Nende paikade valik pole juhuslik &#8211; kui kauged objektid jagunevad vaatamissuundade vahel keskeltl&auml;bi &uuml;htlaselt, siis P&auml;ikeses&uuml;steemis leidub tolmurikkaid piirkondi ja Linnutee tasandis segaks vaatlusi teele j&auml;&auml;vad kodugalaktika t&auml;hed. CDF-S on &uuml;ks niisugustest puudustest vaba ala. Siin toodud pildil paistavad galaktikad niisugustena, nagu nad olid k&otilde;igest 2 miljardit aastat p&auml;rast universumi teket, st. valgus on nendelt meieni levinud &uuml;le 10 miljardi aasta. Niisuguste noorte galaktikate uurimine aitab m&otilde;ista galaktikate tekkemehhanisme ja arengut.<\/p>\n<p>T&auml;ism&otilde;&otilde;dus pildi saab alla laadida ESO kodulehelt &#8211; <a href=\"http:\/\/www.eso.org\/public\/outreach\/press-rel\/pr-2008\/phot-39-08.html\">link<\/a>.<\/p>\n<p>Allikas:<br \/>\n<a href=\"http:\/\/www.eso.org\/public\/outreach\/press-rel\/pr-2008\/pr-39-08.html\">European South Observatory<\/a>: <em>A Pool of Distant Galaxies &ndash; the deepest ultraviolet image of the Universe yet<\/em><\/p>\n<p>Toimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Euroopa L&otilde;unaobservatoorium avaldas &uuml;lesv&otilde;tte kaugeimast Maalt vaadeldud alast s&uuml;vakosmoses. T&scaron;iilis asuva V&auml;ga Suure Teleskoobiga (VLT, Very Large Telescope) &uuml;hendatud spektrograafi VIMOS abil n&auml;htava ja ultraviolettkiirguse piiril tehtud pildi j&auml;&auml;dvustamiseks kulus 40 tundi; hiljem &uuml;hildati see teistel lainepikkustel j&auml;&auml;dvustatud kaadritega samast taevaalast. Universumi isotroopsus on loomulikuks l&auml;htekohaks vaatluste &uuml;ldistamisel &#8211; selle kohaselt ei erine ilmaruum laias [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-957","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/957","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=957"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/957\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=957"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=957"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=957"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}