{"id":958,"date":"2008-11-11T02:31:07","date_gmt":"2008-11-10T23:31:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=958"},"modified":"2010-03-29T09:34:56","modified_gmt":"2010-03-29T06:34:56","slug":"rahvusvaheline-orbitaaljaam-saab-kolm-lisakohta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=958","title":{"rendered":"Rahvusvaheline Orbitaaljaam saab kolm lisakohta"},"content":{"rendered":"


\nPlaanipäraselt peaks ööl vastu reedet startima USA kosmosesüstik Endeavour, et viia 350 kilomeetri kõrgusel maapinnast tiirlevasse Rahvusvahelisse Orbitaaljaama uusi seadmeid, sealhulgas tualeti, külmiku ja magamisasemed muutmaks orbitaaljaam elukõlblikuks kuueliikmelisele alalisele meeskonnale.<\/strong><\/p>\n

Üheks põhjustest, miks jaama praegu nii suures mahus täiendatakse, on USA süstikute Shuttle lendude plaanipärane lõpetamine aastal 2010. Paraku ei ole oodata uue põlvkonna transpordivahendite kasutuselevõttu enne 2015 aastat ja see jätab USA missiooni sõltuvaks Venemaa rakettidest. 27. septembril läbis USA Kongressi edukalt seaduseelnõu, mis lubab USA kosmoseagentuuril NASA aastani 2016 osta transporditeenust orbitaaljaama Venemaalt. Siiski soovitakse enne<\/p>\n\n\n\n\n
\"\"<\/td>\n<\/tr>\n
Rahvusvaheline Orbitaaljaam: tumedate ribadena<\/em> paistvate päikesepaneelide "siruulatus" on üle 70 meetri. Pilt: NASA<\/em> \n <\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Shuttle missioonide lõppu saavutada orbitaaljaama võimalikult suur sõltumatus hooldusreisidest. Eesti aja järgi reede esimestele tundidele kavandatud väljalennuga läheb teele muu hulgas ka käitlusjaam, mis peaks katsetuste edu korral tulevikus hakkama joogivett taastootma meeskonnaliikmete uriinist ja väljahingatavast veeaurust. STS-126 nime kandva reisi teiseks suureks sihiks on parandada päikesepaneeli liigend, mis peab tagama paneeli pöördumise Päikese poole ja seeläbi maksimaalse energiatootmise olenemata jaama asendist orbiidil. Eelmise aasta septembris täheldati, et liigendit juhtivat mootorit läbiv vool oli kasvanud normaalsest kordades kõrgemaks ja samas ilmnes ka vibratsioon. Pärast pikka analüüsi on tõenäoliseima põhjusena märgitud nimetatud liigendi puudulik määre. Vea kõrvaldamine ei piirdu aga kaugeltki õlitamisega; kulunud osade vahetus väljaspool jaama nõuab kava kohaselt kolmelt astronaudilt nelja käiku avakosmosesse. Edu korral saab sellest järjekorras kahekümne seitsmendast Shuttle lennust Rahvusvahelisse Orbitaaljaama ka omamoodi sünnipäevareis; 20. novembril kümne aasta eest viis vene kanderakett Proton-K orbiidile esimese mooduli Zarja. Rahvusvahelise Orbitaaljaama ajaloolised algmed pärinevad külma sõja aegsest kosmose vallutamise võidujooksust, millest hiljem kasvas inimkonna suurim, rahvusvaheline ja rahumeelne kosmoseprojekt. Lisaks suurusele tähenduslikus mõttes on orbitaaljaama mõõtmed piisavad, et tema päikesepaneelide peegeldust võib ka palja silmaga Maalt näha. NASA kodulehel leidub ka veebirakendus leidmaks lähitulevikus sobivat vaatlusaega olenevalt asukohast – link<\/a>.<\/p>\n

Allikad:
\n1. NASA<\/a>: STS-126 Mission Information<\/em>
\n2. Nature News 01.10.08<\/a>: US Congress approves funding bill for science<\/em><\/p>\n

Toimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Plaanipäraselt peaks ööl vastu reedet startima USA kosmosesüstik Endeavour, et viia 350 kilomeetri kõrgusel maapinnast tiirlevasse Rahvusvahelisse Orbitaaljaama uusi seadmeid, sealhulgas tualeti, külmiku ja magamisasemed muutmaks orbitaaljaam elukõlblikuks kuueliikmelisele alalisele meeskonnale. Üheks põhjustest, miks jaama praegu nii suures mahus täiendatakse, on USA süstikute Shuttle lendude plaanipärane lõpetamine aastal 2010. Paraku ei ole oodata uue põlvkonna […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-958","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/958","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=958"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/958\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=958"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=958"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=958"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}