{"id":960,"date":"2008-11-12T17:49:19","date_gmt":"2008-11-12T14:49:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=960"},"modified":"2010-03-29T09:34:39","modified_gmt":"2010-03-29T06:34:39","slug":"norra-saadab-raketi-virmalisi-uurima","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=960","title":{"rendered":"Norra saadab raketi virmalisi uurima"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>P&otilde;hjapooluse l&auml;hedal lendavate lennukite raadiosides esineb vahel tundidepikkuseid katkestusi ja GPS asukoham&auml;&auml;rangutesse tekivad saja meetrini k&uuml;&uuml;ndivad vead. Nende n&auml;hete eest peetakse vastutavaks ka virmalisi p&otilde;hjustavat P&auml;ikeselt p&auml;rit laetud osakeste voogu, mis &uuml;hes Maa magnetv&auml;ljaga pooluste kohal koondudes just seal suurimat m&otilde;ju avaldab. <\/strong><\/p>\n<p>Et sideh&auml;ired ja navigatsioonivead esinevad samal ajal v&otilde;imsamate virmalisem&auml;ngudega, pole kahtlust n&auml;htuste seotuses. K&uuml;ll on puudu t&auml;psest p&otilde;hjuslike seoste mehhanismide tundmisest, mis lubaks raadioh&auml;ireid tulevikus<\/p>\n<table width=\"200\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"right\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"333\" width=\"221\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/121108.jpg\" alt=\"\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><em>Prof. J&oslash;ran Moen<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>v&auml;hemasti ette ennustada, aga ehk neid hoopis v&auml;ltida ja leida GPS n&auml;itudele &otilde;iged parandid. Niisuguste eesm&auml;rkide nimel saadab Oslo &Uuml;likooli professor J&oslash;ran Moen vahemikus 28. novembrist 7. detsembrini umbes poolel teel Norra mandrilt p&otilde;hjapoolusele asuvast Svalbardi saarestikust lendu uurimisraketi. <\/p>\n<p>&Uuml;heksa meetri pikkune m&otilde;&otilde;teseadmetega varustatud rakett t&otilde;useb 350 kilomeetri k&otilde;rgusele; Barentsi meres l&otilde;ppev lend kestab vaid k&uuml;mmekond minutit. Selle aja jooksul registreeritakse muu hulgas laetud osakeste kontsentratsioon rekordilise ruumilise lahutusv&otilde;imega vaid m&otilde;ni meeter, kui varasemate m&otilde;&otilde;tmiste t&auml;psus j&auml;&auml;b saja meetri suurusj&auml;rku. <\/p>\n<p>Stardi ajastusel on m&otilde;&otilde;tmistulemustele suur m&otilde;ju &#8211; virmaliste kiire muutlikkus teeb keeruliseks nende tabamise ettem&auml;&auml;ratud lennutrajektooril. Sobiva hetke ennustamiseks kasutatakse p&auml;ikesetuule aktiivsust m&otilde;&otilde;tvalt NASA satelliidilt ja maapealsetelt radaritelt saadavat teavet. Poolteise n&auml;dala jooksul suletakse iga p&auml;ev neljaks tunniks lennuliiklus raketi trajektoori &uuml;mbruses ja selle aja sees tulebki leida sobiv stardihetk.<\/p>\n<p>\nAllikas:<br \/>\n<a href=\"http:\/\/www.apollon.uio.no\/vis\/art\/2008_3\/artikler\/rocket\">apollon.uio.no<\/a>: <em>Professor launches a rocket to investigate the northern lights <\/em><\/p>\n<p>Toimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P&otilde;hjapooluse l&auml;hedal lendavate lennukite raadiosides esineb vahel tundidepikkuseid katkestusi ja GPS asukoham&auml;&auml;rangutesse tekivad saja meetrini k&uuml;&uuml;ndivad vead. Nende n&auml;hete eest peetakse vastutavaks ka virmalisi p&otilde;hjustavat P&auml;ikeselt p&auml;rit laetud osakeste voogu, mis &uuml;hes Maa magnetv&auml;ljaga pooluste kohal koondudes just seal suurimat m&otilde;ju avaldab. Et sideh&auml;ired ja navigatsioonivead esinevad samal ajal v&otilde;imsamate virmalisem&auml;ngudega, pole kahtlust n&auml;htuste seotuses. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-960","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/960","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=960"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/960\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=960"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=960"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=960"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}