{"id":961,"date":"2008-11-14T08:09:41","date_gmt":"2008-11-14T05:09:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=961"},"modified":"2010-03-29T09:34:30","modified_gmt":"2010-03-29T06:34:30","slug":"avaldati-esimene-pilt-kauge-paikese-kolmest-kaaslasest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=961","title":{"rendered":"Avaldati esimene pilt kauge p\u00e4ikese kolmest kaaslasest"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Havail Mauna Kea m&auml;el asuvate teleskoopidega j&auml;&auml;dvustasid Gemini ja Kecki nimeliste observatooriumite teadlased pildi, millel on n&auml;ha kolme kaaslast P&auml;ikesest umbes poolteist korda suurema massiga noore t&auml;he &uuml;mber. <\/strong><\/p>\n<p>Viimase k&uuml;mnendi jooksul on registreeritud &uuml;le kahesaja eksoplaneedi, kuid seni on nende leidmiseks kasutatud peamiselt kaudset meetodit, mis p&otilde;hineb kaaslase gravitatsioonilisel m&otilde;jul t&auml;he liikumisele ja seel&auml;bi temalt meieni j&otilde;udva kiirguse spektrile. &Uuml;htegi pildile j&auml;&auml;dvustatud taevakeha v&auml;ljaspool P&auml;ikeses&uuml;steemi pole Rahvusvaheline Astronoomia&uuml;hing (IAU) veel planeedi definitsioonile<\/p>\n<table width=\"200\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"right\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"305\" width=\"308\" src=\"http:\/\/fyysika.ee\/pildid\/141108.jpg\" alt=\"\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><em>T&auml;htedega b ja c on t&auml;histatud kahte kaugemat t&auml;he kaaslast, kolmas ja l&auml;him j&auml;&auml;b varjutatud keskossa. Pilt: Gemini Observatory<br \/>\n            <\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>vastavaks tunnistanud. Euroopa L&otilde;unaobservatoorium avaldas juba 2005. aastal esimese pildi &uuml;ksikust kauge t&auml;he &uuml;mber tiirlevast kaaslasest, aga IAU vastav t&ouml;&ouml;grupp nimetas selle k&otilde;igest v&otilde;imalikuks pruuni k&auml;&auml;bust&auml;he &uuml;mber tiirlevaks planeedi massiga objektiks. <\/p>\n<p>Planeedi definitsioonis leppis IAU kokku alles 2006. aastal, ent sellestki on v&auml;he abi objektide puhul, mille olemasolu suudetakse vaid h&auml;davaevu tuvastada. Niisuguste taevakehade vastavust t&auml;psetele kriteeriumitele on v&auml;ga raske m&auml;&auml;rata. Nii j&auml;&auml;b ka vastavaldatud pildil kujutatavate t&auml;he kaaslaste kuuluvus planeetide hulka esialgu k&uuml;sitavaks. Kirjeldatud s&uuml;steemi teeb eriliseks eelk&otilde;ige see, et &uuml;he t&auml;he &uuml;mber on n&auml;ha kolm kaaslast.<\/p>\n<p>Seni vaadeldud kaugete t&auml;htede kaaslased on Jupiterist mitu korda suuremad ja t&otilde;en&auml;oliselt on nemadki hiiglaslikud gaasikerad. Ka Gemini observatooriumi &auml;sja avaldatud pressiteates kirjeldatavate objektide massideks hinnatakse 7 kuni 10 Jupiteri massi. Kolme kaaslase kaugusteks t&auml;hest nimega HR 8799 hinnatakse vastavalt 25, 40 ja 70 Maa ja P&auml;ikese vahelist kaugust, meid eraldab neist umbes 130 valgusaastat. Erinevate meetoditega on nende emat&auml;he vanuseks m&auml;&auml;ratud 60 miljonit aastat.<\/p>\n<p>Teadlastele pakub niisugune s&uuml;steem suurt huvi, sest ta v&otilde;imaldab uurida P&auml;ikeses&uuml;steemiga sarnaste koosluste arengut. Inimese kasutuses olev aeg ei ole piisav m&auml;rkamaks olulisi muutusi P&auml;ikeses&uuml;steemi kujunemises. Kui aga leida palju sarnaseid, kuid erinevates arenguj&auml;rkudes planeedis&uuml;steeme, saab neid vaadelda justkui stoppkaadreid &uuml;he koosluse arengus. T&auml;ht HR 8799 ja tema kaaslased on k&otilde;igest &uuml;ks noor p&auml;ikeses&uuml;steem kaheksak&uuml;mnest, mida sama uurimuse raames j&auml;lgitakse. <\/p>\n<p>T&auml;htede kaaslaste otsene vaatlemine v&otilde;imaldab m&otilde;&otilde;ta nendelt tuleva valguse spektreid, mille p&otilde;hjal saab uurida nende atmosf&auml;&auml;ride keemilist koostist. Selleks, et nii v&auml;ikeseid objekte sedav&otilde;rd kaugel vaadelda, tuleb aga esmalt vabaneda Maa atmosf&auml;&auml;ri segavast m&otilde;just. Mauna Kea m&auml;e tipp, kus teleskoobid asuvad, k&otilde;rgub 4200 meetrit &uuml;le merepinna ja j&auml;&auml;b suurest osast &otilde;hukihist &uuml;lespoole. &Uuml;lej&auml;&auml;nud atmosf&auml;&auml;ri v&auml;relusi kompenseeritakse adaptiivsete optiliste meetoditega, n&auml;iteks muudetakse teleskoobi peegli kuju reaalajas. Tehnoloogiate arenedes loodetakse tulevikus j&otilde;uda ka lahutusv&otilde;imeni, mis lubaks eristada Maaga sarnaseid pisiplaneete kaugete t&auml;htede juures.<\/p>\n<p>Allikad:<br \/>\n1. <a href=\"http:\/\/www.gemini.edu\/node\/11151\">Gemini Observatooriumi pressiteade<\/a>: <em>Gemini Releases Historic Image of Planetary &quot;First Family&quot;<br \/>\n<\/em>2.<em> <\/em><a href=\"http:\/\/www.eso.org\/public\/outreach\/press-rel\/pr-2005\/pr-12-05-p2.html\">ESO pressiteade 30.04.05<\/a>: <em>Astronomers Confirm the First Image of a Planet Outside of Our Solar System<\/em><br \/>\n3. <a href=\"http:\/\/www.dtm.ciw.edu\/boss\/planets.html\">IAU nimekiri eksoplaneetidest<\/a><\/p>\n<p>Toimetas Erik Randla<em><br \/>\n<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Havail Mauna Kea m&auml;el asuvate teleskoopidega j&auml;&auml;dvustasid Gemini ja Kecki nimeliste observatooriumite teadlased pildi, millel on n&auml;ha kolme kaaslast P&auml;ikesest umbes poolteist korda suurema massiga noore t&auml;he &uuml;mber. Viimase k&uuml;mnendi jooksul on registreeritud &uuml;le kahesaja eksoplaneedi, kuid seni on nende leidmiseks kasutatud peamiselt kaudset meetodit, mis p&otilde;hineb kaaslase gravitatsioonilisel m&otilde;jul t&auml;he liikumisele ja seel&auml;bi temalt [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-961","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/961","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=961"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/961\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=961"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=961"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=961"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}