{"id":964,"date":"2008-11-22T04:27:58","date_gmt":"2008-11-22T01:27:58","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=964"},"modified":"2010-03-29T09:34:16","modified_gmt":"2010-03-29T06:34:16","slug":"miks-on-teadlastel-vaja-laboritega-orbiidile-kolida-ja-miks-nad-amblikud-kaasa-votsid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=964","title":{"rendered":"Miks on teadlastel vaja laboritega orbiidile kolida ja miks nad \u00e4mblikud kaasa v\u00f5tsid?"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>&Auml;sja Rahvusvahelise Orbitaaljaama k&uuml;mnendat s&uuml;nnip&auml;eva t&auml;histanud teadlaste t&ouml;&ouml; on k&otilde;ike muud kui igav.<\/strong><\/p>\n<p>Rahvusvahelise Orbitaaljaama asukate seas on kahejalgsete k&otilde;rval ka kaheksa jalaga kosmoser&auml;ndureid, kes v&otilde;tsid ette pika reisi tundmatusse kooli&otilde;pilaste uurimishuvi innustamiseks. Nimelt peavad n&auml;dala eest orbitaaljaama poole teele asunud &auml;mblikud vastama &otilde;pilaste k&uuml;simustele, n&auml;iteks missugust v&otilde;rku nad kaaluta olekus koovad. Esialgu ei ilmutanud &auml;mblikud siiski suurt koost&ouml;&ouml;valmidust &#8211; &uuml;ks punus korrap&auml;ratuid sasipuntraid ja teine p&otilde;genes hiljuti sootuks. Viimaste andmete kohaselt on v&otilde;rgupunuja siiski hakanud kohanema ja ilmutanud m&auml;rkimisv&auml;&auml;rseid edusamme ehk &otilde;ppinud kaaluta olekus orienteeruma ja korrap&auml;rast kangast kuduma. Sama haridusprogrammi piletiga s&otilde;itsid s&uuml;stiku Endeavour pardal orbiidile ka m&otilde;ned liblikad. T&otilde;eliste teadlaste tee on ikka alanud siirast huvist meid &uuml;mbritseva vastu, enamasti juba varases nooruses, seega ei maksa kahelda ka niisuguse programmi &otilde;igustatuses. <\/p>\n<p>&Auml;mblike ja liblikate j&auml;lgimine ei ole loomulikult  ainus, millega Rahvusvahelises Orbitaaljaamas tegeletakse. M&otilde;ned t&otilde;siteaduslikud katsedki on v&auml;ga p&otilde;nevad. Kuid k&uuml;sime esmalt, miks &uuml;le&uuml;ldse on teadlastel tarvis laboritega taevasse kolida, eriti kui see nii kallis on. <\/p>\n<p>Orbitaaljaamas on k&otilde;ik kehad pika aja jooksul kaaluta olekus ja niisugust olukorda maapinnal paraku veel tekitada ei osata. On k&uuml;ll v&otilde;imalik kasutada t&otilde;ukuvaid magneteid ja muid nippe, et miski h&otilde;ljuma panna, kuid gravitatsiooni v&auml;lja l&uuml;litada ei m&otilde;isteta. &Uuml;ks v&otilde;imalus siiski on &#8211; vabalt langevad kehad on samuti kaaluta olekus, ent ilmselt pole see viis sobiv n&auml;iteks taimede kasvu uurimiseks mitme kuu jooksul. Ei maksa siiski arvata, et 350 kilomeetri k&otilde;rgusel, kus orbitaaljaam tiirleb, poleks Maa t&otilde;mmet enam kauguse t&otilde;ttu tunda. Asjad kukuvad niisugusel k&otilde;rgusel vaid k&uuml;mne protsendi v&otilde;rra v&auml;iksema raskuskiirendusega, kui maapinna l&auml;heduses. Orbitaaljaama ja k&otilde;iki satelliite hoiab &uuml;leval just nende tiirlemine &uuml;mber Maa. P&ouml;&ouml;rleva karuselli serval tunneme tugevat j&otilde;udu, mis meid justkui karuselli keskmest eemale t&otilde;ukaks; sarnane j&otilde;ud m&otilde;jub ka ringikujulistel orbiitidel satelliitidele. Nendel tasakaalustab selle aga Maa t&otilde;mme ja kokkuv&otilde;ttes ei j&auml;&auml;gi midagi j&auml;rgi, kui muidugi tiirlemiskiirus &otilde;igesti valida. Sama kehtib ka k&otilde;ige kohta eraldi, mis orbitaaljaamas leidub &#8211; iga taimerakk ja molekul selles on &uuml;htmoodi kaaluta olekus. <\/p>\n<p>Teine p&otilde;hjus orbiidile kolimiseks on seotud k&otilde;ikv&otilde;imalike kosmiliste kiirtega, mille eest Maa magnetv&auml;li ja atmosf&auml;&auml;r meid h&auml;sti kaitsevad, aga takistavad sama edukalt ka kiirguse uurimist. Niisuguse kiirguse m&otilde;&otilde;tmiseks kasutatakse loomulikult ka mehitamata satelliite, kuid miski ei asenda v&otilde;imalust kohapeal nokitseda ja vajadusel midagi muuta v&otilde;i parandada. N&auml;iteks Venemaa projekti Matrjo&scaron;ka raames uuritakse ehtsale luukerele ehitatud inimese b&uuml;sti plastist maketi abil kosmonautide elut&auml;htsate organiteni j&otilde;udvat kiirgust. <\/p>\n<p>Palju katseid tehakse vedelikega, et uurida nende liikumise erip&auml;rasid kaaluta olekus. Maa peal potiga vett soojendades t&otilde;useb kuum vesi poti p&otilde;hjast &uuml;les ja seguneb jahedamaga k&otilde;rgemal. Orbitaaljaamas ei ole soe vesi k&uuml;lmast kergem, kuid kas see t&auml;hendab, et konvektsiooni ei toimu &uuml;ldse v&otilde;i toimub see kuidagi teistmoodi? Seda ja muudki uuritakse Euroopa vedelikulaboratooriumis. Euroopa Kosmoseagentuuri ja NASA &uuml;hisprojektis selgitatakse mitmesuguste materjalide &#8211; metallide ja nende sulamite, pol&uuml;meeride, pooljuhtide, keraamiliste materjalide, kristallide ja klaaside &#8211; faasi&uuml;leminekuid. Jaapani teadlased uurivad muu hulgas kristallide kasvamist. Kanadal on eksperiment luurakkude kasvamise uurimiseks. Need on k&otilde;igest v&auml;hesed juhuslikud nopped palju suuremast hulgast katsetest, millega v&otilde;ib tutvuda juba vastavatel kodulehtedel:<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.nasa.gov\/iss-science\/\">NASA -USA<\/a><br \/>\n<a href=\"http:\/\/www.asc-csa.gc.ca\/eng\/iss\/default.asp\">CSA &#8211; Kanada<\/a><br \/>\n<a href=\"http:\/\/iss.jaxa.jp\/en\">JAXA &#8211; Jaapan<\/a><br \/>\n<a href=\"http:\/\/www.esa.int\/esaHS\/iss.html\">ESA &#8211; Euroopa<\/a><br \/>\n<a href=\"http:\/\/www.energia.ru\/eng\/iss\/iss-researches.html\">Roscosmos &#8211; Venemaa<\/a><\/p>\n<p>Toimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>&Auml;sja Rahvusvahelise Orbitaaljaama k&uuml;mnendat s&uuml;nnip&auml;eva t&auml;histanud teadlaste t&ouml;&ouml; on k&otilde;ike muud kui igav. Rahvusvahelise Orbitaaljaama asukate seas on kahejalgsete k&otilde;rval ka kaheksa jalaga kosmoser&auml;ndureid, kes v&otilde;tsid ette pika reisi tundmatusse kooli&otilde;pilaste uurimishuvi innustamiseks. Nimelt peavad n&auml;dala eest orbitaaljaama poole teele asunud &auml;mblikud vastama &otilde;pilaste k&uuml;simustele, n&auml;iteks missugust v&otilde;rku nad kaaluta olekus koovad. Esialgu ei ilmutanud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-964","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/964","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=964"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/964\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=964"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=964"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=964"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}