{"id":965,"date":"2008-11-23T19:16:25","date_gmt":"2008-11-23T16:16:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=965"},"modified":"2010-03-29T09:34:09","modified_gmt":"2010-03-29T06:34:09","slug":"kanadas-nagid-sajad-inimesed-heledat-meteoori-video","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=965","title":{"rendered":"Kanadas n\u00e4gid sajad inimesed heledat meteoori: VIDEO"},"content":{"rendered":"

\nLäinud neljapäeval, 20. novembril, nähti Kanadas Alberta provintsis arvatavalt viimase kümnendi heledaimat langevat tähte.<\/strong><\/p>\n

Veel ei ole teada, kas taevast kukkunud tulekera põles atmosfääris täielikult ära või jõudis mingi osa sellest ka maapinnale. Valdav osa Maa atmosfääri jõudvatest taevakividest, mida silmaga näha võib, on kõigest liivatera mõõtu ja põlevad ära umbes 100 kilomeetri kõrgusel – teadlased nimetavad neid meteoorideks. Meteoriidiga on tegemist neil harvadel juhtudel, kui osa ainet jõuab maapinnale. Kaasaegne arusaam meteooride ja meteoriitidega seonduvast pärineb suuresti Ernst Julius Öpikult (1893-1985) ja tema sellekohase raamatu "Physics of Meteor Flight in the Atmosphere"(1958) kordustrükk ilmus veel 2004. aastal. Selle raamatu valitud osi saab lugeda Google Books<\/a> vahendusel.<\/p>\n

Kanadas nähtu õnnestus videona jäädvustada ühel politseinikul. Peale tema on enda vaatlustest teada andnud vähemalt nelisada inimest – nende ütluste ja jäädvustatud materjali põhjal saab kindlaks teha piirkonna, kuhu meteoriidikillud tõenäoliselt langeda võisid.<\/p>\n\n\n\n\n
<\/embed><\/object><\/td>\n<\/tr>\n
 Politsei patrullauto aknast filmitud video.<\/em>\n <\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Allikas:
\nnydailynews.com<\/a>: Video captures massive meteor as it lights up sky in Canada
\n<\/em>
\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Läinud neljapäeval, 20. novembril, nähti Kanadas Alberta provintsis arvatavalt viimase kümnendi heledaimat langevat tähte. Veel ei ole teada, kas taevast kukkunud tulekera põles atmosfääris täielikult ära või jõudis mingi osa sellest ka maapinnale. Valdav osa Maa atmosfääri jõudvatest taevakividest, mida silmaga näha võib, on kõigest liivatera mõõtu ja põlevad ära umbes 100 kilomeetri kõrgusel – […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-965","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/965","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=965"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/965\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=965"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=965"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=965"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}