{"id":970,"date":"2008-12-03T12:00:30","date_gmt":"2008-12-03T09:00:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=970"},"modified":"2010-03-29T09:33:38","modified_gmt":"2010-03-29T06:33:38","slug":"suusataja-voib-pohjustada-laviini-sadu-meetreid-eemal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=970","title":{"rendered":"Suusataja v\u00f5ib p\u00f5hjustada laviini sadu meetreid eemal"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Saksamaa Fraunhoferi nimelise mehaanika- ja materjalideinstituudi teadlased koost&ouml;&ouml;s kolleegidega Edinburghi &Uuml;likoolist on v&auml;lja pakkunud mehhanismi, mis selgitab lume pindlaviinide teket. <\/strong><\/p>\n<p>Lumelaviinide puhul tehakse vahet juhtudel, kui koheva lume n&otilde;rgalt seotud kristallid hakkavad l&auml;bisegi liikuma ja pindlaviinidel, mille korral lumevaiba pealmised kihid hakkavad alumiste suhtes suurte t&uuml;kkidena nihkuma. Siinne<\/p>\n<table width=\"200\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"right\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"241\" height=\"242\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/031208.jpg\" alt=\"\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><em>Foto: Swiss Federal Institute for Snow and Avalanche Research Davos<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>kirjeldus puudutab viimaseid. Seisnud lumes esineb alasid, kus erinevaid lumekihte &uuml;hendavad h&otilde;redalt paiknevatest j&auml;&auml;kristallidest vahekihid. Kui sel moel seotud pinna- ja p&otilde;hjakihi piirialal j&auml;&auml;kristallid nihkuvad, vajub pealmine lumekord veidi allapoole. K&uuml;llalt j&auml;rsul n&otilde;lval on see piisav, et kihtidevaheline v&auml;henenud h&otilde;&otilde;rdej&otilde;ud ei suuda pealiskorda kinni pidada ja see hakkab libisema. Seega on oluline uurida v&otilde;imalikke p&otilde;hjuseid, miks j&auml;&auml;kristallidest kiht kokku vajub. V&otilde;iks arvata, et suusataja rikub lume struktuuri ainult enda vahetus l&auml;heduses, ent ilmneb, et pinnakihi alla vajumisel vabanev energia v&otilde;ib olla piisav kandmaks struktuurimuutust lainena sadade meetrite kaugusele. Suusataja v&otilde;ib k&uuml;ll s&otilde;ita laugemal alal, kuid tema algatatud pinnakihi vajumine kandub vaid m&otilde;ne sekundi jooksul m&ouml;&ouml;da n&otilde;lva edasi kuni kohani, kus m&auml;e kalle on piisav, et pindmine lumekiht hakkab libisema ja k&auml;ivitab ahelreaktsiooni. Calgary &Uuml;likooli teadlaste katsed kinnitavad niisuguse kirjelduse paikapidavust ja viitavad, et lume vajumise algatamisel ei ole n&otilde;lva kalle m&auml;&auml;rav. Oluline on, et piisava kaldega kohta j&otilde;udes p&otilde;hjustab see lumevaiba libisemise.<\/p>\n<p>Allikas:<br \/>\n<a href=\"http:\/\/www.fraunhofer.de\/EN\/press\/pi\/2008\/12\/ResearchNews122008Topic1.jsp\">Fraunhofer Institute for Mechanics of Materials Research News<\/a>: <em>Avalanches &#8211; triggered from the valley<\/em><\/p>\n<p>Toimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Saksamaa Fraunhoferi nimelise mehaanika- ja materjalideinstituudi teadlased koost&ouml;&ouml;s kolleegidega Edinburghi &Uuml;likoolist on v&auml;lja pakkunud mehhanismi, mis selgitab lume pindlaviinide teket. Lumelaviinide puhul tehakse vahet juhtudel, kui koheva lume n&otilde;rgalt seotud kristallid hakkavad l&auml;bisegi liikuma ja pindlaviinidel, mille korral lumevaiba pealmised kihid hakkavad alumiste suhtes suurte t&uuml;kkidena nihkuma. Siinne Foto: Swiss Federal Institute for Snow and [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-970","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/970","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=970"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/970\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=970"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=970"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=970"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}