{"id":9703,"date":"2010-10-22T13:15:37","date_gmt":"2010-10-22T10:15:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=9703"},"modified":"2010-10-23T18:36:19","modified_gmt":"2010-10-23T15:36:19","slug":"udfy-38135539-katsetades-vaga-suure-teleskoobi-voimete-piire","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=9703","title":{"rendered":"UDFy-38135539 – katsetades V\u00e4ga Suure Teleskoobi v\u00f5imete piire"},"content":{"rendered":"

Euroopa astronoomid kinnitasid neljap\u00e4eval ajakirjas Nature<\/em> ilmunud artiklis oma Ameerika kolleegide aimdusi, et nad on avastanud 13,1 miljardi aasta kauguselt inimkonna jaoks teadaolevalt k\u00f5ige kaugema kosmilise objekti. Galaktika v\u00f5imaldab teadlastel heita pilk tingimustele, mis valitsesid vaid 600 miljonit aastat p\u00e4rast Suurt Pauku, vahetult suure kosmilise selginemise – reionisatsiooni – j\u00e4rel. Avastus kompab kahtlemata V\u00e4ga Suure Teleskoobi v\u00f5imete piire, kuid kas sellest on lisaks uue rekordi p\u00fcstitamisele ka praktilist kasu? Sellest ning ka m\u00f5ningast muust r\u00e4\u00e4gib uurimuse \u00fcks kaasautoritest Nicole Nesvadba<\/strong>.
\n
\nKuidas \u00fcle\u00fcldse niimoodi l\u00e4ks, et Sinu t\u00f6\u00f6r\u00fchm sellist objekti uurima juhtus?<\/strong><\/p>\n

Hiljuti t\u00e4iustatud Hubble’i kosmoseteleskoobi abiga leidsid meie USA kolleegid 2009. aasta l\u00f5pupoole m\u00f5ned paljut\u00f5otavad kandidaadid, mille punanihe tundus olevat v\u00f5rratult suur. See t\u00e4hendab, et selle v\u00e4\u00e4rtus oli z=8-st suurem.<\/p>\n

Samas oleks v\u00f5inud selline efekt olla tingitud ka m\u00f5nedest galaktikatest, mis on v\u00e4ga punased. Need asuvad maast keskmise punanihke, z=2-4. kaugusel. Samuti oleks v\u00f5inud tegu olla ka v\u00e4ga-v\u00e4ga kahvatu ning k\u00fclma t\u00e4hega meie enda Linnutee galaktikas. <\/p>\n

Seega oli kiirguse spektrijoone detailsed vaatlused, nagu meie seda tegime, ainus viis, kuidas k\u00fcsimusse selgust tuua.<\/p>\n

Uurimus on ka juba natukene ettevaatlikku kriitikat saanud ning heidetakse ette, et vaadeldud kiirgusvoog on ikkagi v\u00e4ga kahvatu…<\/strong><\/p>\n

T\u00f5si, signaal, mille me \u00fcles korjasime, on v\u00e4ga n\u00f5rk. T\u00f5tt \u00f6elda kobab see Sifoni spektrograafi ning ka V\u00e4ga Suure Teleskoobi, mis on maailma \u00fcks suurimatest teleskoopidest, v\u00f5imekuse piire. <\/p>\n

Selle kompenseerimiseks kulus meil erinevate hoolikate anal\u00fc\u00fcside tegemiseks mitu kuud. T\u00f6\u00f6r\u00fchma kogu teadmistepagasit arvestades olid meil selleks ka piisavad oskused.<\/p>\n

K\u00f5ikidel teistel astronoomidel on muidugi v\u00f5imalik meie anal\u00fc\u00fcse korrata, kui nad selleks piisavalt palju vaatlusaega leiavad.<\/p>\n

Kui kaua teil endil selleks kulus?<\/strong><\/p>\n

Arvestades aja suhtelisust ikka v\u00e4ga kaua \u2013 16 tundi \u00fche galaktika kohta on tohutult pikk aeg. Nii palju meil seda aga kulus ning saime me seda t\u00e4nu isiklikult ESO peadirektorile Tim de Zeeuwile<\/strong> esitatud palvele.<\/p>\n

R\u00f5hutaksin aga, et kui teised t\u00f6\u00f6r\u00fchmad galaktikat piisavalt kaua vaatlevad, saavad ka nemad v\u00e4hem tundlikke instrumente kasutades sama tulemuseni j\u00f5uda.
\n

\"\"<\/a>

Meile senituntud universumi vanim objekt UDFy-38135539 ei paista Hubble'i fotol ei millegi muu, kui \u00e4hmase punaka t\u00e4pina. NASA<\/p><\/div>
\nKuidas seda t\u00fc\u00fcpi vaatlused otseselt astrof\u00fc\u00fcsikat m\u00f5jutavad? Kas astronoomid on pigem siis \u00f5nnelikud, kui nad midagi uut v\u00f5i ootamatut avastavad v\u00f5i kui nad leiavad olemasolevale teooriale uut kinnitust?<\/strong><\/p>\n

Ma ise eelistan isiklikult millegi uue avastamist. Samas usun ma siiralt, et midagi uut on teaduse jaoks k\u00f5ige parem siis, kui me suudame juba olemasolevaid teooriaid selle seletamiseks v\u00f5imalikult palju ja h\u00e4sti \u00e4ra kasutada. <\/p>\n

Antud juhul ei ole aga meil sellist \u201ep\u00e4ris \u00f5iget\u201c teooriat. T\u00f5si, meil on \u00fcpris hea pilt sellest, kuidas galaktikate evolutsioon juhtus, aga meil on ka mitmeid fundamentaalseid vastamata j\u00e4\u00e4nud k\u00fcsimusi. Kuidas esimestes galaktikates t\u00e4hed tekkisid? Kuidas reionisatsioon t\u00e4pselt juhtus? Ja kas selle eest vastutavad t\u00f5epoolest esimesed galaktikad v\u00f5i midagi eksootilisemat?
\n
\n

\"\"<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus noorest UDFy-38135539-ks nimetatud galaktikast. L. Calcada \/ ESO<\/p><\/div><\/p>\n

K\u00f5ik need k\u00fcsimused on otseselt seotud UDFy-38135539-ga ning kuigi me teame, et me ei saa nendele l\u00f5plikult \u00fche galaktika p\u00f5hjal vastata… Me v\u00e4hemalt saame hakata esimesi piiranguid ning kitsendusi tegema!<\/p>\n

Vaatlustest selgub, et avastatud galaktika on meie m\u00f5istes \u00fcpris v\u00e4ike. Kuidas see niimoodi juhtus? Intuitiivselt ootaks me ju midagi vastupidist, gravitatsiooni ja tume energia suhe oli toona ju teine v\u00f5i ei olnud toona rohkemate t\u00e4htede tekkimiseks piisavalt ainet?<\/strong><\/p>\n

Ohh, see on kohe t\u00e4itsa raske k\u00fcsimus. Ma arvan, et sa vastasid enda k\u00fcsimusele eelnevalt enamjaolt \u00e4ra. Igaljuhul meie teada koguvad galaktikad oma massi \u00fcpris pika aja jooksul. UDFy-38135539-st saab l\u00f5ppude-l\u00f5puks ilmselt kunagi \u00fcks lokaalse universumi massiivsemaid galaktikaid, aga sinna kulub veel v\u00e4ga kaua aega, kui meie seda n\u00e4ha saaksime.<\/p>\n

Eelnevalt mainisid, et V\u00e4ga Suur Teleskoop t\u00f6\u00f6tas oma v\u00f5imete piiril. Kui kaugele \u00fcldse universumi ajalukku eksperimentaalselt kiigata saame?<\/strong><\/p>\n

Kauguse m\u00f5ttes oleme me Suurele Paugule juba \u00fcpris l\u00e4hedal (600 miljoni valgusaasta, toim.). Praeguste maapealsete teleskoobidega saame me uurida ainult reionisatsiooni osa, kus vesinikust koosnev udu oli juba piisavalt kadunud. Veidi s\u00fcgavamale vesinikpilve sisse piiluda \u00f5nnestub meil tuleviku raadioteleskoopidega nagu plaanitava Ruutkilomeetri Riviga (Square Kilometer Array<\/em>), mille abil me saame 21 cm-sel lainepikkusel uurida neutraalse vesiniku temperatuuri ja ergastatust. <\/p>\n

T\u00f5siseks l\u00e4bimurdeks peame me ootama umbes 5-15 aastat, kui meie k\u00e4sutuses on j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna kosmose -ja maapealsed teleskoobid.<\/p>\n

Kui palju see astrof\u00fc\u00fcsika arengut m\u00f5jutab, et meile mingil hetkel enam teatud punanihkest enam edasi ei n\u00e4e?<\/strong><\/p>\n

See ei t\u00e4henda kohe kindlasti astronoomia l\u00f5ppu. Meie arusaamine galaktikate evolutsioonist kasvab sama palju meie l\u00e4hedal olevate galaktikate uurimisel, kui punanihkerinde edasi l\u00fckkamisel. Minu tagasihoidliku isikliku arvamuse kohaselt isegi tunduvalt rohkem. <\/p>\n

Tegelikult on see l\u00e4henemisviis viinud meid galaktikate evolutsiooni mudeliteni, mida me t\u00e4nap\u00e4eval kasutame. Isegi, kui me suudame \u00fchel hetkel vaatluste abil t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4rata, mis suurtel punanihetel juhtub, ei pruugi see olla suuremaks abiks kui senised meetodid.<\/p>\n

Suur t\u00e4nu ja edu!<\/strong><\/p>\n

Loe lisaks:
\nT\u00e4ispikk uudislugu ERR Teadusportaalis<\/a>
\nT\u00f6\u00f6r\u00fchma artikkel ESO kodulehel<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopa astronoomid kinnitasid neljap\u00e4eval ajakirjas Nature ilmunud artiklis oma Ameerika kolleegide aimdusi, et nad on avastanud 13,1 miljardi aasta kauguselt inimkonna jaoks teadaolevalt k\u00f5ige kaugema kosmilise objekti. Galaktika v\u00f5imaldab teadlastel heita pilk tingimustele, mis valitsesid vaid 600 miljonit aastat p\u00e4rast Suurt Pauku, vahetult suure kosmilise selginemise – reionisatsiooni – j\u00e4rel. Avastus kompab kahtlemata V\u00e4ga Suure […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[32,35,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-9703","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"category-teadusuudis","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9703","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=9703"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9703\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=9703"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=9703"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=9703"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}