{"id":980,"date":"2009-01-19T15:58:14","date_gmt":"2009-01-19T12:58:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=980"},"modified":"2010-03-29T09:32:04","modified_gmt":"2010-03-29T06:32:04","slug":"kas-kuul-oli-kuum-tuum-kivi-maletab","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=980","title":{"rendered":"Kas Kuul oli kuum tuum? Kivi m\u00e4letab."},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Teadlased ei tea t&auml;nini kindlalt, kas Kuul on olnud vedel tuum ja selle tekitatud globaalne magnetv&auml;li. N&uuml;&uuml;d on avaldatud &uuml;he 1972 Apollo 17 missiooni k&auml;igus Maale toodud kivimiproovi anal&uuml;&uuml;s, mis r&auml;&auml;gib metalse tuuma olemasolu poolt.<\/strong><\/p>\n<p>M&otilde;ned kivimid tajuvad v&auml;list magnetv&auml;lja sarnaselt sellele, kuidas infot k&otilde;vakettale salvestatakse. Pisikesed magnetilised domeenid k&auml;ituvad v&auml;lise v&auml;lja olemasolu korral nagu kompassin&otilde;elad ja joonduvad &uuml;hes suunas. K&otilde;vakettalt info lugemiseks tuleb m&otilde;&otilde;ta domeenide magnetv&auml;lju ja sarnaselt saab teavet ammutada ka iidsetest kivimitest. Kui uuritav proov ei ole &uuml;le elanud tugevaid p&otilde;rutusi, kannab tema magnetiline struktuur infot v&auml;lise magnetv&auml;lja kohta ajal mil kivim tahkeks muutus. Radioaktiivse argooni meetodil tehti kindlaks, et umbes 5-sentimeetrilise l&auml;bim&otilde;&otilde;duga kivit&uuml;kk p&auml;rineb 4.2-4.3 miljardi aasta tagusest ajast. Seda kinnitavad ka teiste meetoditega m&auml;&auml;ratud vanused. Ka ei esine proovis m&auml;rke, mis viitaksid hilisematele tugevatele p&otilde;rutustele. Teisalt esineb selles kolme liiki magnetdomeene, mis viitavad erinevatele v&auml;lise magnetv&auml;lja allikatele. Enim huvi pakuvad need, mille uurimine kinnitab, et k&otilde;ige t&otilde;en&auml;olisemalt on nad tekkinud Kuu sisemise magnetv&auml;lja t&otilde;ttu. Ka selle magnetv&auml;lja tugevuse hinnang kivimiproovist langeb h&auml;sti kokku varasemate mudelite ennustustega, mis m&auml;&auml;ravad Kuu magnetiliseks induktsiooniks ajal, mil tal v&otilde;is vedel tuum olla, umbes 1 mikrotesla.<\/p>\n<p>Allikad:<br \/>\n1. <a href=\"http:\/\/www.sciencemag.org\/cgi\/content\/abstract\/323\/5912\/356\"><em>Science<\/em> 16 January 2009<\/a>: <em>Early Lunar Magnetism<\/em><br \/>\n2. <a href=\"http:\/\/books.google.ee\/books?id=FgeSnj9OnFsC&amp;hl=en\">Geochronology and Thermochronology by the 40Ar\/39Ar Method<\/a> (Oxford University Press US, 1999)<\/p>\n<p>Toimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased ei tea t&auml;nini kindlalt, kas Kuul on olnud vedel tuum ja selle tekitatud globaalne magnetv&auml;li. N&uuml;&uuml;d on avaldatud &uuml;he 1972 Apollo 17 missiooni k&auml;igus Maale toodud kivimiproovi anal&uuml;&uuml;s, mis r&auml;&auml;gib metalse tuuma olemasolu poolt. M&otilde;ned kivimid tajuvad v&auml;list magnetv&auml;lja sarnaselt sellele, kuidas infot k&otilde;vakettale salvestatakse. Pisikesed magnetilised domeenid k&auml;ituvad v&auml;lise v&auml;lja olemasolu korral nagu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-980","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/980","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=980"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/980\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=980"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=980"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=980"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}