{"id":983,"date":"2009-02-12T13:53:20","date_gmt":"2009-02-12T13:53:20","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=983"},"modified":"2009-02-12T13:53:20","modified_gmt":"2009-02-12T13:53:20","slug":"","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=983","title":{"rendered":"Tuleviku plastpakendid v\u00f5ivad olla nanokihilised"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Kui harilik lateksist &otilde;hupall t&auml;ita heeliumiga, t&uuml;hjeneb see peagi, sest lateksi molekulid paiknevad &otilde;hupalli seinas piisavalt h&otilde;redalt ja korrap&auml;ratult, et v&auml;ikesed heeliumi molekulid mahuvad nende vahelt l&auml;bi. Sel p&otilde;hjusel kaetakse heeliumi-&otilde;hupallide sisepind erilise tihedama kummi kihiga v&otilde;i kasutatakse &uuml;ldsegi ime&otilde;hukese alumiiniumikihiga pallimaterjali. Sarnane puudus kimbutab ka karastusjookide pudeleid ja teisi pakendeid, mis peaksid sisu v&auml;liskeskkonnast hermeetiliselt eraldama. Ajakirjas Science kirjeldavad USA ja Poola teadlased uuringut, mis t&otilde;otab probleemile lahendust.<br \/>\n<\/strong><br \/>\nNimelt lekkivad kerged gaasid l&auml;bi plastseinte eelk&otilde;ige seet&otilde;ttu, et seinte &quot;hiiglaslikud&quot; pol&uuml;meerimolekulid paiknevad korrap&auml;ratult nagu puntras spagetid. Kui aga niisugused ahelapuntrad piisavalt kitsasse prakku ajada, paiknevad pikad molekulid kenasti k&uuml;lg k&uuml;lje k&otilde;rvale ja moodustavad hoopis tihedama seina. Praktiliseks kasutamiseks peaks niisuguseid &otilde;hukesi kihte olema palju &uuml;ksteise peal ja miski peaks neid ka eraldama. Selle vajaduse lahendasid teadlased meetodil, mis m&otilde;neti sarnaneb lehttaigna valmistamisele &#8211; &uuml;ks plastikukiht kaetakse eraldusmaterjaliga ja jagatakse seej&auml;rel kaheks ribaks, mis pressitakse lapiti kokku. Niisugust protseduuri palju kordi korrates saadaksegi &otilde;hukestest korrap&auml;rastest kihtidest plaat. M&otilde;&otilde;tmised n&auml;itasid, et niisugused kihilised pol&uuml;et&uuml;leenoksiidist plaadid kihipaksusega 20 nanomeetrit pidasid gaase kinni kuni 100 korda paremini kui sama paks korrastamata struktuuriga plastik. T&auml;htis oli just kihtide paras paksus, mis tagas neile kristallidega sarnase korrap&auml;rase struktuuri kihi tasapinnas.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.sciencemag.org\/cgi\/content\/abstract\/323\/5915\/757\">Science 6 February 2009<\/a>: <em>Confined Crystallization of Polyethylene Oxide in Nanolayer Assemblies<\/em><\/p>\n<p>Toimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui harilik lateksist &otilde;hupall t&auml;ita heeliumiga, t&uuml;hjeneb see peagi, sest lateksi molekulid paiknevad &otilde;hupalli seinas piisavalt h&otilde;redalt ja korrap&auml;ratult, et v&auml;ikesed heeliumi molekulid mahuvad nende vahelt l&auml;bi. Sel p&otilde;hjusel kaetakse heeliumi-&otilde;hupallide sisepind erilise tihedama kummi kihiga v&otilde;i kasutatakse &uuml;ldsegi ime&otilde;hukese alumiiniumikihiga pallimaterjali. Sarnane puudus kimbutab ka karastusjookide pudeleid ja teisi pakendeid, mis peaksid sisu v&auml;liskeskkonnast [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-983","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/983","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=983"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/983\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=983"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=983"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=983"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}