{"id":9850,"date":"2010-10-26T14:54:56","date_gmt":"2010-10-26T11:54:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=9850"},"modified":"2010-10-26T14:54:56","modified_gmt":"2010-10-26T11:54:56","slug":"nanomaterjalide-ning-molekulide-rohu-all-deformeerumise-jalgimine-voib-viia-tugevamate-materjalideni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=9850","title":{"rendered":"Nanomaterjalide ning molekulide r\u00f5hu all deformeerumise j\u00e4lgimine v\u00f5ib viia tugevamate materjalideni"},"content":{"rendered":"

Tugevuse uurimisel ei ole grafiidil just parimad tulemused. \u00dclik\u00f5rgetel r\u00f5hkudel saab grafiidist aga teemant – teadaolevalt k\u00f5ige k\u00f5vem materjal, mis on nii mitmeteski rakendustes erakordselt kasulik.<\/strong><\/p>\n

Enamiks materjale, mis k\u00f5rgel r\u00f5hul deformeeruvad, taastavad p\u00e4rast r\u00f5hu eemaldamist oma esialgse kuju, kaotades seega k\u00f5ik kasulikud omadused, mida r\u00f5hu all olemine neile andis.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Wang ning kolleegid kasutasid vurtsiidi kristallis r\u00f5hu all toimuvate molekulaarstruktuuriliste muutuste j\u00e4lgimiseks v\u00e4ikse ning suurenurgalist r\u00f6ntgenkiir-difraktsiooni.<\/p><\/div>\n

M\u00f5istes nii teoreetilisest kui ka eksperimentaalsest vaatepunktist deformatsiooni taga olevat protsessi, on teadlased teinud esimesed sammud valmistamaks erakordselt tugevaid ja vastupidavaid materjale, millede r\u00f5hu all saadud omadused(nii tugevus kui ka n\u00e4iteks \u00fclijuhtivus) igap\u00e4evastes madalar\u00f5hulistes keskkondades s\u00e4ilivad, kirjutab physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Tihti kasutavad teadlased aatomite ja molekulide \u00a0staatilise struktuuri kindlakstegemisel r\u00f6ntgenkiir-difraktsiooni. Siiani on kahe struktuuri vaheline transformeerumine toimunud aga metafoorilises mustas kastis, s\u00f5nas uurimust juhtinud Zhongwu Wang<\/strong>.<\/p>\n

Kasti avamiseks keskendusid teadlased vurtsiidi <\/a>uurimisele. Vurtsiit on kaadmiumi-seleeni kristall, milles aatomid on korrastatud teemantisarnase struktuurina ning molekulid on pinnaga sidestatud. Kui \u00f5hukest vurtsiidikihti 10,7 gigapaskali suuruse r\u00f5hu all kokku suruda, muutub selle aatomstruktuur kiviseks soolasarnaseks struktuuriks.<\/p>\n

Makrom\u00f5\u00f5tmetega kristalli viimine \u00fclik\u00f5rge r\u00f5hu alla v\u00f5ib kaasa tuua selle purunemise, mist\u00f5ttu antud uurimisgrupp kasutaski vurtsiidi nanolehekesi, mis on k\u00f5igest 1,4 nanomeetri paksused ning ilma defektideta.<\/p>\n

Kui materjal oli r\u00f5hu all, kasutasid Wang ja kolleegid kristalli pinna kuju ning sisemise aatomstruktuuri muutuste kirjeldamiseks korraga kahte r\u00f6ntgenkiir-difraktsiooni tehnikat(v\u00e4ikse ja suurenurgalist r\u00f6ntgenkiir-difraktsiooni).<\/p>\n

Esmalt leiti, et nanolehekesed vajasid samade muutuste tekkimiseks sama materjali suurema kristalliga v\u00f5rreldes kolm korda suuremat r\u00f5hku. Samuti uuriti transformatsiooni ajal materjali plastilisuspiiri(pinge, mille juures materjal hakkab deformeeruma), tugevust(vastupidavust kriimustamisele v\u00f5i lihvimisele) ning elastsust(v\u00f5imet taastada oma esialgne kuju). Nende omaduste muutuste m\u00f5istmine v\u00f5imaldaks teadlastel valmistada tugevamaid materjale.<\/p>\n

Lisaks eksperimentaalsetele katsetele t\u00f6\u00f6tasid r\u00fchma liikmed Xiao-dong Wen ning Roald Hoffmann uurimuse teoreetilise poole kallal. ,,Eksperiment ning simulatsioon on heas koosk\u00f5las,” s\u00f5nas Wang. ,,N\u00fc\u00fcd me teame, kuidas aatomid liiguvad. Me m\u00f5istame vahepealseid protsesse.”<\/p>\n

J\u00e4rgmise sammuna kavatsevad teadlased uurida viise blokeerimaks materjali transformeerumist kivisest soolast tagasi vurtsiidiks, luues materjali, millele j\u00e4\u00e4vad kivise soola unikaalsed omadused alles ka v\u00e4ikese r\u00f5hu juures.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Reconstructing a solid-solid phase transformation pathway in CdSe nanosheets with associated soft ligands<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tugevuse uurimisel ei ole grafiidil just parimad tulemused. \u00dclik\u00f5rgetel r\u00f5hkudel saab grafiidist aga teemant – teadaolevalt k\u00f5ige k\u00f5vem materjal, mis on nii mitmeteski rakendustes erakordselt kasulik. Enamiks materjale, mis k\u00f5rgel r\u00f5hul deformeeruvad, taastavad p\u00e4rast r\u00f5hu eemaldamist oma esialgse kuju, kaotades seega k\u00f5ik kasulikud omadused, mida r\u00f5hu all olemine neile andis. M\u00f5istes nii teoreetilisest kui ka […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-9850","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9850","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=9850"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9850\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=9850"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=9850"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=9850"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}