{"id":9855,"date":"2010-10-26T15:21:04","date_gmt":"2010-10-26T12:21:04","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=9855"},"modified":"2010-10-27T20:04:46","modified_gmt":"2010-10-27T17:04:46","slug":"kulla-nanoosakesed-panevad-puulehed-helendama","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=9855","title":{"rendered":"Kulla nanoosakesed panevad puulehed helendama"},"content":{"rendered":"<p><strong>Taiwani teadlased on arvamusel, et suudavad l\u00f5puks asendada t\u00e4navalambid pimedas helendavate puulehtedega, seda t\u00e4nu kulla nanoosakestele, mis muudavad lehed bio-valgusdioodideks.<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/Clipdfhgfhboard-1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-9857\" title=\"Clipdfhgfhboard-1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/Clipdfhgfhboard-1-300x202.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"202\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/Clipdfhgfhboard-1-300x202.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/Clipdfhgfhboard-1-250x168.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/Clipdfhgfhboard-1.jpg 380w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>Valgusdioodid ehk LED-id on palju energiaefektiivsemad kui tavap\u00e4rased valgusallikad, kuid Taiwani teadlaster\u00fchm, keda juhib <strong>Yen Hsun Su <\/strong>Taipei Academia Sinicast, soovisid leida viisi muutmaks LEDid veelgi energiaefektiivsemateks kui nad hetkel on. Neil \u00f5nnestus s\u00fcnteesida kulla nanoosakesi ning &#8216;istutada&#8217; need Bacopa caroliniana taime lehtedele, indutseerides neis niimoodi luminestsentsi, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2010-10-gold-nanoparticles-dark.html\">physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Bacopa caroliniana on igihaljas vees elav ronitaim, mida kasutatakse tihti akvaariumites. Taime lehtede v\u00e4rvus varieerub s\u00f5ltuvalt pealelangevast valgusest, muutudes vahemikus pronksjast kuni peaaegu punaseni.<\/p>\n<p>Taimelehtedele rohelist v\u00e4rvust andev pigment klorof\u00fcll on suure lainepikkusega(400 nanomeetrit) ultraviolettkiirguse juures bioluminestsentne, kuid lainepikkus kulla nanoosakeste fotoluminestsentsi jaoks on palju l\u00fchem ning nad kiirgavad ise 400 nanomeetrise lainepikkusega kiirgust. Valgus on nanoskaalas lokaliseeritud ning Taiwani teadlaste valmistatud nanoosakesed surusid alla kiirguva valguse vilkumise &#8211; tuntud probleem kulla nanoosakestes. Oma nanoosakesi kasutades suutsid Su ja kolleegid lehtedes asuvat klorof\u00fclli ergutada, misj\u00e4rel see punast valgust kiirgama hakkas.<\/p>\n<p>Su s\u00f5nul saaks bio-LEDe kasutada teid \u00e4\u00e4ristavate puude muutmisel \u00f6isteks valgusallikateks. Et valgus paneb kloroplastid fotos\u00fcnteesi l\u00e4bi viima, puudub vajadus energiaallika jaoks ning taim neelab protsessi k\u00e4igus s\u00fcsihappegaasi. N\u00fc\u00fcd \u00fcritavad teadlased sama tehnikat rakendada ka teistele taimemolekulidele ning suurendada ka protsessi efektiivsust.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2010-10-gold-nanoparticles-dark.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/pubs.rsc.org\/en\/Content\/ArticleLanding\/2010\/NR\/c0nr00330a\">Influence of surface plasmon resonance on the emission intermittency of photoluminescence from gold nano-sea-urchins<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Taiwani teadlased on arvamusel, et suudavad l\u00f5puks asendada t\u00e4navalambid pimedas helendavate puulehtedega, seda t\u00e4nu kulla nanoosakestele, mis muudavad lehed bio-valgusdioodideks. Valgusdioodid ehk LED-id on palju energiaefektiivsemad kui tavap\u00e4rased valgusallikad, kuid Taiwani teadlaster\u00fchm, keda juhib Yen Hsun Su Taipei Academia Sinicast, soovisid leida viisi muutmaks LEDid veelgi energiaefektiivsemateks kui nad hetkel on. Neil \u00f5nnestus s\u00fcnteesida kulla [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-9855","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9855","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=9855"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9855\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=9855"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=9855"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=9855"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}