{"id":986,"date":"2009-02-27T21:02:01","date_gmt":"2009-02-27T18:02:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=986"},"modified":"2010-03-29T09:30:48","modified_gmt":"2010-03-29T06:30:48","slug":"loodi-teemandist-parem-abrasiivmaterjal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=986","title":{"rendered":"Loodi teemandist parem abrasiivmaterjal"},"content":{"rendered":"<p><strong><br \/>\nPrantsuse teadlased s&uuml;nteesisid hiljuti boorist ja s&uuml;sinikust kristalli, millel on teemandiga sarnane struktuur, kuid paremad omadused kasutamiseks abrasiivmaterjalina ja k&otilde;rgtemperatuursetes elektroonikaseadmeis.<\/strong><\/p>\n<p>Loodud kristallis on iga viie s&uuml;siniku aatomi kohta &uuml;ks boori aatom. Varem ei ole &otilde;nnestunud nii suure boorisisaldusega teemandikristalli luua, sest l&auml;htesegud kipuvad k&otilde;rgetel r&otilde;hkudel jagunema boorkarbiidiks ja<\/p>\n<table width=\"200\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"right\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"214\" width=\"223\" alt=\"\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/280209.jpg\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><em>Vasakul teemant ja tema kristallstruktuur, paremal grafiit. Ka <\/em><em>BC<sub>5 <\/sub>valmistamiseks kasutati grafiidi struktuuriga &quot;l&auml;htesegu&quot;. Pilt: Wikipedia<br \/>\n            <\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>madalama boorisisaldusega teemandisarnasteks kristallideks. Loodud materjal paistab silma eelk&otilde;ige v&auml;ikese kokkusurutavuse ja suure k&otilde;vadusega (~70Gpa Vickersi skaala j&auml;rgi), kuid teemandist parema temperatuuritaluvusega sama terasuurusega pulbri korral. See asjaolu teeb kuubilisest BC<sub>5<\/sub>-st v&auml;ga ihaldusv&auml;&auml;rse abrasiivmaterjali, kui leitakse viis teda m&otilde;istliku hinnaga t&ouml;&ouml;stuslikult toota. Lisaks pakub huvi materjali t&uuml;&uuml;piliste pooljuhtidega sarnane elektrijuhtivus. Uurimuse autorid arvavad ka, et kuubilise BC<sub>5<\/sub> korral on saavutatud boori lahustuvuse piir teemandis. Seda v&auml;idet toetab asjaolu, et kirjeldatud materjali loomiseks l&auml;ks tarvis &uuml;sna spetsiifilisi tingimusi: r&otilde;hku 24GPa ja temperatuuri 2200K, kusjuures juba m&otilde;nesaja kraadi v&otilde;rra temperatuuri t&otilde;stes struktuur lagunes.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/link.aps.org\/doi\/10.1103\/PhysRevLett.102.015506 \">Phys. Rev. Lett. <strong>102<\/strong><\/a>: <em>Ultimate Metastable Solubility of Boron in Diamond: Synthesis of Superhard Diamondlike BC<sub>5<\/p>\n<p>\n<\/sub><\/em>Toimetas Erik Randla<em><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Prantsuse teadlased s&uuml;nteesisid hiljuti boorist ja s&uuml;sinikust kristalli, millel on teemandiga sarnane struktuur, kuid paremad omadused kasutamiseks abrasiivmaterjalina ja k&otilde;rgtemperatuursetes elektroonikaseadmeis. Loodud kristallis on iga viie s&uuml;siniku aatomi kohta &uuml;ks boori aatom. Varem ei ole &otilde;nnestunud nii suure boorisisaldusega teemandikristalli luua, sest l&auml;htesegud kipuvad k&otilde;rgetel r&otilde;hkudel jagunema boorkarbiidiks ja Vasakul teemant ja tema kristallstruktuur, paremal [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-986","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/986","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=986"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/986\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=986"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=986"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=986"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}