{"id":987,"date":"2009-02-28T12:22:58","date_gmt":"2009-02-28T09:22:58","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=987"},"modified":"2010-03-29T09:30:41","modified_gmt":"2010-03-29T06:30:41","slug":"nafta-leiukohti-otsitakse-satelliitide-abil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=987","title":{"rendered":"Nafta leiukohti otsitakse satelliitide abil"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Vastvalminud Maa gravitatsioonikaart on varasematest t&auml;psem ja annab lootust efektiivsemalt nafta leiukohti &auml;ra tunda.<\/strong><\/p>\n<p>Uute energiaallikate otsinguile vaatamata pole nafta puurimisele veel alternatiivi ja aina kahanevad naftavarud sunnivad esmalt otsima paremaid viise nafta leiukohtade avastamiseks. &Uuml;heks viljakamaks meetodiks selles vallas<\/p>\n<table width=\"200\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"right\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"191\" width=\"338\" alt=\"\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/280209b.jpg\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><em>Maa gravitatsioonikaart. Suuremat versiooni (5.9MB) saab vaadata <a href=\"http:\/\/www.alphagalileo.org\/AssetViewer.aspx?AssetId=8936\">siit<\/a>. Pilt: AlphaGalileo.org<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>on Maa gravitatsiooniv&auml;lja t&auml;ppism&otilde;&otilde;tmine. Nafta paikneb harilikult kergemate kivimite v&otilde;i savikihtide vahel ja seet&otilde;ttu on nendes piirkondades ka gravitatsiooniv&auml;li lokaalselt n&otilde;rgem. Erinevus keskmisest v&auml;&auml;rtusest on siiski v&auml;ga v&auml;ike ja parimaks viisiks seda tuvastada on osutunud m&otilde;&otilde;tmine satelliitidelt. N&uuml;&uuml;d on Taani Tehnika&uuml;likooli kosmoseinstituudi vanemteadur Ole Anderseni juhtimisel valminud uus ja varasematest t&auml;psem Maa gravitatsioonikaart, mis keskendub eelk&otilde;ige ookeani- ja rannikupiirkondadele. Senise sajakonna kilomeetrise lahutusv&otilde;ime k&otilde;rval on uusi m&otilde;&otilde;tmisi iseloomustav kahekilomeetrine lahutusv&otilde;ime suur samm edasi. Niisugune areng saavutati sellega, et otseselt Maa t&otilde;mbej&otilde;u m&otilde;&otilde;tmise asemel uuriti ookeanipinna k&otilde;verust. Piltlikult v&otilde;ib kujutleda, et kui veepinna all on &uuml;hes kohas &uuml;lej&auml;&auml;nud merep&otilde;hjast tunduvalt suurema tihedusega piirkond, t&otilde;mbab see vett enda kohale tugevamini kui k&otilde;rvalised alad ja veepinnale tekib muhk. Sarnaselt tekivad lohud kergemast ainest piirkondade kohale. Silm nii v&auml;ikeseid efekte ei erista, k&uuml;ll aga t&auml;psed ja korduvad k&otilde;rgusm&otilde;&otilde;tmised satelliitidelt. Pressiteates nimetatakse &uuml;heks lootustandvamaks piirkonnaks Arktikat, kus ootuste kohaselt muutuvad j&auml;&auml; sulades ligip&auml;&auml;setavaks rikkalikud naftavarud.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.dtu.dk\/English\/About_DTU\/News.aspx?guid={FA6B7EC7-0981-4F50-950D-48FF134D0636}\">Taani Tehnika&uuml;likooli pressiteade<\/a>: <em>Satellites show the way to new oil finds<\/p>\n<p><\/em>Toimetas Erik Randla<em><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vastvalminud Maa gravitatsioonikaart on varasematest t&auml;psem ja annab lootust efektiivsemalt nafta leiukohti &auml;ra tunda. Uute energiaallikate otsinguile vaatamata pole nafta puurimisele veel alternatiivi ja aina kahanevad naftavarud sunnivad esmalt otsima paremaid viise nafta leiukohtade avastamiseks. &Uuml;heks viljakamaks meetodiks selles vallas Maa gravitatsioonikaart. Suuremat versiooni (5.9MB) saab vaadata siit. Pilt: AlphaGalileo.org on Maa gravitatsiooniv&auml;lja t&auml;ppism&otilde;&otilde;tmine. Nafta [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-987","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/987","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=987"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/987\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=987"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=987"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=987"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}