{"id":990,"date":"2009-03-04T12:55:41","date_gmt":"2009-03-04T09:55:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=990"},"modified":"2010-03-29T09:30:13","modified_gmt":"2010-03-29T06:30:13","slug":"kullast-niidistik-paistab-labi-ja-juhib-elektrivoolu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=990","title":{"rendered":"Kullast niidistik paistab l\u00e4bi ja juhib elektrivoolu"},"content":{"rendered":"

\nKaasaegne elektroonikatööstus kasutab näiteks lameekraanide tootmisel suures mahus kilesid, mis peavad ühtaegu olema läbipaistvad ja voolu juhtima. Levinuimaks niisuguseks materjaliks on ITO – indiumi ja tina oksiidide tahke lahus. Et aga indium on haruldane ja kallis, on tarvis leida alternatiivseid võimalusi sarnaste omadustega kattekihtide loomiseks. <\/strong><\/p>\n

Ajakirjas Physical Review Letters kirjeldavad Jaapani, Singapuri ja Austraalia teadlased meetodit kullast mikrovõrede sadestamiseks. Nii varases arengujärgus tehnoloogia puhul on hinda raske ennustada, ent tehtud töö teeb lootustandvaks asjaolu, et sama meetodiga peaks olema võimalik võrgustikuks sadestada ka muid aineid peale kulla – polümeere, teisi metalle, süsiniknanotorusid. Eeldused tööstuslikuks rakenduseks annab meetodi suhteline lihtsus.<\/p>\n

Katses kanti õhukesele klaasplaadile ühekordne kiht tihedalt pakitud 50 või 100 mikromeetrise läbimõõduga polüstüreenist kuulikesi. Seejärel kaeti kuulikesed kulla nanoosakeste vesisuspensiooniga (3ml\/cm²) ja kuivatati alust aeglaselt temperatuuril 4..25°C õhuniiskuse 60..80% juures. See võimaldas veel välja auruda, jättes kullaosakestele piisavalt aega jaguneda allesjäänud vees ühtlaselt. Kui veepind langes kuulide keskkohtadest allapoole, hakkasid moodustuma laigud, kus klaasist alusplaat puutus vahetult õhuga kokku ja vedelik jäi kuulide vahele üha ahenevatesse kanalitesse. Ilmnes, et nende kanalite katkemise vältimiseks tuli veele lisada väike kogus pindaktiivset ainet. Kui kanalid lõpuni kuivasid, jäid nende kohale peened kullast niidid, mis moodustasid võrgustiku. Polüstüreenist kuulikesi eelnevalt kuumutamisega deformeerides saadi erinevaid võrgumustreid. Esialgsete mõõtmiste kohaselt on niisuguse kullavõrgu läbipaistvus ja elektrijuhtivus lähedased või paremad ITO vastavatest omadustest. Võrgustiku moodustumist saab vaadata klaasplaadi alt filmitud videolt:<\/p>\n

<\/embed><\/object>
\nVideo: Ivan U. Vakarelski, Y. C. Derek Chan, Takashi Nonoguchi, Hiroyuki Shinto, Ko Higashitani <\/a><\/p>\n

Allikas: Phys. Rev. Lett. 102<\/a>: Assembly of Gold Nanoparticles into Microwire Networks Induced by Drying Liquid Bridges<\/p>\n

<\/em>Toimetas Erik Randla<\/em><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaasaegne elektroonikatööstus kasutab näiteks lameekraanide tootmisel suures mahus kilesid, mis peavad ühtaegu olema läbipaistvad ja voolu juhtima. Levinuimaks niisuguseks materjaliks on ITO – indiumi ja tina oksiidide tahke lahus. Et aga indium on haruldane ja kallis, on tarvis leida alternatiivseid võimalusi sarnaste omadustega kattekihtide loomiseks. Ajakirjas Physical Review Letters kirjeldavad Jaapani, Singapuri ja Austraalia teadlased […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-990","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/990","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=990"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/990\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=990"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=990"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=990"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}