{"id":991,"date":"2009-03-07T17:39:17","date_gmt":"2009-03-07T14:39:17","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=991"},"modified":"2010-03-29T09:30:05","modified_gmt":"2010-03-29T06:30:05","slug":"antarktika-jaast-voidi-leida-supernoovade-jaljed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=991","title":{"rendered":"Antarktika j\u00e4\u00e4st v\u00f5idi leida supernoovade j\u00e4ljed"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Poolustej&auml;&auml; s&uuml;vapuurimised lubavad heita pilgu Maa ajalukku ja seda kasutatakse n&auml;iteks mineviku kliima uurimiseks. Teisalt on juba kolmek&uuml;mne aasta eest v&auml;lja pakutud v&otilde;imalus otsida j&auml;&auml;st j&auml;lgi astronoomilistest suurs&uuml;ndmustest nagu supernoovaplahvatused. Seni ei ole selles vallas &uuml;heseid tulemusi saadud. Siingi kirjeldatud artikkel alles ootab avaldamist ajakirjas Nature, kuid tulemused on sellegipoolest p&otilde;nevad.<\/strong><\/p>\n<p>Oletatavasti p&otilde;hjustavad supernoovaplahvatustega kaasnevad gammakiirguse pursked Maa atmosf&auml;&auml;ris harilikust<\/p>\n<table width=\"200\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"right\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"209\" width=\"211\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/070309.jpg\" alt=\"\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><em>1054. aastal n&auml;gid Hiina ja Araabia vaatlejad supernoovaplahvatust, mida praegu n&auml;eme hajali liikunud ainena Krabi udukogus. Pilt: NASA\/ESA<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>k&otilde;rgema nitraatioonide taseme, mis kajastub ka sellest ajast p&auml;rineva poolusej&auml;&auml; koostises. P&uuml;siv j&auml;&auml;kate Antarktikas on sademete arvel tasapisi uuenenud ja umbes tuhande aasta tagusest ajast p&auml;rit j&auml;&auml; asub praegu ligikaudu 50 meetri s&uuml;gavusel. Jaapani teadlased kasutasid uurimuses osa 122-meetrisest puurproovist, mis v&otilde;eti 2001. aastal Dome Fuji polaarjaamas. Ajavahemikule 10-11 sajandini vastavates proovi l&otilde;igetes eristub selgelt kolm oluliselt k&otilde;rgema nitraatioonide kontsentratsiooniga piirkonda. Kaks nendest kattuvad ajaliselt m&otilde;&otilde;tevea piires v&auml;ga h&auml;sti 1006. aastal n&auml;htud supernoovaplahvatusega ja Krabi udukogu tekitanud supernoovaga M1, mida n&auml;hti 1054. aastal. Kolmas on seni seletamata ja v&otilde;ib viidata nimetatutest hilisemale supernoovaplahvatusele, mille kohta puudub vaatluse kirjeldus ajaloo&uuml;rikuis. Andmete anal&uuml;&uuml;s v&auml;listab m&otilde;&otilde;detud kontsentratsioonide p&otilde;hjusena p&auml;ikeseloited, kuiv&otilde;rd nende kestus ja intensiivsus oleksid oluliselt v&auml;iksemad. Tehtud m&otilde;&otilde;tmiste t&auml;psus v&otilde;imaldab siiski eristada P&auml;ikese 11-aastase perioodiga aktiivsusets&uuml;klitele vastavaid nitraatioonide kontsentratsiooni muutumisi. Teisalt v&auml;listatakse m&otilde;&otilde;tmistulemuse p&otilde;hjusena j&auml;rsud kliimamuutused, sest puudub neile iseloomulik raske vee ja hariliku vee kontsentratsioonide suhte muutus. Andmeid statistiliselt hinnates leitakse, et nii intensiivsete piikide juhusliku esinemise t&otilde;en&auml;osus nitraatioonide kontsentratsiooni aegreas oleks tunduvalt v&auml;iksem kui 1%. Nendele kaalutlustele tuginedes seostavad teadlased vastavaid piike supernoovaplahvatustega. <\/p>\n<p>Allikas:  <a href=\"http:\/\/arxiv.org\/abs\/0902.3446v1\">arXiv:0902.3446v1<\/a> [astro-ph.HE]: <em>An Antarctic ice core recording both supernovae and solar cycles<\/p>\n<p><\/em>Toimetas Erik Randla<em><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Poolustej&auml;&auml; s&uuml;vapuurimised lubavad heita pilgu Maa ajalukku ja seda kasutatakse n&auml;iteks mineviku kliima uurimiseks. Teisalt on juba kolmek&uuml;mne aasta eest v&auml;lja pakutud v&otilde;imalus otsida j&auml;&auml;st j&auml;lgi astronoomilistest suurs&uuml;ndmustest nagu supernoovaplahvatused. Seni ei ole selles vallas &uuml;heseid tulemusi saadud. Siingi kirjeldatud artikkel alles ootab avaldamist ajakirjas Nature, kuid tulemused on sellegipoolest p&otilde;nevad. Oletatavasti p&otilde;hjustavad supernoovaplahvatustega kaasnevad [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-991","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/991","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=991"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/991\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=991"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=991"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=991"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}