{"id":9923,"date":"2010-10-28T06:27:11","date_gmt":"2010-10-28T03:27:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=9923"},"modified":"2010-11-09T13:13:21","modified_gmt":"2010-11-09T10:13:21","slug":"massiivseim-neutrontaht-kummutab-muudid-eksootilistest-osakestest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=9923","title":{"rendered":"Massiivseim neutront\u00e4ht kummutab m\u00fc\u00fcdid eksootilistest osakestest"},"content":{"rendered":"

Massiivseim eales avastatud neutront\u00e4ht heidab kahtlusevarju mitmetele eksootilise osakeste teooriatele, kuid annab lisalootust \u00fcldrelatiivsusteooria \u00fclima konstruktsiooni \u2013 gravitatsioonilainete \u2013 leidmiseks. <\/strong><\/p>\n

P\u00e4ikesest v\u00e4hemalt viis korda suuremad t\u00e4hed ei muutu oma eluea l\u00f5pus aeglaselt kahvatuks valgeks k\u00e4\u00e4buseks, vaid plahvatavad suurejoonelise supernoovana. T\u00e4hest j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud aine kukub gravitatsiooni t\u00f5ttu kokku ning sellest moodustub must auk, kui laenguta tuumaosakesed \u2013 neutronid \u2013 ei suuda gravitatsioonile vastu seista. Vastasel juhul tekib neutront\u00e4ht, tihedaim ainevorm, mis ilma mustaks auguks muutumata eksisteerida saab.

\"\"<\/a>

Valge k\u00e4\u00e4bus aeglustab pulsari kiirgusvooge. Bill Saxton, NRAO\/AUI\/NSF<\/p><\/div><\/p>\n

\u201eTegelikult v\u00f5iks neutront\u00e4hte v\u00e4ga vabalt v\u00f5rrelda aatomiga, \u00fche aatomiga, mille l\u00e4bim\u00f5\u00f5t umbes 10 kilomeetrit,\u201c naeris uurimuse kaasautor Scott Ransom<\/strong> intervjuu ajal. Neutront\u00e4ht peaks koosnema peaaegu eranditult neutronitest. Siiski v\u00e4idavad m\u00f5ned teooriad, et neutronid saavad veel tihedamateks eksootilisteks aineosakesteks muutuda nagu h\u00fcperonideks, kaooniteks v\u00f5i isegi vabadeks kvarkideks. <\/p>\n

\u201eMeie m\u00f5\u00f5detud massi kohaselt ei saa need seal kohe mitte kuidagi olla,\u201c \u00fctles Ransom. Tema t\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas selle t\u00f5estamiseks Einsteini \u00fcldrelatiivsusteooria alusel Irwin Shapiro avastatud ‘Shapiro hilinemiseks’ kutsutavat efekti. Oli vaid \u00f5nnelik juhus, et meetodit kasutada sai, kuna selle rakendamiseks peab neutront\u00e4he erivormil, pulsaril, olema paariline, mille \u00fcmber tiirelda. Samuti peab binaars\u00fcsteem asetsema Maa suhtes t\u00e4pselt \u00f5igel tasandil. <\/p>\n

Pulsar k\u00e4itub \u00fclit\u00e4pse kosmilise majakana kiirates regulaarselt kosmosesse r\u00f6ntgen -v\u00f5i gammakiiri. Kui kiirgusvoog satub pulsari paarist\u00e4he, antud juhul valge k\u00e4\u00e4buse l\u00e4hedusse, muudab see kiirgusvoo Maale saabumise vahelised intervallid ebaregulaarseks. \u201eK\u00e4\u00e4buse mass muudab venitab aegruumi v\u00e4lja ja kiirgus peab pikema tee l\u00e4bima,\u201c selgitas Paul Demores<\/strong>, uurimuse peaautor: \u201eSee on k\u00f5ige puhtamal kujul \u00fcldrelatiiivsus.\u201c Hilinemise abil on v\u00f5imalik kindlaks teha m\u00f5lema t\u00e4he massid. <\/p>\n

Eelnevalt on arvatud, et neutront\u00e4hede mass ei saa olla suurem kui 1.4-3 P\u00e4ikese massi. T\u00f6\u00f6r\u00fchma tulemuste kohaselt on PSR J1614-2230 mass 1.97 P\u00e4ikese massi, mis on eelnevalt raskeima neutront\u00e4he tiitlit kandnust 20% v\u00f5rra raskem. \u201eSee ei pruugi tunduda just v\u00e4ga palju, aga kui sa hakkad m\u00f5tlema, kui palju P\u00e4ike ise kaalub, siis ei tundugi see v\u00e4ga v\u00e4ike erinevus,\u201c m\u00f5tiskles Ransom. Lisaks pulsarite maksimaalse massilae t\u00f5stmisele pakub avastatu astronoomidele veelgi pinget. <\/p>\n

Seni ei ole veel pulsariteadlased t\u00e4ieliku konsensuseni j\u00f5udnud, mis p\u00f5hjustab teatud t\u00fc\u00fcpi \u00fclienergeetilisi ning samas l\u00fchikesi gammakiirte purskeid. Valdava teooria kohaselt tekitavad n\u00e4htuse omavahel kokku p\u00f5rkavad neutront\u00e4hed ning avastus tundub seda veelgi kinnitavat \u201eKui sa p\u00f5rgatad omavahel kahte tunduvalt suurema massiga neutront\u00e4hte, siis on sul tunduvalt suurem parameetriline ruum p\u00f5rkamisj\u00e4rgse massi saamiseks,\u201c demonstreeris Demores piltlikult. <\/p>\n

Veelgi enam, arvatakse, et sellised neutront\u00e4htede omavahelised p\u00f5rked p\u00f5hjustavad moodsa astronoomia P\u00fcha Graali \u2013 gravitatsioonilainete – teket. Nimetatud lained kannavad v\u00e4\u00e4rtusliku lisainformatsiooni neutront\u00e4htede koostise kohta. \u201eSee s\u00fcsteem ning pulsarid \u00fcldse on fantastilised kosmilised laboratooriumid, mille k\u00f5iki rakendusi on \u00e4\u00e4rmiselt raske \u00fcles lugeda,\u201c naeratas Ransom. <\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma uurimus ilmub 28. oktoobril ajakirjas Nature<\/a>.
\nAvastuse v\u00f5imalikele m\u00f5judele astrof\u00fc\u00fcsikas p\u00fchendatud artikkel ilmub ajakirjas Astrophysical Journal<\/a>.\t<\/p>\n

Viimati muudetud 9\/11\/2010, 12:00.<\/em>
\n
\nRahvusliku Raadiolainete Observatooriumi pressiteenistuse intervjuud neutront\u00e4he uurijatega<\/strong>
\n<\/param><\/param><\/param><\/embed><\/object><\/param><\/param><\/param><\/embed><\/object><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Massiivseim eales avastatud neutront\u00e4ht heidab kahtlusevarju mitmetele eksootilise osakeste teooriatele, kuid annab lisalootust \u00fcldrelatiivsusteooria \u00fclima konstruktsiooni \u2013 gravitatsioonilainete \u2013 leidmiseks. P\u00e4ikesest v\u00e4hemalt viis korda suuremad t\u00e4hed ei muutu oma eluea l\u00f5pus aeglaselt kahvatuks valgeks k\u00e4\u00e4buseks, vaid plahvatavad suurejoonelise supernoovana. T\u00e4hest j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud aine kukub gravitatsiooni t\u00f5ttu kokku ning sellest moodustub must auk, kui laenguta tuumaosakesed \u2013 […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-9923","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9923","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=9923"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9923\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=9923"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=9923"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=9923"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}