{"id":996,"date":"2009-03-20T15:03:27","date_gmt":"2009-03-20T12:03:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=996"},"modified":"2010-03-29T09:29:46","modified_gmt":"2010-03-29T06:29:46","slug":"hobeniidid-otse-tulevikku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=996","title":{"rendered":"H\u00f5beniidid otse tulevikku"},"content":{"rendered":"


\nUus tehnoloogiline lahendus võimaldab luua vaid mõne mikromeetrise läbimõõduga painduvaid kolmemõõtmelis hõbedast struktuure.<\/strong><\/p>\n

Elektroonikaseadmed muutuvad üha väiksemaks ja vastavalt peavad kahanema ka kõigi komponentide mõõtmed. Teisalt peab olema võimalik komponente omavahel ühendada ja mikromeetri suurusjärgus pole see ülesanne enam sugugi nii lihtne kui trükkplaadi söövitamine või juhtmete kasutamine. Ajakirja Science värskes numbris tutvustatakse tehnoloogiat, mis võimaldab kasvatada hõbedast voolujuhtivaid ruumilisi struktuure, kasutades lähtematerjaliks<\/p>\n\n\n\n\n
\"\"<\/td>\n<\/tr>\n
Näide uudse tehnoloogiaga loodud struktuurist. Pilt: Science<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud hõbeda nanoosakeste suspensiooni. Katsed näitasid, et kõige parema ummistusvaba voolamise läbi peene nõela tagab segu, milles veele on lisatud etüleenglükooli ja nanoosakesi on kaalu järgi 70..85%, kusjuures optimaalseks osakeste keskmiseks läbimõõduks on umbes 20 nm. Niisugused osakesed saadi hõbenitraadi redutseerimisel dietanoolamiiniga. Osakeste kokkukleepumise vältimiseks lisati polüakrüülhapet, mis kattis osakeste pinnad. Vajalik osakeste kontsentratsioon saavutati tsentrifuugimisel. Niisuguselt ettevalmistatud suspensiooni sai läbi peene nõela – erinevatel katsetel läbimõõduga 1, 5 või 10 mikromeetrit – surudes jupikaupa tahkeks massiks kasvatada. Ühemikromeetrise läbimõõduga nõel andis umbkaudu kahemikromeetrise läbimõõduga tombu kõrguse ja laiuse suhtega u. 0.7. Niisugustest tompudest sai kasvatada kuni sentimeetri suurusjärgus lineaarmõõtmega ruumilisi struktuure, mille elektrilisi ja mehaanilisi omadusi parendati kuumutamise teel. Tehnoloogiat katsetati erinevate näidislahenduste juures, näiteks valgusdioodelementide tihedal võrgutaolisel ühendamisel. Prooviti ka niidikeste vastupidavust perioodiliselt korduvatele painutustele, mis osutus väga heaks. Sobivalt kuumutatud niidikeste voolujuhtivus oli ligilähedane hariliku hõbeda juhtivusega. <\/p>\n

Allikas: Science<\/a><\/em> 20 March 2009<\/a>: Omnidirectional Printing of Flexible, Stretchable, and Spanning Silver Microelectrodes<\/p>\n

<\/em>Toimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Uus tehnoloogiline lahendus võimaldab luua vaid mõne mikromeetrise läbimõõduga painduvaid kolmemõõtmelis hõbedast struktuure. Elektroonikaseadmed muutuvad üha väiksemaks ja vastavalt peavad kahanema ka kõigi komponentide mõõtmed. Teisalt peab olema võimalik komponente omavahel ühendada ja mikromeetri suurusjärgus pole see ülesanne enam sugugi nii lihtne kui trükkplaadi söövitamine või juhtmete kasutamine. Ajakirja Science värskes numbris tutvustatakse tehnoloogiat, mis […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-996","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/996","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=996"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/996\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=996"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=996"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=996"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}