Taustateadmine

Ehkki erinevate gaaside kontsentratsioon võib õhus olla väike, mängivad nad olulist rolli elustikku, inimese tervist ja Maa kiirgusbilanssi mõjutades. Enamik neist varieeruvad piirkonniti suurel määral nii looduslikest teguritest kui inimtegevusest tingituna. Inimesele või elukeskkonnale ohtlikuid õhulisandeid nimetatakse saasteaineteks.

Lämmastikdioksiid tekib muidu inertse õhulämmastiku muutumisel keemiliselt aktiivseks. Valdavalt toimub see õhu kuumutamisel, kuid ka mõned bakterid (mügarbakterid taimede juurtel) on võimelised seda tegema.  Looduslikult tekib välgulöökide ning inimtegevusest mootorite ja kütteseadmete töö tulemusena. Kusjuures põlemisel tekib valdav osa lämmastikoksiide mitte kütuse enda vaid õhulämmastikust. Seega on inimtegevusest tulenev NO2 peamiselt linnalist päritolu ning kontsentratsioon ületab enamasti kordades loodusliku fooni. NO2 tekib valdavalt sekundaarse saasteainena inimtekkelise või loodusliku NO, N2O, NH3 jt. lämmastikku sisaldavate ühendite oksüdeerumisel.

Osoon tekib õhus päikesekiirguse mõjul reaktsioonides kas otse hapniku lagunemisel või NO2 molekuli lagunemisel tekkiva atomaarse hapniku reageerimisel tavahapnikuga. Huvitav on, et erinevalt teistest saasteainetest on tema kontsentratsioonid kõrgemad teatud kaugusel suurematest saasteallikatest – linnad, tööstusasulad, elektrijaamad. Saasteallikate vahetus läheduses domineerib osooni lagunemine põlemisel tekivate NO, CO jt ühendite mõjul.  Öösel päikesekiirgust pole ja seetõttu on ülekaalus osooni lagunemine. Tekke ja lagunemise sõltuvus päikesest loob osoonile kindla ööpäevase ja aastaajase muutlikkuse.

Vääveldioksiidi allikaid on looduses suhteliselt vähe, olulisemad neist on vulkaanid, kuid ka mereorganismid, sest SO2 on ka väävlit sisaldava orgaanilise aine lagunemise lõpp-produkt. Eestis pärineb SO2  põhiliselt kaugkandest ning selle tase õhus on valdavalt madal ja kaunis ühtlane. Kõrgenenud kontsentratsioone esineb  põlevkivi, raskeõli või põlevkiviõli põletavate või kasutavate ettevõtete ja sadamate lähedal (normid laevanduses kasutatavate kütuste väävlisisaldusele on palju leebemad kui maismaatranspordis).

Ammoniaak on väga muutliku kontsentratsiooniga lisandgaas, mis moodustub orgaanilise aine lagunemisel (peamiselt õhuhapniku puudumisel e anaeroobselt) . Peamine inimtekkeline allikas on põllumajandus – loomakasvatus ja sõnnikuga väetamine, ka heitvee puhastusseadmed. NH3 oksüdeerub õhus kiiresti, mistõttu on tegemist kohaliku saasteainega.

Tahm tekib mittetäielikul põlemisel, samas protsessis tekib ka valdav osa teisi õhkupaisatavaid saasteaineid. Seetõttu on tahm heaks indikaatoriks kõikide põlemisel tekkivate saasteainete kohta. Kui me suudame tahmasisaldust vähendada, siis tähendab see automaatselt ka teiste saasteainete õhkupaiskamise vähendamist. Tahm koosneb 99% ulatuses grafiitsest süsinikust ja see iseenesest ohtlik ei ole. Tervistkahjus­tava toimega on tahmas leiduvad or­gaanilised põlemisjäägid, eriti polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (inglise keeles PAH – polycyclic aromatic hydrocarbons). Mõõtmised näitavad, et nende süsivesinike sisaldus õhus on väga tugevasti (80 – 90% tasemel) kor­relatsioonis tahmasisalduvusega. Grafiitne süsinik neelab rohkem valgust kui kõik teised ained ja seetõttu kahjustab tahm atmosfääri kiirgusreziimi, õhu läbipaistvust ning nähtavust.

Lämmastiku oksiidid, sh. NO2 koos nendega tekkeliselt seotud osooniga on Euroopa Liidus ja mujal tehnoloogiliselt arenenud maades teravdatud tähelepanu all linnastumine ja autotranspordi kiire arenemise tõttu, mida katalüsaatoriga autod, heitgaaside puhastus ja muud keskkonnameetmed ei ole siiani täielikult leevendada suutnud. Tesiesk oluliseks maailmas ja Euroopas tähelepanu nõudvaks saasteaineks on osakesed, millede sissehingamine põhjustab ulatuslikku enneaegset suremust. Eestis on hinnatud, et kuni 1000 surma aastas võib olla seotud osakeste sisseehingamisega. Meie uuringus kajastab osakesi tahm, mis küll ise otseselt kahju ei tekita, aga peegeldab hästi ebeefektiivset põlemist autodes, väikestes küttekolletes, metsatulekahjudes jt allikates.  Probleemid süsinikoksiidiga on üldiselt taandumas puhtamate põletamistehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu, kuid rohke ahiküttega maades, sealhulgas Eestis, on kõrgenenud saastetasemed talveperioodil tavapärased, kuigi piirnormide ületamisest on asi enamasti kaugel.  Ka vääveldioksiid on arenenud maades taanduv probleem, sest energeetikas jm. tööstuses on kasutusele võetud efektiivsed puhastusseadmed ja transpordis madala väävlisisaldusega kütused. Paraku kasvab väävlisaaste Kagu-Aasias ja mujal arengumaades, kus kiire industrialiseerimise nimel ei hoolita keskkonnameetmetest. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga