KKK tahm

Sellel lehel saate esitada küsimusi ja arutada probleeme, mis tekivad tahmamõõtmiste käigus. Palun kirjutada küsimused kommentaaride lahtrisse. Nendele vastavad Ülle Kikas (ylle.kikas@hm.ee) ja Karli Kütt (karli@globe.ee) paari päeva jooksul.

Enne küsimuste saatmist uurige, kas sarnasele küsimusele pole juba vastatud.

• Kas  filterpaberil  tuleb nähtavale poole jätta sile või krobeline pind?

Tahm koguge alati ühele filtri poolele, pole vahet, kas siledale või krobelisele poolele.

• Mis asendis peab olema multimeetri lüliti pinge näidu võtmiseks?

Pinget tuleb mõõta millivoltide (mV) piirkonnas. Seetõttu tuleb multimeetri lüliti seada sõltuvalt seadmest 200mV või 2000mV asendisse. Kui filtrit fotomeetris ei ole, siis on pinge suurem ning mõõta tuleb voltide piirkonnas.

•  Kas Up0 (fotomeetri pimenäit) tuleb mõõta etalonkettaga? Kui suur see näit peaks olema? Kas 1 või 0?

Jah, fotomeetri pimenäit tuleb mõõta etalonkettaga (eraldi kotis olev must ketas). Pimenäit võiks olla 0 või selle lähedane suurus.

• Fotosilma pimenäit oli 1. Kas see oli õige?

Kui multimeetri tablool on näit ‘1  .’, siis on mõõdetud väärtus tõenäoliselt mõõtepiirkonnast väljas ning tuleb vahetada mõõtepiirkonda. Lüliti tuleb keerata suuremale piirkonnale (nt 200mV pealt 2  peale).

• Saime tahma kogumise alghetkel õhuvoolu kiiruseks 2,4 l/min ja lõpphetkel 1,8 l/min. Kas selline vähenemine on usutav?

Rotameetri näidu vähenemine on  normaalne, sest filtrile kogunev aerosool suurendab filtri takistust ja vähendab läbiva õhuvoolu kiirust. Rotameetri näit seega väheneb. Üldjuhul võiks  näit 2,4 l/min ilmneda ainult (väiksema takistusega) proovifiltrite kasutamisel. Mõõtmisteks mõeldud filtrite takistus peaks olema niivõrd suur, et õhuvoolu kiirus ei ole suurem kui 1,6 l/min. Samas on ilmnenud, et mõndade komplektide puhul on õhuvoolu kiirus üle 2 l/min. Sellest täpsemalt loe postitusest.

Rotameetri näit ei pea aga ilmtingimata vähenema. Ka ei ole vähenemine üks-üheselt seotud filtri tumedusega, sest filtri takistust mõjutavad ka muud aerosooliosakesed, mis tumenemist ei põhjusta. Kui õhuvoolu kiirus suureneb, kontrollige, kas filter on tihedalt filtrihoidjas või pole purunenud.

• Kas esmaspäeval võib mõõtmist alustada lõunavahetunnist?

Reeglina võiks üks mõõteperiood olla kuni 24 tundi. Kokkuleppeliselt võiks mõõtmisi alustada hommikul ning lõpetada järgmise päeva hommikul. Vajadusel võib aga mõõtmisi alustada ja ka lõpetada hilisemal kellaajal.

• Kas tahmakomplekti võib tööle jätta kogu nädalavahetuseks?

Reeglina võiks mõõtmisi teha iga päev. Juhul, kui nädalavahetuste pole võimalik koolimajja filtrit vahetama minna, võib komplekti tööle jätta ka pikemaks perioodiks. Kui aga õhus on liiga palju tahma, võib filter ummistuda ning näidata tegelikkusest väiksemaid tulemusi. Tavatingimustes pole see oht kuigi suur.

• Küttekollete arv? Kas loeme üle kõik korstnad linnas ja selle ümber? Või kui kaugel mõõtmiskohast? Kui pika aja jooksul peab maanteedel autosid lugema, mitu korda?

Mõõtmiskoha iseloomustust ei pea täitma esimese mõõtmise alguses. Selle koostamine pakub õpetajale võimalust panna õpilased ümbruskonda uurima. Ideaalsel juhul võiks mõõtmiskoha iseloomustuse koostamisel kaasata mitmeid õpilasi, kes teevad uurimistööd erinevate küsimuste väljaselgitamiseks.

Mõõtmiskoha iseloomustus kujuneb teie hinnangute alusel, milliseid ja kui kaugeid allikaid tahate arvesse võtta ning millised nendest on kõige olulisemad. Oluline on ära märkida teie ümbruskonna tähtsamad saasteallikad. Üldist vastust on raske anda, lahendus sõltub kohalikest oludest ning teie enda esitatud uurimisküsimustest.

Kampaania tulemuste interpreteerimiseks piisab, kui loendada või hinnata ühel kuni kahel tööpäeval liiklustihedust vähemalt tunni aja jooksul (võimalusel ka tipptunnil). Liikluses on tähtis eraldi lugeda diisel- ning bensiinimootoriga sõidukeid.

• Õhuniiskust ei saa mõõta, kui on miinuskraadid, kas võime need andmed võtta EMHI kodulehelt?

Tahmamõõtmiste juurde kuuluvaid ilmaandmeid võite ise mõõta või võtta Internetist. Miinuskraadidega suhtelist õhuniiskust mõõta ei saa.

• Kuidas koguda mustade filtrite kotte: kas vastavad väiksed kilekotikesed muretseme ise (iga filter omaette kotti)?

Te ei pea koguma filtreid enne, kui teile on saadetud selleks otstarbeks väikesed kilekotid. Esialgu tahmafiltreid kokku ei koguta. Näidistena võite tahmafiltreid ise säilitada.

• Kas rotameetri peab mõõtmiste ajaks süsteemist eemaldama, nagu on kirjeldatud ühe variandina juhendis?

Üldjuhul peaks rotameeter olema püsivalt süsteemi ühendatud. Kui te ei puurinud auku läbi seina ning kogu süsteem peab talvisel ajal olema temperatuuril alla 0-kraadi, tuleks rotameeter aga tõesti mõõtmiste ajaks süsteemist lahti ühendada. Selleks leiab eeskirja tahmamõõtmiste juhendi peatükis 4.1. Kui olete rotameetri pärast mõõtmiste alustamist süsteemist välja ühendanud, tuleb see kindlasti enne mõõtmiste lõppu tagasi ühendada (et võtta rotameetrilt õhuvoolu lõppkiiruse näit).

Soovitame aga leida võimalus paigutada välisõhku ainult filtrihoidja ning ülejäänud süsteem hoida toas toatemperatuuril. Siis puudub vajadus rotameetri süsteemist lahtiühendamiseks.

• Mida teha, kui rotameetri “ujuk” on seadmesse kinni jäänud?

Esiteks tuleb veenduda, et olete voolikud õiget pidi ühendanud. Rotameetris peab õhk liikuma alt üles ehk ülemise stutseri külge tuleb kinnitada imeva pumba voolik ning alumise stutseri külge filtrihoidja, millest õhku sisse imetakse. Vastasel korral tõmbab pump “ujuki” rotameetri koonuselisse sisemuse põhja kinni.

“Ujuki” põhjast kättesaamiseks tuleb tugevasti alumisest stutserist sisse puhuda ning kui see ei aita, tuleb rotameetrit lihtsalt raputada. Sageli peab rotameetrit aga päris tugevalt raputama.