III mõõteseeria tulemuste analüüs

Allpool on antud mõned juhised, kuidas õpilased saaksid passiivsete kogujatega tehtud mõõtmiste tulemusi analüüsida.

Juba õhusaaste mõõtmise ja uurimise kampaania väljakuulutamisel sai koolide valiku üheks kriteeriumiks märgitud koolide asukoht. Oluline oli saada informatsiooni nii Eesti erinevate piirkondade kui ka asukohatüüpide kohta.

Et paremini mõista enda kooli asukohatüüpi, on koolid jaotatud tinglikult kuueks:

  1. suure linna keskosa – Tallinna Reaalkool, Miina Härma Gümnaasium;
  2. keskmise linna kese või suure linna serv – Audentese Erakool, Narva Humanitaargümnaasium, Pärnu Vene Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, Tartu Kivilinna Gümnaasium;
  3. väikelinn või keskmise linna serv – Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Jõgeva Gümnaasium, Keila Kool, Valga Põhikool, Paide Gümnaasium, Sindi Gümnaasium, Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, Viljandi Paalalinna Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium;
  4. alev või väga väike linn – Lihula Gümnaasium, Rõngu Keskkool, Mooste Põhikool, Rakke Gümnaasium;
  5. küla suurematest keskustest kaugel – Kääpa Põhikool, Muhu Põhikool, Palupera Põhikool, Vormsi Lasteaed-Põhikool;
  6. sügaval metsas – Marko Kaasik, koht järve kaldal.

Graafikutelt on võimalik näha nende asukohatüüpide keskmisi tulemusi koos standardhälbe ehk tulemuste muutlikkusega. Kui standardhälve on nähtavalt suur, on mõnes sellesse asukohatüüpi kuuluvas koolis saadud tulemus teistega võrreldes olnud väga erinev ja on mõjutanud ka üldist keskmist tulemust.

Võrrelge õpilastega neid tulemusi kahe esimese mõõtmisperioodi tulemustega:

  • Kuidas muutuvad saasteainete tasemed erinevatel aastaaegadel – talvel, kevadel ja suvel?
  • Kuidas muutuvad erinevate saasteainete tasemed, kui liikuda linnast maa poole? Pöörake tähelepanu ka kõrgetele standardhälvetele. Kas vastust mõjutab aastaaeg?
  • Millised saasteallikad on iseloomulikud linnale ja teistele asukohatüüpidele? Millised saasteallikad domineerivad talvel, kevadel ja suvel?
  • Kuidas need saasteallikad mõjutavad erinevate asukohatüüpide õhukvaliteeti?
  • Millistest allikatest tulevad kampaania jooksul mõõdetud saasteained? Sellest on juttu ka passiivsete kogujatega tehtavate mõõtmiste juhendis. Millised saasteallikad domineerivad talvel ja millised kevadel?
  • Millised kohalikud saasteallikad või saasteallikate puudumine võis põhjustada teie mõõtmiste erinevusi keskmisest?
  • Kas teie kodukohas on võrreldes teiste asukohatüüpidega puhas õhk?
  • Mida saaks teha, et erinevate mõõdetud saasteainete hulka enda kodukohas vähendada?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga