Ei ole üldse probleem anda õpilastele kodus midagi praktilist teha. Vaadake pool tundi õues või internetis ringi ja idee-idu on olemas. Muidugi, see tuleb tugevaks taimeks kasvatada. Selleks peab katse kõigepealt ise läbi tegema ja siis paar korda pärisinimeste peal katsetama. Ongi olemas.
Näiteks on elektromagnetismi õpikus murdumisnäitaja määramine, katse 4.1, mis just nii ongi korralikuks klassikaliseks koolitunni katseks kasvatatud.
Küllap on pea kõik seda teinud ja lasknud õpilastel teha. Põhikoolis võib-olla ei jõua murdumisnäitaja arvutamiseni, aga kiire käigu joonistamise erinevate nurkade all ja isegi sisepeegelduse saab ära näidata. Kiire pööratavuse mõtegi ei ole siit enam kaugel. Kahjuks on see ikka pigem klassi või labori töö. Jah, seda saab mingil moel teha ka kööginõudega või klaasikildudega, aga kõik ikka ei saa. Päris kindlasti on õpilased koduse kolaga väga erinevalt varustatud, nii et ei oleks aus sellega väga peale käia.
Võtame teise tuntud murdumiskatse, mida ka väga hästi teatakse ja mida on lahe kaheksandikele koduseks tööks panna või ka kohapeal odavate vahenditega ära teha.
Aga küsimus oli ju murdumisnäitaja määramises? Jah, siit saab murdumisnäitaja välja arvutada ja määramatuse ka järgi panna. Nii enam-vähem.
Üks koduse katse protokoll avaldatakse siin autori loal.
