Hoomates hoomamatut

Никто не обнимет необъятного.
Козьма Прутков

Mõnikord võib kerkida keeruline küsimus. Näiteks kui suur on kõige suurem täht, kui öeldake, et Päike on selline tavaline, keskmisest pisem? Lihtne on leida, et VY CMa, punane ülihiid Suure Peni tähtkujus on 1800-2100 korda Päikeset suurem ja ongi suurim teadaolev täht. Aga ka pärast seda, kui oleme välja arvutanud, et reisilennukil läheks selle tähe ümber tiiru tegemiseks 1200 aastat, jääb selline suurus hoomamatuks. Võime mudugi proovida teisi võrdlusi, kümnega korrutamist ja palju muudki (scale_of_universe_enhanced), kuigivõrdki koduseks jääb ikka vahemik megameetrist mikromeetrini.

Mõõtude küsimus pole ainus väljakutse meie kujutlusvõimele. Kuidas kujutada endale ette, et ainüksi USA lennuliinidel kasutatakse ööpävas neli miljonit plastopsikut? Me pole ju kunagi näinud korraga miljonit topsikut ja ei näegi arvatavasti. Kunstnik ja fotograaf Chris Jordan püüab seletada.

Maailma suurusest ja väiksusest

1996. aastal sai valmis IMAX dokumentaalfilm (IMDb), kus Morgan Freeman (morganfreeman.net) räägib teiste teemade hulgas looduse suurusest ja väiksusest. Tema jutt seostub hästi gümnaasiumi füüsika ainekava esimese kursuse sissejuhatuse 6. õpitulemusega. Kursuse lõpul õpilane:
6) määratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro-, mikro- ja megamaailma ning nimetab nende erinevusi.
Õppeprotsessi kirjeldus soovitab selle teemani jõuda kolmandas tunnis.

Füüsikapäevadel räägitust V ja viimane

Elust ümber torni räägiti füüsikapäevadel paneeldiskussiooni vormis. Teemaks võeti teadus, teadlased, populariseerimine, mõtteviis, teater…  Tehti katset, aeti juttu, seletati. Oli vaidlust, mälestusi, nalja, muret…

Kõik kokku kestis peaaegu tund ja kolmveerand, salvestuse helikavaliteet ei tulnud kõigis kohtades mitte kõige parem, aga kui aega ja huvi on, siis miks mitte kuulata.

Teadusliku uurimistöö ajaloost

Kahekümnenda sajandi teisel poolel pöördusid paljude teadlaste pilgud Antarktika poole. Avastati osooniauk (täpsemalt osoonikihi hõrenemise lainemine) ja tehti kindlaks selle nähtuse põhjused. Tööstusriikide pingutused osoonikihi kaitse nimel on üks väheseid näiteid, kus ühise tegutsemisega paistab olevat globaalse probleemi lahendamisel  saavutatud teatavat edu. Mured on endiselt suured.

Aga ka eluslooduse (näiteks pingviini) uurimisel on välja tuldud huvitavate teooriatega ja korraldatud põnevaid katseseeriaid.

Pingvinoloogia on andnud tulemusi ka 21. sajandil ja metoodika on märkimisväärne.