{"id":2058,"date":"2021-04-13T10:12:56","date_gmt":"2021-04-13T07:12:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?page_id=2058"},"modified":"2021-04-14T21:52:41","modified_gmt":"2021-04-14T18:52:41","slug":"astronoomia-astronoomid-ja-tahetornid-maailm-maa-ja-taevas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?page_id=2058","title":{"rendered":"Astronoomia, astronoomid ja t\u00e4hetornid. Maailm, maa ja taevas."},"content":{"rendered":"<h2><span style=\"color: #008000;\">Astronoomia on suhteliselt primitiivne teadus.<\/span><\/h2>\n<p style=\"text-align: right;\"><em>Aadu Must k\u00e4is \u00f5pilastele esinemas ja nii ta \u00fctles. Raske arvata, mis tal m\u00f5ttes oli, aga see on vale. Sellele vaatamata on Aadu tore mees.<\/em><\/p>\n<h2><span style=\"color: #008000;\">Mis on teooria? Oh, see on ju ainult teie teooria. Teoreetiliselt v\u00f5ib maa sees olla teine maakera, mis on suurem kui v\u00e4limine.<\/span><\/h2>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Square-Stationary-Earth-1893-.jpg\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignnone size-large wp-image-2059\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Square-Stationary-Earth-1893--1024x703.jpg\" alt=\"\" width=\"525\" height=\"360\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Square-Stationary-Earth-1893--1024x703.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Square-Stationary-Earth-1893--300x206.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Square-Stationary-Earth-1893--768x527.jpg 768w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Square-Stationary-Earth-1893--1536x1054.jpg 1536w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Square-Stationary-Earth-1893-.jpg 1600w\" sizes=\"(max-width: 525px) 100vw, 525px\" \/><\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=VNqNnUJVcVs\">Michael Stevens (Vsauce) r\u00e4\u00e4gib t\u00e4psemalt&#8230;<\/a>\u00a0 Ei ta ei r\u00e4\u00e4gi eriti Orlando Fergusonist, Lameda Maa \u00dchingust jms. Video on salvestatud 2014, st enne, kui lamemaa lugu igal t\u00e4navanurgal h\u00f5iskama hakati ja lamemaalane ja isegi lapikmaalane said s\u00f5imus\u00f5nadeks. Ta r\u00e4\u00e4gib rohkem sellest, miks me \u00fcldse usume teooriaid n\u00e4iteks maast ja taevast, Maa kujust, suurusest ja gravitatsioonist, aga laiemalt \u00fcldse teooriatest. Ta on pannud kirjeldusse 45 toredat linki ja saanud juba 173866 kommentaari, uhh.<\/p>\n<h2><span style=\"color: #008000;\">Rahva, st vanarahva ehk maarahva muistne maailmapilt on enamjaolt kaduma l\u00e4inud.<\/span><\/h2>\n<p>Kooliharidus t\u00f5i klassikalise taevakaardi kohale enne, kui fanaatiline astronoomiahuviline Jakob Hurt j\u00f5udis p\u00e4rimuse kogumisele hoo sisse anda. Killukesi siiski kogunes.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/eestitaevas1.jpg\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignnone size-large wp-image-2060\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/eestitaevas1-698x1024.jpg\" alt=\"\" width=\"525\" height=\"770\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/eestitaevas1-698x1024.jpg 698w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/eestitaevas1-205x300.jpg 205w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/eestitaevas1-768x1126.jpg 768w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/eestitaevas1-1048x1536.jpg 1048w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/eestitaevas1.jpg 1364w\" sizes=\"(max-width: 525px) 100vw, 525px\" \/><\/a><\/p>\n<p>Eks k\u00fclameestel on olnud igasugu \u201eteooriaid\u201c, k\u00fcllap neid on t\u00e4nap\u00e4evalgi.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Kupsi-raamatust.jpg\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignnone size-large wp-image-2061\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Kupsi-raamatust-1024x653.jpg\" alt=\"\" width=\"525\" height=\"335\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Kupsi-raamatust-1024x653.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Kupsi-raamatust-300x191.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Kupsi-raamatust-768x490.jpg 768w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Kupsi-raamatust-1536x979.jpg 1536w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Kupsi-raamatust.jpg 1766w\" sizes=\"(max-width: 525px) 100vw, 525px\" \/><\/a><\/p>\n<p>Hea k\u00fcll, kas olete n\u00e4inud, et miski kaob maakumeruse taha \u00e4ra? Maapind ei ole kunagi tasane (va Kansase osariik). K\u00f5ik need k\u00fcnkad, majad ja metsad varjavad tegeliku horisondi. Aga veekumeruse taha? V\u00f5ib-olla olete hoopis n\u00e4inud kuidas saared, neemed ja laevad h\u00f5ljuvad kauguses veepinna kohal.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/lepaninalt.jpg\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignnone size-large wp-image-2066\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/lepaninalt-1024x593.jpg\" alt=\"\" width=\"525\" height=\"304\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/lepaninalt-1024x593.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/lepaninalt-300x174.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/lepaninalt-768x445.jpg 768w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/lepaninalt-1536x889.jpg 1536w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/lepaninalt-2048x1185.jpg 2048w\" sizes=\"(max-width: 525px) 100vw, 525px\" \/><\/a><\/p>\n<p>Kas me saame usaldada, mida n\u00e4eme?<\/p>\n<p>L\u00f5petuseks tuleb \u00fcks <a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Nordstream.pdf\">\u00fclesanne Nordstreamist.<\/a>\u00a0V\u00f5ib isegi \u00f6elda Fermi \u00fclesanne, sest andmeid ei ole v\u00f5i on neid \u00f5ige v\u00e4he. Meie eelis <a href=\"https:\/\/opik.fyysika.ee\/index.php\/book\/view\/32#\/section\/4703\">Enrico Fermi<\/a> ees on internet. Tema lahendas andmetega, mis tal peas oli, meie v\u00f5ime taskust targa mehe v\u00e4lja h\u00f5igata.<\/p>\n<p>T\u00e4name: Aadu Must, Michael\u00a0<span style=\"font-size: 1rem;\">Vsauce <\/span><span style=\"font-size: 1rem;\">Stevens, Andres Kuperjanov, Jakob Hurt jpt. \u00dclesande idee eest t\u00e4name eriti: Rein Aidma ja Lehho J\u00f5umees. Ait\u00e4h!<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Astronoomia on suhteliselt primitiivne teadus. Aadu Must k\u00e4is \u00f5pilastele esinemas ja nii ta \u00fctles. Raske arvata, mis tal m\u00f5ttes oli, aga see on vale. Sellele vaatamata on Aadu tore mees. Mis on teooria? Oh, see on ju ainult teie teooria. Teoreetiliselt v\u00f5ib maa sees olla teine maakera, mis on suurem kui v\u00e4limine. Michael Stevens (Vsauce) &hellip; <\/p>\n<p class=\"link-more\"><a href=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?page_id=2058\" class=\"more-link\">Loe edasi<span class=\"screen-reader-text\"> &#8220;Astronoomia, astronoomid ja t\u00e4hetornid. Maailm, maa ja taevas.&#8221;<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2058"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2058"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2058\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2098,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2058\/revisions\/2098"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2058"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}