{"id":2547,"date":"2024-09-18T11:13:34","date_gmt":"2024-09-18T08:13:34","guid":{"rendered":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?page_id=2547"},"modified":"2024-11-04T22:23:40","modified_gmt":"2024-11-04T20:23:40","slug":"kvantmehaanikast-raakimise-tootuba","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?page_id=2547","title":{"rendered":"Kvantmehaanikast r\u00e4\u00e4kimise t\u00f6\u00f6tuba"},"content":{"rendered":"<p align=\"center\"><span style=\"font-size: large;\"><b>Kauksi suvekoolis 13. augustil 2024<\/b><\/span><\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6tuba keskendus teooriatele, nende seletamise ja kujundliku kirjeldamise v\u00f5imalustele. Praktiline kvantmehaanika ja kvantmehaanilised eksperimendid said teadlikult edasi l\u00fckatud j\u00e4rgmiste seminaride ja t\u00f6\u00f6tubadeni.<\/p>\n<p align=\"center\"><strong>T\u00f6\u00f6toa kava<\/strong><\/p>\n<ol>\n<li>Ajalooline sissejuhatus. Mitte kvantmehaanika ajaloost, t\u00f6\u00f6toa saamisloost.<\/li>\n<li>Koduse \u00fclesande kokkuv\u00f5te.<\/li>\n<li>R\u00fchmat\u00f6\u00f6 harjutuste hoolas l\u00e4bilugemine ja \u201e\u00f5ige\u201c valimine.<\/li>\n<li>Valitud \u00fclesande lahendamine (lahenduse planeerimine) ja arutelu.<\/li>\n<li>Kogu t\u00f6\u00f6toa \u00fchine pingutus 17. k\u00fcsimuse ajur\u00fcnnakul (kui aega j\u00e4\u00e4b).<\/li>\n<li>Kas Feynmanil oli \u00f5igus, kui ta..?<\/li>\n<li>Raamatututvustus, reklaam ja k\u00fcpsised.<\/li>\n<\/ol>\n<p>V\u00e4ikese sissejuhatuse ja arutelu j\u00e4rel lugesid kaheksa osalejat ja \u00fcks vaatleja l\u00e4bi <a href=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/Toovihik.pdf\">17 kvantmehaanika k\u00fcsimust, harjutust v\u00f5i \u00fclesannet.<\/a> Paarist\u00f6\u00f6 jaoks valiti neist v\u00e4lja parimad ja huvitavamad. Arutati, vaieldi, vastati.<\/p>\n<p align=\"center\"><b>T\u00f6\u00f6r\u00fchmade (paaride) valikud, m\u00f5tted, n\u00e4ited, kokkuv\u00f5tted.<\/b><\/p>\n<p align=\"right\"><i><b>Kvantarvutid:<\/b> Arvuti t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ga kiiresti. See on nagu loeks keegi raamatukogus j\u00e4rjest raamatuid l\u00e4bi m\u00f5ne sekundiga. Siiski loeb ta korraga \u00fchte raamatut. K\u00f5igi raamatute l\u00e4bilugemiseks kulub ka \u00fclikiirel lugemisel aega ja kuitahes kiiresti lugedes peab ta siiski raamatuid vahetama. Arvatavasti kulub tal j\u00e4rgmiste raamatute ette v\u00f5tmiseks rohkem aega kui lugemiseks. Kvantarvuti on nagu lugeja, kes loeb mitut raamatut, isegi k\u00f5iki raamatuid korraga. Kas v\u00f5iks \u00f6elda, et tal ongi \u00fcks raamat, kus kogu kirjapandud informatsioon on superpositsioonis ja korraga paralleelselt t\u00f6\u00f6deldav? M\u00f5tle veel mingi tegevus, mida v\u00f5iks samuti tuua analoogiks tavaarvuti ja kvantarvuti v\u00f5rdlemisel.<\/i><\/p>\n<p>Kvantarvutitele keskendunud t\u00f6\u00f6r\u00fchm ei j\u00f5udnud oma tulemust kuigi t\u00e4pselt formuleerida. Arutelu k\u00e4iguga v\u00f5ib siiski rahule j\u00e4\u00e4da, sest p\u00e4ris palju olulisi punkte v\u00f5eti ette ja r\u00e4\u00e4giti l\u00e4bi. Paberile j\u00f5udis vaid \u00fcks skeem. N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib iga\u00fcks nuputada, kuidas selle skeemi abil liikuda edasi kvantarvutite ja tavaarvutite v\u00f5rdlemise poole. Kui see aga \u00fcldse v\u00f5imalik pole, saaks ehk seletada, miks mitte.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/kvantarvutid1.jpg\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignnone size-full wp-image-2548\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/kvantarvutid1.jpg\" alt=\"\" width=\"1000\" height=\"750\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/kvantarvutid1.jpg 1000w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/kvantarvutid1-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/kvantarvutid1-768x576.jpg 768w\" sizes=\"(max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: right;\" align=\"right\"><i><b>Kvantp\u00f5imitus ja tontlik kaugm\u00f5ju:<\/b><\/i><i> Katsu ette kujutada kahte p\u00f5imitud osakest. Teatavasti on nii, et kui \u00fchte osakest neist kahest m\u00f5\u00f5ta, siis teine \u201eteab\u201c otsekohe, kuidas tema endaga lood on. See seletus on liiga lihtne ja kujundlik, et olla t\u00e4pne. Las olla. Paku v\u00e4lja m\u00f5ni igap\u00e4evane n\u00e4htus v\u00f5i s\u00fcndmus, kus selline kohene \u201eteadmine\u201c v\u00f5iks toimuda, kui meie makromaailma igap\u00e4evane elu oleks sama spooky, kui osakeste kvantelu.<\/i><\/p>\n<p style=\"text-align: left;\" align=\"right\">Arvatakse ja usutakse, et l\u00e4hedaste inimeste vahel on mingisugune m\u00fcstiline, \u00fcleloomulik, telepaatiline, tontlik kaugside. Kes poleks kuulnud midagi sellist \u2013 ma kohe tundsin, et mu lastel on mingi jama, kuigi nad elavad juba aastaid Austraalias. Kvantp\u00f5imituse ja tontliku kaugm\u00f5ju t\u00f6\u00f6r\u00fchm t\u00f5i n\u00e4ite, kus ema s\u00fcda tunneb \u00e4ra, kui lapsega metsas \u00f5nnetus juhtub. Ema ei saa infot mehaaniliste lainete kaudu (ei kuule) ega ka elektromagnetlainete kaudu (ei n\u00e4e), aga ometi \u201eteab\u201c, et midagi on juhtunud. Paraku ei ole ema ja laps kvantp\u00f5imitud osakesed ja see n\u00e4ide loksub kaugele \u00fcle kvantn\u00e4htuse maailma piiri, aga metafoorina on ometi p\u00e4ris hea. Samas, nagu t\u00f6\u00f6toaski \u00e4ra m\u00e4rgiti, ei tohi unustada, et n\u00e4ited ja piltlikud seletused kipuvad tegelikkust varjutama. Koolitunnis on enamasti hea n\u00e4htusi kirjeldada r\u00e4\u00e4kides \u201easjast endast\u201c. Kui see kvantmehaanika korral \u00fcldse v\u00f5imalik on?<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\" align=\"right\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/emasyda1.jpg\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignnone size-full wp-image-2549\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/emasyda1.jpg\" alt=\"\" width=\"1000\" height=\"750\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/emasyda1.jpg 1000w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/emasyda1-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/emasyda1-768x576.jpg 768w\" sizes=\"(max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: left;\" align=\"right\">Kes m\u00e4letab veel 2015. aastal \u00fcleilmselt palju segadust, aga ka p\u00f5nevust tekitanud k\u00fcsimust \u2013 mis v\u00e4rvi on kleit? Kleit paistab olevat valge-kuldne v\u00f5i must-sinine, m\u00f5nel juhtumil ehk v\u00e4heste vaatajate jaoks isegi sinine-pruun v\u00f5i veel midagi muud. V\u00e4rvid on vaataja silmis. Praeguseks on meedia t\u00e4helepanu vaibunud, aga lood ja artiklid, sh teadusartiklid, on v\u00e4hese vaeva leitavad. Pealkirjad jagunevad skaalale \u201esiililegi selge, et&#8230;\u201c kuni \u201eteadlased on kindlaks teinud, et&#8230;\u201c<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/The_dress_blueblackwhitegold.jpg\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignnone size-full wp-image-2550\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/The_dress_blueblackwhitegold.jpg\" alt=\"\" width=\"256\" height=\"389\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/The_dress_blueblackwhitegold.jpg 256w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/The_dress_blueblackwhitegold-197x300.jpg 197w\" sizes=\"(max-width: 256px) 100vw, 256px\" \/><\/a><\/p>\n<p>Kui aga vaadata asjale nii, et kleit paistab erinevatel vaatlustel teatud t\u00f5en\u00e4osusega olevat seda v\u00f5i teist v\u00e4rvi, siis k\u00f5lab see juba veidi kvantmehaanika moodi. Piltlikustamisega veelkord \u00fcle pingutades v\u00f5ib \u00f6elda, et kleit on korraga mitut v\u00e4rvi ja alles vaatlemine m\u00e4\u00e4rab v\u00e4rvi \u00fcheselt. Vaatlustulemus on aga ikka ja alati t\u00f5en\u00e4osuslik. K\u00fcllap vist, kui kleit oleks kvantmaailma vaatlusobjekt, aga ta ei ole.<\/p>\n<p style=\"text-align: right;\"><i><b>Tunnelleerumine:<\/b><\/i><i> Oled n\u00e4inud, kuidas tondid l\u00e4bi kinnise ukse k\u00e4ivad? Kinos, mitte elus. Aga osakesed ju k\u00e4ivad l\u00e4bi barj\u00e4\u00e4ride. Vaevalt, et seda n\u00e4inud oled, aga see toimub elus, mitte kinos. Kuidas sed<\/i><i>a <\/i><i>seletada?<\/i><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/tondid2.jpg\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignnone size-full wp-image-2551\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/tondid2.jpg\" alt=\"\" width=\"1000\" height=\"750\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/tondid2.jpg 1000w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/tondid2-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/tondid2-768x576.jpg 768w\" sizes=\"(max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><\/p>\n<ul>\n<li>Kujutame tonti kui energiat, mitte kui keha.<\/li>\n<li>Energia \u2013 valgus, mis levib lainena, on laine omadustega.<\/li>\n<li>Selles kontkestis v\u00f5ib ta barj\u00e4\u00e4ri (nt ust) l\u00e4bida.<\/li>\n<\/ul>\n<p align=\"right\"><i><b>M\u00e4\u00e4ramatusprintsiip:<\/b><\/i><i> On \u00f6eldud, et m\u00e4\u00e4ramatuse n\u00e4iteks on see, kuidas kiiresti m\u00f6\u00f6da kihutavat autot pildistades j\u00e4\u00e4b tulemus udune. Kas see on hea n\u00e4ide?<br \/>\nToo v\u00e4lja m\u00f5ned argumendid, miks see tundub \u00fcsna hea seletus ja miks ta tegelikult ei ole kuigi hea.<\/i><\/p>\n<ul>\n<li>Hea on see, et sellest saab visualisatsiooni makromaailmas.<\/li>\n<li>Halb, kuna asja olemus j\u00e4\u00e4b seletamata.<\/li>\n<\/ul>\n<p align=\"right\"><i><b>M\u00e4\u00e4ramatusprintsiip:<\/b> Sajad f\u00fc\u00fcsika\u00f5pikud v\u00e4idavad, et Werner Heisenberg olevat \u00f6elnud \u2013 me ei saa korraga (samal ajal) t\u00e4pselt \u00e4ra m\u00f5\u00f5ta osakese asukohta (koordinaati) ja impulssi (kiirust). See k\u00f5lab lihtsalt, aga tegelikult muidugi ei ole lihtne. Kui k\u00fcsida juturoboti k\u00e4est, millised lihtsad analoogiad v\u00f5iksid aidata seda \u00f5pikulauset kirjeldada, seletada, piltlikustada, saab igasugu soovitusi. N\u00e4iteks seotud silmadega vibuk\u00fctid m\u00e4rklaudu sihtimas. Tundub p\u00e4ris ohtlik m\u00e4ng ja kas see ongi \u00fcldse hea n\u00e4ide? On sul endal m\u00f5ni parem plaan v\u00f5i sosistas robot just sulle midagi p\u00e4ris \u00e4gedat k\u00f5rva?<\/i><\/p>\n<p>K\u00fcsimus ise n\u00fcgib vastajat tehisintelligentidega suhtlema. Nii l\u00e4kski p\u00f5hiosa arutelust selles suunas, et kas robotid suudavad kogu k\u00e4ttesaadavast infost kokku lappida m\u00f5ne hea n\u00e4ite m\u00e4\u00e4ramatuse kohta. K\u00f5igepealt tundub, et \u201eta teab\u201c kvantmehaanikast p\u00e4ris palju. Meie teame j\u00e4llegi, et jutum\u00e4rgid eelmises lauses on v\u00e4gagi p\u00f5hjendatud, nii \u201eta\u201c kui ka \u201eteab\u201c \u00fcmber. Nagu ikka \u2013 see selleks ja mis sest.<\/p>\n<p>Vestlustest sai kirja \u00fcks <i>Chati<\/i> soovitatud n\u00e4ide.<br \/>\nOlgu kastis pall, mille asukohta tahame m\u00e4\u00e4rata. Kasti sisemust ei saa vaadata, aga v\u00f5ib k\u00e4ega katsuda. Kui liigutada k\u00e4tt kastis aegalselt ringi, saab m\u00e4\u00e4rata palli asukoha. K\u00e4ega kiiresti ringi sahmides on asukohta v\u00e4ga raske, kui mitte v\u00f5imatu m\u00e4\u00e4rata. Eriti hull on see, et iga kord kui palli k\u00e4ega tunned, kipub ta kohe asukohta vahetama.<\/p>\n<p align=\"right\"><i>Kokkuv\u00f5tteks planeeritud \u00fclesanne <b>17<\/b>\u00a0j\u00e4i ajapuudusel \u00fcheskoos tegemata.<\/i><\/p>\n<p align=\"right\"><i><b>Kvantmehaanika igap\u00e4evaelus, looduses ja tehnikas*:<\/b> Pange kirja k\u00f5ik igap\u00e4evased objektid v\u00f5i n\u00e4htused, mis tuginevad kvantmehaanikale. Kehtivad ajur\u00fcnnaku reeglid. Teiste pakkumisi ei tohi kritiseerida ja aeg on ette antud. Kui keegi teeb \u201ehalva\u201c pakkumise, v\u00f5ib vastuseks teha parema, aga kirja l\u00e4hevad ikkagi m\u00f5lemad. Kui kell kukub, sortige tehtud pakkumised loogilisse j\u00e4rjekorda.<\/i><\/p>\n<p>Seda saavad n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik soovijad <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/document\/d\/1euJPUSx4mJPLhRetkYz5L1jcmroiSohi\/edit?usp=sharing&amp;ouid=100282683364355523547&amp;rtpof=true&amp;sd=true\">siinsamas<\/a> ise proovida ja t\u00e4iendada.<br \/>\nKell kukub 11. novembril kell 00:00.<\/p>\n<p align=\"center\"><b>Lisateemad, mis k\u00fcll otse kvantmehaanikasse ei puutu, mis aga t\u00f6\u00f6toas jutuks tulid<\/b><\/p>\n<p><b>L\u00e4him\u00f5ju ja kaugm\u00f5ju.<\/b> Kaugm\u00f5ju s\u00f5na on k\u00f5lanud, siis kipub muidugi kerkima see igivana k\u00fcsimus, kuidas (millega, mille kaudu, mille abil) kehad \u00fcksteist m\u00f5jutavad? Eks olnud juba Newtonil see probleem \u2013 millega Maa ja Kuu teineteist t\u00f5mbavad? Nii kaugelt, l\u00e4bi t\u00fchja ruumi? Vahepeal on k\u00fcll s\u00fcndinud v\u00e4ljade m\u00f5iste, mis esialgu eetri ja eetrikeeristega seotud oli ja praegu me kuuleme sedagi, et fundamentaalseid vastastikm\u00f5jusid vahendavad bosonid. Kuidas siis j\u00e4\u00e4b, \u00e4kki ongi kaugm\u00f5ju ja meie vahepealsed ja ka praegused arusaamad vastastikm\u00f5judest on lihtsalt \u00fcks meetod v\u00f5i viis looduse toimimist seletada. T\u00f5si k\u00fcll, v\u00e4ga hea ja v\u00f5imas meetod, aga siiski?<\/p>\n<p><b>F<\/b><b>\u00fc\u00fcsika tegeleb lihtsate <\/b><b>asjadega.<\/b> \u00d5igem oleks vast \u00f6elda \u2013 lihtsamate n\u00e4htustega. \u201eLihtsamad on need n\u00e4htused, millel v\u00e4hem osasid on v\u00f5i mille osad rohkem \u00fchesugused on. Keerulisemad n\u00e4htused on lihtsamatest koos. Keerulisemaid n\u00e4htusi ei saa enne t\u00e4iesti tundma \u00f5ppida, kui lihtsamad n\u00e4htused tuttavad ei ole. Sellep\u00e4rast on f\u00fc\u00fcsika teiste loodusteaduste p\u00f5hi.\u201c (Jaan Sarv, F\u00fcsika \u00f5petus I, Tallinn 1910)<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kauksi suvekoolis 13. augustil 2024 T\u00f6\u00f6tuba keskendus teooriatele, nende seletamise ja kujundliku kirjeldamise v\u00f5imalustele. Praktiline kvantmehaanika ja kvantmehaanilised eksperimendid said teadlikult edasi l\u00fckatud j\u00e4rgmiste seminaride ja t\u00f6\u00f6tubadeni. T\u00f6\u00f6toa kava Ajalooline sissejuhatus. Mitte kvantmehaanika ajaloost, t\u00f6\u00f6toa saamisloost. Koduse \u00fclesande kokkuv\u00f5te. R\u00fchmat\u00f6\u00f6 harjutuste hoolas l\u00e4bilugemine ja \u201e\u00f5ige\u201c valimine. Valitud \u00fclesande lahendamine (lahenduse planeerimine) ja arutelu. Kogu t\u00f6\u00f6toa &hellip; <\/p>\n<p class=\"link-more\"><a href=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?page_id=2547\" class=\"more-link\">Loe edasi<span class=\"screen-reader-text\"> &#8220;Kvantmehaanikast r\u00e4\u00e4kimise t\u00f6\u00f6tuba&#8221;<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2547"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2547"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2547\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2564,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2547\/revisions\/2564"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2547"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}