{"id":1720,"date":"2020-04-14T18:44:05","date_gmt":"2020-04-14T15:44:05","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=1720"},"modified":"2020-04-16T09:52:17","modified_gmt":"2020-04-16T06:52:17","slug":"taastuvenergia-mida-me-teame-voi-arvame","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=1720","title":{"rendered":"Taastuvenergia \u2013 mida me teame v\u00f5i arvame"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\"><em>\u201eMaa v\u00f5ib rahuldada inimeste vajadusi, aga see maa ei suuda rahuldada inimeste ahnust.<\/em>\u201c<br \/>\n<em>Mahatma Gandhi<br \/>\n<\/em><em>\u201eVaat seda ta ei suuda!\u201c<br \/>\n<\/em><em>Fred J\u00fcssi<\/em><\/p>\n<p>Energia on \u00fcks vaene, v\u00e4\u00e4rkasutatud s\u00f5na. Kooli\u00f5pik v\u00f5ib ju \u00f6elda, et energia on f\u00fc\u00fcsikaline suurus, millega saab kirjeldada t\u00f6\u00f6tegemise v\u00f5imet. Ei k\u00f5la just \u00fclearu keerukalt, aga \u00fcleilmne meediap\u00f6\u00f6ris toob meile p\u00fcsiva vooluna teateid energia sammastest, positiivsest vaimuenergiast pakatavatest inimestest, kosmilise energia suunamise nippidest, kivide v\u00f5nke-energia aktiveerimisest jms. R\u00e4\u00e4kimata taastuvenergia m\u00f5istest, milleta igap\u00e4evane infovoog ei saa l\u00e4bi p\u00e4evagi. Niisiis, kas saaksime energia m\u00f5istele tema teadusajaloost p\u00e4rit auv\u00e4\u00e4rse koha tagasi anda?<\/p>\n<p>Energia kontseptsiooni ilu on teatud m\u00f5ttes selles, et energiakulu on paratamatu. N\u00e4iteks inimene v\u00f5ib olla laisk v\u00f5i usin, pikaldane v\u00f5i kiire, aga ta peab s\u00f6\u00f6ma. Kui energiavaru l\u00f5peb, kaob peagi kiirus ja tublidus. V\u00e4he sellest, isegi laisklemine ei ole enam v\u00f5imalik. Igasuguste masinate ja nutikate aparaatidega on sama lugu. Energiatarvet ole v\u00f5imalik \u00e4ra petta, isegi tehisintellekt peab \u201es\u00f6\u00f6ma\u201c, st energia peab \u00fchest liigist teise minema. Me nimetame seda energia kasutamiseks v\u00f5i kulutamiseks. Kerkib k\u00fcsimus, kuidas saab energiat \u00e4ra kulutada v\u00f5i kasutada? Teab ju iga algkoolilapski t\u00e4nap\u00e4eval, et energia on j\u00e4\u00e4v, seda ei saa tekitada ega h\u00e4vitada, v\u00f5ib vaid muundada.<\/p>\n<p><strong>Mida koolis \u00f5pitakse?<\/strong><\/p>\n<p>Vaadates loodusainete \u00f5ppekavu \u2013 energiat nimetatakse v\u00e4ga palju. P\u00f5hikooli kavas on energia, elektrienergia, energia s\u00e4\u00e4stmise v\u00e4\u00e4rtustamine ja v\u00f5imalused geograafiatundide teemaks. Energiatarve on jutuks bioloogias ja keemias on s\u00fcsiniku\u00fchendid taastuvad v\u00f5i taastumatud energiaallikad. Viidatakse ka varasemale k\u00e4sitlusele loodus\u00f5petuses. F\u00fc\u00fcsikas, nagu peabki olema, on energia t\u00e4htsal kohal. Kuigi p\u00f5hit\u00e4helepanu l\u00e4heb mehaanilisele energiale, on nimekirjas ka elektrienergia, siseenergia, seoseenergia ja valgus kui energia. Mehaanilise energia j\u00e4\u00e4vuse seaduse k\u00f5rval toimib energia j\u00e4\u00e4vus veel lihtmehhanismide korral ja soojusprotsessides. Elektrienergia ja tuumade seoseenergia korral j\u00e4\u00e4vust ei k\u00e4sitleta. Energiamuunduritena on kogu p\u00f5hikooli kavas kirjas ainult elektrimootor ja elektrigeneraator. \u00dcldpilt energia m\u00f5istest j\u00e4\u00e4b mosaiikne ja hajus. Eks\u00a0 see ole teada, et vaatamata l\u00f5imimisp\u00fc\u00fcetele j\u00e4\u00e4b l\u00f5puks ikkagi \u00fcles k\u00fcsimus, kas n\u00e4iteks \u00fchiskonna\u00f5petuse energias\u00f5jas ja f\u00fc\u00fcsikatunni keha siseenergias on tegu ikka sama energia ja kas arvutus k\u00e4ib ikka sellesama matemaatikatunni matemaatikaga?<\/p>\n<p>G\u00fcmnaasiumi \u00f5ppekava tegeleb energiaga palju rohkem: energiamajandus, energiajulgeolek, taastuvad v\u00f5i taastumatud energiaallikad jpm. P\u00f5hikooli kava energiak\u00e4sitlustest ei paista eriti \u00fchtse loodusteadusliku maailmapildi poole p\u00fc\u00fcdlemist. G\u00fcmnaasiumis vaatavad teadused \u00fcha s\u00fcgavamalt iseendasse. Bioloogia kavas \u2013 ATP universaalsus energia salvestamises ja \u00fclekandes. Hingamine kui organismi varustamine energiaga. Keemias \u2013\u00a0 Ainevahetuse energeetika, fotos\u00fcntees, biosf\u00e4\u00e4ri energeetiline skeem. Terminoloogia ja isegi tavakeele s\u00f5nade kasutus on aineti ehmatavalt erinev.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>G\u00fcmnaasiumi f\u00fc\u00fcsikakavas on ilusa, kuigi veidi probleemika nimega kurus \u201eEnergia\u201c. Energia m\u00f5iste leiab muidugi kasutust ka teistes kursustes. Nagu ka p\u00f5hikoolis, juhib mehaaniline energia. F\u00fc\u00fcsikakesksed energiateemad on tugevalt esindatud \u2013 elektri- ja magnetv\u00e4lja energia salvestamise v\u00f5imalused, massi ja energia samav\u00e4\u00e4rsus, kvandi energia jt. \u00dcks energia kontseptsiooni peen, aga \u00fclioluline aspekt on peidetud paari energiakuruse \u00f5pitulemuse sisse \u2013 termod\u00fcnaamika II seadus ja entroopia m\u00f5iste ning elu Maal energia ja entroopia aspektist l\u00e4htuvalt. See v\u00f5iks l\u00f5puks vastata eelpool tekkinud k\u00fcsimusele \u2013 mida t\u00e4hendab igij\u00e4\u00e4va energia salvestamine, kasutamine, kulutamine ja isegi \u00e4ra raiskamine.<\/p>\n<p><strong>Energia m\u00f5iste keskne koht. Kas k\u00f5ik tiirleb \u00fcmber energia?<\/strong><\/p>\n<p>Energia teema on t\u00e4nap\u00e4eval nii oluline ja igap\u00e4evane, et kiputakse uskuma, nagu paneks energia k\u00f5ike (loodust, inimesi, masinaid, \u00e4ri jne) k\u00e4ima. Tegelikult on asi veel hullem. Kui miski peatub, h\u00e4\u00e4bub v\u00f5i h\u00e4vib, v\u00f5ib samah\u00e4sti \u00f6elda, et sedagi teeb energia. T\u00e4psem oleks \u00f6elda, et see k\u00f5ik toimub energia muundumisega, st t\u00f6\u00f6ga. Millegi k\u00e4ima l\u00fckkamiseks v\u00f5i seisma j\u00e4tmiseks on vaja lasta energial \u00fchest liigist teise muunduda ja see l\u00f5peb keskkonnasoojusega, osakeste liikumise kaosega. Vahepeal v\u00f5ib energia siiski pidama j\u00e4\u00e4da olulistes asjades, kohtades v\u00f5i tegevustes (liikumine, sh transport, soe tuba, t\u00e4is k\u00f5ht, hea tervis, kiire internet jpm) Tuleb ringi vaadata ja leida neid kohti, kus energia on kontsentreeritud. Valikuid on v\u00e4he:<\/p>\n<ul>\n<li>P\u00e4ike, mis praegu paistab (tuul, j\u00f5ed, footonid);<\/li>\n<li>hiljuti Maale langenud p\u00e4ikesevalgus (taimed, loomad);<\/li>\n<li>ammu v\u00f5i v\u00e4ga ammu saabunud valgus (turvas, s\u00fcsi, nafta, maagaas)<\/li>\n<li>veel varem juhtund kosmilised s\u00fcndmused (aatomituumad, loodelised n\u00e4htused);<\/li>\n<li>ongi vist k\u00f5ik.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Vaadates isiklikku, perekondlikku, riiklikku v\u00f5i globaalset energiatarvet, peaks olema v\u00f5imalik raamatut pidada. \u00dchel lehel on plussiga kontsentreeritud energia sissetulek energiaallikate kaupa d\u017eaulides. K\u00f5rvalehel on miinusega d\u017eaulides see, palju energiat l\u00e4heb l\u00e4heb teiste energialiikidena v\u00e4lja ja ridade kaupa, mida head oleme saanud. K\u00f5lab nagu majandus\u00f5petuse tund ja seda ta ongi. Majanduses on k\u00fcll v\u00f5imalik teha \u201emiinusesse laskmise\u201c trikki, aga tegelikult n\u00e4iteks energiaga seda kaua teha ei saa. Tuba l\u00e4heb k\u00fclmaks v\u00f5i k\u00fclmik soojaks, auto ei s\u00f5ida, k\u00f5ht on t\u00fchi jne.<\/p>\n<p>Siia v\u00f5ib joone alla t\u00f5mmata ja \u00f6elda \u2013 nii lihtne see ongi. Ei, see ei ole lihtne.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>David MacKay<\/strong> oli briti f\u00fc\u00fcsik, matemaatik ja arvutiteadlane, kes anal\u00fc\u00fcsis p\u00f5hjalikult oma riigi ja ka globaalset energiabilanssi. Energiaprobleemidele vaatas ta f\u00fc\u00fcsiku pilguga ja paljudes asjades on tema j\u00e4reldused ehmatavalt selged ja lihtsad. Kahjuks lahkus David MacKay meie hulgast juba 2016. aastal. Meil on lugeda tema 2009. aastal ilmunud raamat ja kuulata tema 2012. aasta TEDx k\u00f5ne:<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.withouthotair.com\/\">http:\/\/www.withouthotair.com\/<\/a>;<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/opik.fyysika.ee\/index.php\/book\/view\/64\">https:\/\/opik.fyysika.ee\/index.php\/book\/view\/64<\/a>;<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.ted.com\/talks\/david_mackay_a_reality_check_on_renewables\">https:\/\/www.ted.com\/talks\/david_mackay_a_reality_check_on_renewables<\/a>.<\/p>\n<p>Energiamajandusele kipub tihtipeale iga\u00fcks vaatama v\u00e4ga oma m\u00e4tta otsast. Kaitstes oma huvisid, et mitte \u00f6elda ahnust, t\u00f5rjutakse oponente suust sooja \u00f5hku v\u00e4lja ajades. Inimeste maailmas tuleb seda ikka ette ja seep\u00e4rast on enam-v\u00e4hem tasakaalustatud ja tervikliku k\u00e4sitluse leidmine teretulnud.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/tulbad.jpg\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignnone size-full wp-image-1724\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/tulbad.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"842\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/tulbad.jpg 260w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/tulbad-93x300.jpg 93w\" sizes=\"(max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><br \/>\n<em>Paneme k\u00f5rvuti punased kastid, mis kujutavad vajalikke ja meeldivaid energia muutmisi \u00fchest liigist teise ja rohelised, kus me peame energiat muundama, et punane torn saaks p\u00fcsida. Selles n\u00e4ites on roheline laotud taastuvenergiast ja j\u00e4\u00e4b madalamaks kui punane. Oleme h\u00e4das.\u00a0 <a href=\"https:\/\/opik.fyysika.ee\/index.php\/book\/view\/64\">Joonis D. MacKay raamatust.<\/a>\u00a0<\/em><\/p>\n<p><strong>L\u00fchendatud n\u00e4ide D. MacKay raamatust \u201eTaastuvenergiast ilma udujututa\u201c \u2013 Fossiilk\u00fctuste j\u00e4tkusuutlikust kasutamisest.<\/strong><\/p>\n<p><em>Arutledes energiakulu v\u00e4hendavate tehnoloogiate ning elustiili muutmise teemal, v\u00f5ib leida, et transpordi energiakulu (ning fossiilk\u00fctuste kasutamist) v\u00f5ib v\u00e4hendada poole v\u00f5rra, kui hakata kasutama vaid elektris\u00f5idukeid. K\u00fctmiseks kulutatavat energiat (ning fossiilk\u00fctuste kasutamist) saaks v\u00e4hendada, kui soojustada hooneid paremini ja k\u00fctta mitte fossiilk\u00fctustega, vaid soojuspumpadega. Jah, me saame tarbimist v\u00e4hendada. Kuid siiski paistab isegi selle v\u00e4iksema energiahulga katmine Suurbritannia enda taastuvate energiaallikate abil suure v\u00e4ljakutsena. On aeg r\u00e4\u00e4kida energia tootmise taastumatutest lahendustest.<\/em><\/p>\n<p><em>N\u00e4iteks v\u00f5tame teadaoleva fossiilk\u00fctuste varu, millest enamuse moodustab kivis\u00fcsi: 1600 Gt s\u00fctt. Jagame selle v\u00f5rdselt kuue miljardi nimese vahel \u00e4ra ning p\u00f5letame seda \u201ej\u00e4tkusuutlikult<\/em>\u201c<em>. Mida t\u00e4hendab l\u00f5pliku ressurssi \u201ej\u00e4tkussuutlik<\/em>\u201c <em>kasutamine? Lihtne m\u00e4\u00e4ratlus \u2013 p\u00f5letamine on \u201ej\u00e4tkusuutlik<\/em>\u201c<em>, kui ressurss kestab 1000 aastat. \u00dches tonnis s\u00f6es on 8000 kWh keemilist energiat. Jagades 1600 Gt s\u00fctt 6 miljardile inimesele 1000 aasta peale, tuleb 6 kWh p\u00e4evas inimese kohta. Tavaline elektrijaam muudaks keemilise energia elektriks umbes 37% kasuteguriga, mis teeb umbes 2,2 kWh(e) p\u00e4evas inimese kohta. Hoolides kliimast, me arvatavasti tavalist elektrijaama ei kasuta. Pigem sooviksime kasutada tehnoloogiat \u201epuhas s\u00fcsi<\/em>\u201c <em>ehk \u201es\u00fcsinikku kogumine ja s\u00e4ilitamine<\/em>\u201c<em>, mida hetkel kasutatakse v\u00e4ga v\u00e4he. See tehnoloogiaga imeb korstnagaasidest enamiku s\u00fcsinikdioksiidi v\u00e4lja ja paigutab selle maasse kaevatud auku. Elektrijaamade saaste v\u00e4hendamine sel viisil t\u00e4hendab olulist energiakulu \u2013 see kahandaks toodetavat elektrienergiat ligikaudu 25%. Seega saaksime s\u00f6ereservide abil \u201ej\u00e4tkusuutlikult\u201c toota vaid 1,6 kWh(e) p\u00e4evas inimese kohta. Arvutades fossiilk\u00fctuste s\u00e4\u00e4stlikku kasutamise tehnoloogiate v\u00f5imalusi veel n\u00e4iteks Suurbritannia v\u00f5i m\u00f5ne teise piirkonna kohta ja v\u00f5ttes arvesse kaevandamisel lenduvad s\u00fcsinkoksiidid ning metaani, on j\u00e4reldus selge \u2013 \u201epuhas s\u00fcsi<\/em>\u201c <em>saab olla vaid ajutine lahendus.<\/em><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/Sir-David.jpg\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignnone size-large wp-image-1721\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/Sir-David-1024x614.jpg\" alt=\"\" width=\"525\" height=\"315\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/Sir-David-1024x614.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/Sir-David-300x180.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/Sir-David-768x461.jpg 768w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/Sir-David-1536x922.jpg 1536w, https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/Sir-David.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 525px) 100vw, 525px\" \/><\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u201eMaa v\u00f5ib rahuldada inimeste vajadusi, aga see maa ei suuda rahuldada inimeste ahnust.\u201c Mahatma Gandhi \u201eVaat seda ta ei suuda!\u201c Fred J\u00fcssi Energia on \u00fcks vaene, v\u00e4\u00e4rkasutatud s\u00f5na. Kooli\u00f5pik v\u00f5ib ju \u00f6elda, et energia on f\u00fc\u00fcsikaline suurus, millega saab kirjeldada t\u00f6\u00f6tegemise v\u00f5imet. Ei k\u00f5la just \u00fclearu keerukalt, aga \u00fcleilmne meediap\u00f6\u00f6ris toob meile p\u00fcsiva vooluna teateid &hellip; <\/p>\n<p class=\"link-more\"><a href=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=1720\" class=\"more-link\">Loe edasi<span class=\"screen-reader-text\"> &#8220;Taastuvenergia \u2013 mida me teame v\u00f5i arvame&#8221;<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[9,7],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1720"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1720"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1720\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1734,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1720\/revisions\/1734"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1720"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1720"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1720"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}