Füüsika õpetajatel ei ole oma organisatsiooni. See on veidi ebatavaline, aga mitte päris unikaalne. On Eesti Füüsika Selts ja selle õpetajate osakond ning üldiselt peavad õpetajad seda oma esindusorganisatsiooniks. Samas on tühine osa füüsikat õpetavatest pedagoogidest astunud seltsi liikmeks. Mõnel pool on olemas üsna tegusad ainesektsioonid, aga väga palju oleneb siin kohalikest oludest, eestvedajate energiast ja haridusametnike suhtumisest. Ainesektsioonid ei moodusta ka mingit ühtset tervikut, neil ei ole üle-eestilist läbikäimist ega ühisüritusi, rääkimata katusorganisatsioonist. Toimuvad mõned EFS korraldatavad üritused (füüsikaõpetajate päevad, suvekool), mida peetakse oluliseks, aga väga aktiivset osalust ikkagi ei paista. Aastaid on õpetajatele infot vahendanud koolifüüsika list, aga elavat suhtlemist seal märgata pole. Vaatamata mõõdukusele ja tagasihoidlikkusele on füüsikud siiski võimelised kiiresti organiseeruma ja mõne väga olulise asja nimel hulga tööd ära tegema. Ainekavade valmimine on siin heaks näiteks läbi aegade. Selline oli organiseerituse tase enne seda kui kõlas võlusõna „võrgustik”.
Mis on võrgustik?
2009. aasta detsembris kerkis seoses võrgustikuteemalise projektiga küsimus, kui palju on Eestis üldse füüsikat õpetavaid inimesi, kellega on võimalik kontakti saada ja nad kasvõi üheks korraks kokku kutsuda. Kokku tuli 103 füüsika õpetajat, mis on arvatavasti rekordiline füüsikaõpetajte kogunemine. Voore puhkekeskuses toimunud seminaril räägiti palju igapäevastest kooliasjadest, ainekavadest, katsetest põhikooli ja gümnaasiumi tundides jm. Suureks saavutuseks tuleb lugeda füüsikaõpetajate andmebaasi loomist ja sellest tulenevat täiendust koolifüüsika listile. Ühtlasi asutati suure etusiasmiga õpetajate võrgustikku, kuigi esialgu veel keegi ei teadnud, mis see on, milleks seda tarvitatakse ja keda võrgutatakse. Oli väga lõbus ja ühistegevuse vaim hõljus kogu ürituse kohal. Ühelt poolt plaaniti midagi veebipõhiste sotsiaalvõrgustike sarnast. Orkut oli veel kõva tegija, Facebook juba tõusuteel. Teiselt poolt mõeldi ainesektsioonide turgutamisele, ühendamisele ja sellest mingi organisatsiooni kasvatamisele. Palju oleks öelda, et võrgustikutöö läkski käima sellest päevast, aga küllap mingid mõtted idanema hakkasid.
„See, et EFS füüsikaõpetajate osakond liiga väheseid õpetajaid hõlmab, on olnud jutuks juba aastaid. Selts oma populariseerimisega võttis suurema hoo sisse alates 2005. aastast. Füüsikaõpetajate osakond seisis sellest tormlemisest veidi eemal, takseeris toimuvat, umbusklikult. Kui REKK kuulutas välja oma võrgustiku arendamise taotluste vooru, sai füüsikaõpetajate osakond EFS-lt külge teeme-ära-nakkuse.”
Kaido Reivelt, EFS esimees
Mõtlemine kestis läbi kevade ja suve, siis moodustus järgmise projekti ootuses „kuum grupp”, kus pika kirjavahetuse ja väheste koosolekutega jõuti võrgustiku aktiivi moodustumiseni ja esimese seminari toimumiseni.
Selline oli võrgustiku seis detsembri algul 2010.
„Võrgustik on vabatahtlikkuse alusel koondunud ühiste huvide ja tegevusvaldkonnaga inimeste/organisatsioonide kogum (õpikogukond), kus toimub eesmärgipärane suhtlemine ja tegevus uue teadmise (teadmus) loomiseks ning üksteise vastastikuseks rikastamiseks.”
Väljavõte võrgustike kontseptsioonist
Eve Eisenschmidti koolitusmaterjalide vahendusel
Mis on võrgustiku eesmärk?
Võrgustiku aktiivi loomise ja moodustuva võrgustiku esimese seminari korraldamise käigus lepiti kokku, et füüsikat õpetavate õpetajate võrgustik on EFSi õpetajate osakonna tugiorganisatsioon, mis tegeleb füüsika õpetamist ja õppimist puudutavate küsimustega.
Aktiiv pidas võrgustikku vajalikuks, märkis ära kõige pakilisemad tegevussuunad, leidis terve koorma häid plaane ja veidi väiksema koorma probleeme plaanide teostumise teel.
„Füüsika õpetaja olla on uhke ja hää”
Missioonitunne sunnib meid õpetama füüsikat ja õppe kvaliteeti tõstma. Kogu asja juures ei tohi unustada, et õpilane on see, kelle nimel me pingutame.
Eesmärkidest, mida aktiiv on oluliseks pidanud:
- Võrgustiku koduleht, foorum;
- Õpetajate kaasamine;
- Uute ainekavade rakendamine;
- Aktiivi iga-aastane kokkusaamine;
- Traditsiooniliste ürituste jätkamine;
- Projektid, projektid, projektid;
- Noorte õpetajate kaasamine ja toetamine igal moel;
- Venekeelsete õpetajate kaasamine.
Töö käib, kokkuvõtete tegemiseks pole veel aega olnud (pole veel aeg tulnud).
Kes on võrgustiku liikmed?
Kuigi võrgustikul registreeritud liikmeid ei ole, on siiski väike rühm inimesi, kes on end täiesti vabatahtlikult sidunud võrgustiku toimimise aluseks olevate projektidega ja nüüd on olemas ka aktiiv. Võrgustikus osalejate küsimus, kas see ongi meie juurküsimus?
Kuidas koguneb ja liigub võrgustiku info?
Meil on häid võimalusi info saatmiseks, aga probleeme on tagasisidega.
- Koolifüüsika list töötab juba aastaid, praegu on seal 210 liiget.
- Füüsikaportaal fyysika.ee jagab infot muu hulgas ka koolifüüsika kohta.
- fyysika.ee foorumid on avatud kõigile huvilistele.
- Füüsikaõpetajate võrgustik on alustanud, jagab infot, aga ka kogub seda.
- Me saame mõnikord kokku. Füüsika ja füüskaõpetajte päevad toimuvad kevadisel koolivaheajal, südasuvel tuleb alati suvekool, võrgustiku aktiiv on loomas oma traditsioone.
- Me järgime mõõdukuse põhimõtteid ürituste, kohustuste ja suhtlemise osas.
Kellega füüsikaõpetajte võrgustik koostööd teeb?
Võrgustik on avatud koostööle teiste võrgustikega. Jälgime huviga oma võrgustiku ja teiste võrgustike tekkimist ja arengut.
Koostööd teeme Eesti Füüsika Seltsi ja TÜ Koolifüüsika keskusega.
Millne on võrgustiku töö sisu?
Tegutseme igapäevaselt eesmärkide nimel.
Kuidas toimib võrgustiku juhtimine ja eestvedu?
Füüsikaõpetajate võrgustikul pole põhikirja, juhatust, presidenti, kontorit. Koordinaatoreidki pole. Üldjuhtimise täielik puudumine on praegusel etapil võrgustiku arengu suurim eelis.
Igapäevane suhtlus, asjaajamine, infosuunamine, planeerimine on EFS õpetajate osakonna teha.
Kas võgustiku liikmed on huvitatud ja koostöövalmis?
Võrgustikul ei ole liikmeid, st liikeid pole registreeritud ja pole ka plaanis neid registreerida. Siiski, võrgustikul on aktiiv. Aktiivi listis on kirjas 29 nime, nad kõik on huvitatud ja koostöövalmis. Teatud mõttes peame võrgustiku liikmeteks kõiki koolifüüsika listi liikmeid, pikemas perspektiivis kõiki, kes füüsikat õpetavad või füüsika õpetamisest hoolivad ja huvituvad.
„Enamus füüsikaõpetajatest pole mitte just eriti
pöörase kuuluvustundega isikud.”
Riina Murulaid, EFS füüsikaõpetajate osakond
Mis mõjutab koostöö arengut?
- Huvi on olemas, aga ettevaatlik.
- Tegutsemise motivatsioon on olemas, aga varjatud.
- Usaldus on olemas, aga ka kõhklused on olemas.
- Raha pole, täpsemalt on, aga vähe.
- Aega on, aga ka vähe.
REKK-i poolt juhitava ESF programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014” raames läbi viidav koolitus „Pedagoogide võrgustike juhtimine”.
See lugu valmis koolituse lõputööna.
Riina Murulaid
Jaan Paaver
Täname Eesti Füüsika Seltsi, Kaido Reivelti, kuuma gruppi ja võrgustiku aktiivi