2013 – 2014.a. kõigi mõõteseeriate tulemuste analüüs

Allpool on antud mõned juhised, kuidas õpilased saaksid passiivsete kogujatega tehtud mõõtmiste tulemusi analüüsida.

Juba õhusaaste mõõtmise ja uurimise kampaania väljakuulutamisel sai koolide valiku üheks kriteeriumiks märgitud koolide asukoht. Oluline oli saada informatsiooni nii Eesti erinevate piirkondade kui ka asukohatüüpide kohta.

Et paremini mõista enda kooli asukohatüüpi, on koolid jaotatud tinglikult kuueks:

1. suure linna keskosa – Tallinna Reaalkool, Miina Härma Gümnaasium, Tallinna Tehnikagümnaasium;
2. keskmise linna kese või suure linna serv – Audentese Erakool, Pärnu Vene Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, Tartu Kivilinna Gümnaasium,Viljandi Gümnaasium;
3. väikelinn või keskmise linna serv –  Rakvere Reaalgümnaasium, Jõgeva Gümnaasium*, Keila Kool, Valga Põhikool, Sindi Gümnaasium,Viljandi Paalalinna Kool, Saaremaa Ühisgümnaasium, Põlva Ühisgümnaasium;
4. alev või väga väike linn – Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Lihula Gümnaasium,  Rakke Gümnaasium, Türi Ühisgümnaasium, Koeru Ke[1]skkool**;
5. küla suurematest keskustest kaugel – Kääpa Põhikool, Muhu Põhikool, Palupera Põhikool, Häädemeeste Keskkool, Vormsi Lasteaed-Põhikool, Energia talu Viljandimaal**;
6. sügaval metsas – Marko Kaasik, koht järve kaldal.

Võrreldes 2012. aastaga on viis kooli vahetunud. Välja on jäänud Narva Humanitaargümnaasium, Valga Põhikool, Paide Gümnaasium, Võru Kreutzwaldi Gümnaasium ja Rõngu Keskkool. Uued koolid on :

• Tallinna Tehnikagümnaasium – asub Mustamäel väga tiheda liiklusega kohas, seega klassifitseeritud esimesse tüüpi.
• Viljandi Gümnaasium  – Viljandi kesklinnas, teine tüüp.
• Põlva ühisgümnaasium  –  kolmas tüüp.
• Türi Ühisgümnaasium  – neljas tüüp.
• Häädemeeste Keskkool – asub väga väikeses ja hõredas alevikus, metsa ja mere vahel, suurematest keskustest ja tihedalt asustatud maapiirkondadest kaugel, seega klassifitseeritud viiendasse tüüpi.

Kilingi-Nõmme Gümnaasium on  ümber klassifitseeritud tüübist 3 tüüpi 4, sest tegemist on  hõreda väikelinnaga, mis asub suurtest keskustest ja nüüd ka transiitliiklusest kaugel. Ka 2012.a. mõõtmistulemused näitasid seda selgelt. Allpool toodud võrdluses on ka 2012.a. Kilingi-Nõmme Gümnaaium tüübis 4.

2014.a. mai mõõteseerias on kõik nimetatud koolid. Augusti – septembri mõõteseeriast on puudu Lihula Gümnaasium (tüüp 4), novembri – detsembri  kampaaniast Saarema Ühisgümnaasium ning veebruari seeriast Saaremaa Ühisgümnaasium ja Miina Härma Gümnaaium. Kolmes viimases mõõteseerias mõõdeti lisaks koolidele veel ravimtaimede kasvatamisega tegelevas Energia talus Viljandimaal (tüüp 5 – väike küla).

Graafikutelt on võimalik näha nende asukohatüüpide keskmisi tulemusi koos standardhälbe ehk tulemuste muutlikkusega. Kui standardhälve on nähtavalt suur, on mõnes sellesse asukohatüüpi kuuluvas koolis saadud tulemus teistega võrreldes olnud väga erinev ja on mõjutanud ka üldist keskmist tulemust.

Võrreldavad ajavahemikud on:

• 13.05 – 26.05 2013.a. ja 14.05 – 27.05. 2012.a.
• 02.09 – 15.09 2013.a. ja 27.08 – 09.09 2012.a.
• 25.11. – 08.12.2013.a. ja 19.11 – 03.12.2012.a.
• 13.02. – 26.02.2012.a.  ja 3.02 – 16.12.2014.a

Nende tulemuste põhjal võiksid õpilased mõelda:

• Kuidas muutuvad erinevate saasteainete tasemed, kui liikuda linnast maa poole? Pöörake tähelepanu ka kõrgetele standardhälvetele. Mis sarnasused ja erinevused on selles muutlikkuses 2013. ja 2012. aasta mai vahel?
• Millised saasteallikad on iseloomulikud linnale ja teistele asukohatüüpidele?
• Kuidas need saasteallikad mõjutavad erinevate asukohatüüpide õhukvaliteeti?
• Millistest allikatest tulevad kampaania jooksul mõõdetud saasteained? Sellest on juttu ka passiivsete kogujatega tehtavate mõõtmiste juhendis.
• Mis võis põhjustada sel aastal kõrgemaid ammoniaagi tasemeid võrreldes eelmise aasta sama ajaga? Vaata suve- ja kevadkuude keskmisi temperartuure ilmateenistuse kuukokkuvõtetest: http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,530.
• Ilmateenistuse andmed (november-detsember ja veebruar) aitavad mõista ka vääveldioksiidi tunduvalt kõrgemaid tasemeid 2012. aastal – seos katlamajade ja kodude kütmisega! Detaisema ülevaate konkreetselt mõõteperioodi temperatuuridest saab, lehitsedes arhiveeritud vaatlusandmeid tunni kaupa: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21.
• Miks lämmastikdioksiidi tasemed on ajas püsivamad võrreldes teiste mõõdetud gaasidega? Mõtle saasteallikatele!
• Millised kohalikud saasteallikad või saasteallikate puudumine võis põhjustada teie mõõtmiste erinevusi keskmisest?
• Kas teie kodukohas on võrreldes teiste asukohatüüpidega puhas õhk?
• Mida saaks teha, et erinevate mõõdetud saasteainete hulka enda kodukohas vähendada?

Millest võis olla tingitud osooni madalam tase võrreldes eeslmise kampaaniaga? Lihtsat ja kindlat vastust ei ole. Osooni tekkimiseks on vaja lämmastikdioksiidi NO₂ koos päikesekiirgusega ja lagunemiseks lämmastikmonoksiidi NO. Päikesepaistet oli sel sügisel üldiselt rohkem kui mullusel, NO₂ tasemed olid mõõtmiste põhjal kõrgemad – seega pidid tingimused osooni tekkeks olema head. Arvatavasti tuleb põhjust otsida lagunemisest. Osooni tekke ja lagunemise keemia on keeruline ja mittelineaarne, selles osalevad paljud looduslikud ja inimtekkeleised orgaanilised ained, mis võivad olla õhumassiga kohale toodud kaugelt. Vastuse võib anda NO ja NO₂ proportsioonide võrdlus õhuseirejaamades ja õhusaaste leviku mudelarvutus.