Loobume põhikooli lõpueksamitest?

Põhikooli lõpueksamitest loobumise küsimuses ei ole meil ühist seisukohta. Ometi on igati õige tegelda küsimusega, mis edasi saab. Võib-olla oleks õige alustada hoopis tsitaadiga hiljutisest õpetajate lehest, kus koolidirektor võtab lõppevat õppeaastat muu hulgas kokku nii:

„Minule tegi sellel aastal kõige rohkem rõõmu, et päevakorrale on tõusnud kasutegurita piina lõpetamine ehk kava lõpetada põhikoolis lõpueksamite ning gümnaasiumis kohustusliku matemaatikaeksami tegemine. Kumbki – ei põhikooli lõpueksamid ega gümnaasiumi kohustuslik matemaatika riigieksam – ei täida neile pandud funktsiooni ning on mugav hirmutamisvahend, mida üks lõpueksam kindlasti olla ei tohi. Loodan, et alanud arutelu ning tegevus viib ka päriselt nende kaotamiseni.“

Kokkuvõtteks viimase nädalaga sel teemal kuuldust ja loetust:

*** Kui me räägime põhikooli lõpueksamist üldiselt, siis on üks jutt. Kui me räägime mingist õppeainest, näiteks füüsikast, siis teine jutt. Ei ole õige ega ka võimalik seda kõike ühte kotti ajada.

*** Mina hääletaks selle poolt, et eesti keele õpetusel, õpetajal ja eksamitel (testidel) oleks eristaatus. No olen selline ull patrioot, mis teha. Minu teada ongi riigikeele asi paljudes riikides just nii. Kui meil umbes 10 aastat tagasi oli Soome koostööprojekt, siis oli näiteks soome keele õpetajal sama palga juures vähem tunde. Aga meil? [1]

*** Matemaatika kohta panen siia ühe lingi ja arvan, et on küll tegu arutamisväärse küsimusega:
https://www.bbc.com/news/world-us-canada-48550862 [2]

*** Füüsika eksam põhikooli lõpus on minu jaoks tegelikult natuke kauge teema. Ma ei ole juba mitu aastat põhikoolis õpetanud, aga viimase kahe nädalaga ma küsisin kolleegide käest. Arvamused on kogus spektri laiuses. Ühest otsast – füüsikahuvilistele õpilastele meeldib eksam väga, nad teevad rõõmuga ja saavad hästi hakkama. Teisest otsast – kes seda eksamit üldse kokku paneb, miks lastakse igasuguseid tegelasi füüsikat solkima?

*** Kui nüüd eksamid ära jäävad, siis hakkavad olema tasemetööd või tasemetestid. Võib küsida, mis imevigur see tasemetest veel on, aga tegelikult asi nii hull ei ole. Tasemetöid on ikka tehtud ja ka käesoleva muutuse käigus on neid juba proovitud. Arvatavasi oleks just tasemetööde korralduse ja kvaliteedi tõstmine (või olenevalt suhtumiset – kvaliteedi hoidmine) see teema, millega vaeva näha. See on nüüd minu arvamus, aga vaielge vastu või kiitke takka. [3]

*** Alati kerkib küsimus, miks seda kõike nii kiirustades ja läbi mõtlemata tehakse. Eelnõu seletuskiri ütleb, et asi algas 2015. aastal. Umbes aasta tagasi, kui juba arutati variante, käis teema ka suurest meediast läbi. Ei ole olnud äkki ja salaja. Iseasi, et me pole osalenud, sest A) meid ei kutsutud, B) me pole ka ise oma arvamust kujundanud ja seda välja pakkunud.
EFS õpetajate osakond ei ole väga võimas organisatsioon ja füüsika õpetajd „ei ole just kõige pöörasema kuuluvustundega“. Oludes, kus meie partnerid (valitsus, ministeerium, ametkonnad) üldiselt tõrjuvad koostööd, on meil vähe lootust saada laua taha kutsutud. Ja ei maksa arvata, et see on kuidagi meie väikese, viletsa ja vaese riigi probleem. Ei, see tuleb otseteed Parkinsoni seadusest ja käib sama jalga kõigil juhtismistasanditel üle kogu maailma. Kuidas me saaks olukorda parandada? [4]

*** Gümnaasiumi vastuvõtukatsed olid muuseas üks eksamikorralduse muutmise argumente. Võib-olla see on eelkõige Tartu ja Tallinna probleem. Samas on praegu seis selline, et umbes pool gümnaasiumitest teeb erineval moel ja põhjusel katseid ja umbes pooled gümnaasimikohad täidetakse katsetega. Katsetest räägitakse palju, aga üldiselt jääb segaseks, kas katsed on üldse probleem, kas peaks neid muutma või keelama? [5]

Jutu sisse sai viis küsimust, mis vajavad arutamist. Panin neile numbrid ka juurde, muidu kaovad pika jutu sisse ära. Kooliaasta on läbi, suur suvi käes, puhkused ja riigipüha kohe ukse ees. Soovin kõigile ilusat suve.

Mõtted kogus kokku ja pani kirja Jaan Paaver.

XLIX Eesti füüsikapäevad ja XLI füüsikaõpetajate päevad

XLIX Eesti füüsikapäevad ja XLI füüsikaõpetajate päevad toimuvad 26.-27. aprillil Tallinnas, Eesti Teaduste Akadeemia hoones ja Tartus, TÜ Füüsikumis.

Koos seekordsete füüsikapäevadega tähistame Eesti Füüsika Seltsi asutamise 30. aastapäeva.

Reede, 26. aprill on füüsikaõpetajate päev, mis toimub Tartus, TÜ Füüsikumis. Lisaks õpetamist puudutavatele ettekannetele ja töötubadele võtame aruteludes ette kaks teemat.

Füüsika riiklikud õppekavad. HTM on algatanud järjekordse õppekavade muutmise, see protsess on kestnud juba poolteist aastat ning on andnud esimese vahetulemuse. Võtame seda arutada. Kohal on füüsikute õppekava arenduse töörühma liikmed ja teised asjasse puutuvad isikud. Kõnealuste ettepanekutega saab tutvuda ja neid kommenteerida aadressil https://goo.gl/Ad2P6J.

Eesti füüsikaolümpiaadid. Kui Eesti õpilaste esinemine rahvusvahelistel olümpiaadidel on jätkuvalt edukas, siis Eestis füüsikaolümpiaadide kandepind pigem väheneb, koos sellega ka osalejate keskmine tase. Kuidas edasi? Kohal on Eesti füüsikaolümpiaadide žürii liikmed.

Toimub ka EFS füüsikaõpetajate osakonna üldkogu ning valitakse osakonnale uus juhatus.

Laupäeval, 27. aprillil räägime Tallinnas, Eesti Teaduste Akadeemia hoones teadusest. Muuhulgas võtame aruteludes ette Eesti füüsikateaduse ja füüsikahariduse tänase olukorra ja tulevikuperspektiivid.

Täpsem info: http://www.fyysika.ee/vorgustik/?page_id=1544

Füüsikaõpetajate koolitus Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERN)

Taaskord on võimalus osaleda CERNI koolitusel, mis toimub sellel õppeaastal 5. märtsist kuni 9. märtsini Genfis.

Palun kõigil soovijatel kirjutada lühike motivatsioonikiri ja oma töökogemusest Riina Murulaiule (riina.murulaid@gmail.com). Ka eelmisel aastal kandideerinud, palun, saatke omad kirjad uuesti!

Tähtajaks on 1. november.

Sõit, koolitus ja elamine on osalejatele tasuta.

Valguse päev ja mehaanika päev TÜ Füüsika Instituudis

2018. aastas sügisel toimub TÜ Füüsika Instituudis (W. Ostwaldi tn. 1, Tartu) kaks teemapäeva, valguse päev ja mehaanika päev. Valguse päev toimub 22. novembril. Mehaanika päev toimub 29. novembril. Mõlemal päeval on alguse aeg 10.00 (see võib veel muutuda, kui tulijatele sobib teistmoodi), orienteeruv lõpp on 14.00.

Mis teemapäeval toimub? Idee on selles, et tulla kokku ja ära vaadata kõik selle konkreetse valdkonna demokatsed, mida me instituudis näidata suudame. Muidugimõista koos seletustega. Lisaks lühike ekskurss seotud teadusteemadesse, võib-olla ka mõni praktiline töö.

Kellele on teemapäevad mõeldud? Tulla võiks kogu klassiga. Loodame, et meie käsitlus sobib nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õpilastele. Kes juba teab ja saab aru, see ehk leiab oma teadmisele kinnitust või lisa. Kes veel mitte, see ehk huvitub ja hakkab.

Kuidas registreeruda?  Registreerumine on avatud, seda saab teha täites veebivormi:

Valguse päeva registreerimisvorm

Mehaanika päeva registreerimisvorm

Igaks-juhuks mainime, et saame vastu võtta kuni 200 külalist.

Mis veel? Bussiga tulijad võivad kindlad olla, et parklas leidub ruumi. Samas linnakus on söökla, mis meie külalised ära mahutab. Igasuguste küsimustega võib pöördida:

Kaido Reivelt (5143349, kaido@fyysika.ee)

Suvekool läbi, kool algamas

Niisiis, suvekool sai tehtud. Mõnede arvamuste kohaselt täitsa edukalt.

Kes tahab meenutada või toimunust aimu saada, see võiks sirvida fotoalbumit, mille Jaan Paaver üles võttis ja vaatamiseks ette valmistas.

Suvekooli materjalid hakkavad ilmuma järgnevatel nädalatel ja kuudel. Siin ja Mesilases.

Hoiame sidet!

Hetk suvekoolist. Parajasti on alanud teine päev ja Teadusbussi esitlus.