Oli aineühenduste suveseminar

Niisiis, “E-koolikott on keskkond õppematerjalide leidmiseks, avaldamiseks ja õppematerjalidest kogumike komplekteerimiseks.” Käigus aastast 2015. Mart Laanpere ja TLÜ poolt eelanalüüsitud. Läbinud õige mitmeid arenduse etappe.

Seda “elu mõtet” ja protsessi arvestades on täiesti arusaamatu, kuidas on saanud tekkida olukord, kus 2019.aasta suvel E-koolikoti esindajad räägivad, kuidas nad nüüd on hakanud tegelema E-koolikoti materjalide autoriõiguste küsimustega (rääkimata täiesti triviaalsetest süsteemi arendustest, nagu võimalus teha materjale nähtavaks ainult autorile ja toimetajatele).

Miks nii traagilises toonis?

Aga andmebaasi aluspõhimõtete koostamisel tehtud vead võivad kergesti viia selleni, et kogu projektiga tuleb otsast alustada. Sest, konkreetsel näitel, kui ei ole teada, kas E-koolikoti materjalides kasutatud piltide, tekstide jms autoriõigustega on kõik korras, siis tähendab see, et kõik tuleb üle vaadata. Kogemus ütleb, et igas toimetamata materjalis on probleeme, mis tähendab, et materjal tuleb “autorile tagasi saata”, ehk siis kõik algabki otsast (see mõte öeldi sessioonil ka mitmel korral välja).

Hullem veel, E-koolikoti esindajatel justkui ei olnud vastuseid, st teadmist, mis edasi juhtuma hakkab. Eriti seoses kogumikega. Kirjeldati vaid probleeme.

Ma tõesti ei saa aru, millega on tegelenud kõik need kõrged kogud, kes E-koolikotti arendanud … seda enam, et seda tüüpi repositooriumidega seonduvad põhimõttelised probleemid on teaduskirjanduses hästi ära kirjeldatud (vt näiteks https://ieeexplore.ieee.org/document/6461873/). Mis kogumikke puudutab, siis näiteks kaks tõeliselt suurt e-materjalide keskkonda on materjalide remiksimise funktsiooni oma platvormis välja lülitanud. Miks?

Täna peaks igaüks, kes sarnaseid arendusi planeerib või haldab, suutma näidata, kuidas ta eelkäiad põhja ajanud karidest mööda kavatseb saada.

Samas ei olnud sessioonil kohal ühtki nendest, kes seda protsessi tegelikult suunavad. Nii et küsida ei olnud kelleltki.

Kui oleks kuuljaid kõrvu, siis soovitaksin välja vahetada kõik eksperdid, kelle osalusel täna töös olev kontseptsioon loodud. Sest järgmiste ämbrite kolin oli sessioonil juba kuulda – idee/tahtmine, et E-koolikott võiks olla nii üles laetud ja toimetatud materjalide kogu kui ka õpetajatele oma materjalide üles laadimise koht, sisaldab juba eos probleeme, millega senist praktikat arvestades hakkama ei saada.

Teisiti: haridus- ja teadusministeerium võiks end kokku võtta ja targaks tellijaks hakata. Eesti õpetajad ja õpilased väärivad paremat … või vähemalt seda, et haridusse suunatud vahendeid tühja ei kulutataks.

Kaido Reivelt
Eesti Füüsika Selts
TÜ koolifüüsika keskus

Loobume põhikooli lõpueksamitest?

Põhikooli lõpueksamitest loobumise küsimuses ei ole meil ühist seisukohta. Ometi on igati õige tegelda küsimusega, mis edasi saab. Võib-olla oleks õige alustada hoopis tsitaadiga hiljutisest õpetajate lehest, kus koolidirektor võtab lõppevat õppeaastat muu hulgas kokku nii:

„Minule tegi sellel aastal kõige rohkem rõõmu, et päevakorrale on tõusnud kasutegurita piina lõpetamine ehk kava lõpetada põhikoolis lõpueksamite ning gümnaasiumis kohustusliku matemaatikaeksami tegemine. Kumbki – ei põhikooli lõpueksamid ega gümnaasiumi kohustuslik matemaatika riigieksam – ei täida neile pandud funktsiooni ning on mugav hirmutamisvahend, mida üks lõpueksam kindlasti olla ei tohi. Loodan, et alanud arutelu ning tegevus viib ka päriselt nende kaotamiseni.“

Kokkuvõtteks viimase nädalaga sel teemal kuuldust ja loetust:

*** Kui me räägime põhikooli lõpueksamist üldiselt, siis on üks jutt. Kui me räägime mingist õppeainest, näiteks füüsikast, siis teine jutt. Ei ole õige ega ka võimalik seda kõike ühte kotti ajada.

*** Mina hääletaks selle poolt, et eesti keele õpetusel, õpetajal ja eksamitel (testidel) oleks eristaatus. No olen selline ull patrioot, mis teha. Minu teada ongi riigikeele asi paljudes riikides just nii. Kui meil umbes 10 aastat tagasi oli Soome koostööprojekt, siis oli näiteks soome keele õpetajal sama palga juures vähem tunde. Aga meil? [1]

*** Matemaatika kohta panen siia ühe lingi ja arvan, et on küll tegu arutamisväärse küsimusega:
https://www.bbc.com/news/world-us-canada-48550862 [2]

*** Füüsika eksam põhikooli lõpus on minu jaoks tegelikult natuke kauge teema. Ma ei ole juba mitu aastat põhikoolis õpetanud, aga viimase kahe nädalaga ma küsisin kolleegide käest. Arvamused on kogus spektri laiuses. Ühest otsast – füüsikahuvilistele õpilastele meeldib eksam väga, nad teevad rõõmuga ja saavad hästi hakkama. Teisest otsast – kes seda eksamit üldse kokku paneb, miks lastakse igasuguseid tegelasi füüsikat solkima?

*** Kui nüüd eksamid ära jäävad, siis hakkavad olema tasemetööd või tasemetestid. Võib küsida, mis imevigur see tasemetest veel on, aga tegelikult asi nii hull ei ole. Tasemetöid on ikka tehtud ja ka käesoleva muutuse käigus on neid juba proovitud. Arvatavasi oleks just tasemetööde korralduse ja kvaliteedi tõstmine (või olenevalt suhtumiset – kvaliteedi hoidmine) see teema, millega vaeva näha. See on nüüd minu arvamus, aga vaielge vastu või kiitke takka. [3]

*** Alati kerkib küsimus, miks seda kõike nii kiirustades ja läbi mõtlemata tehakse. Eelnõu seletuskiri ütleb, et asi algas 2015. aastal. Umbes aasta tagasi, kui juba arutati variante, käis teema ka suurest meediast läbi. Ei ole olnud äkki ja salaja. Iseasi, et me pole osalenud, sest A) meid ei kutsutud, B) me pole ka ise oma arvamust kujundanud ja seda välja pakkunud.
EFS õpetajate osakond ei ole väga võimas organisatsioon ja füüsika õpetajd „ei ole just kõige pöörasema kuuluvustundega“. Oludes, kus meie partnerid (valitsus, ministeerium, ametkonnad) üldiselt tõrjuvad koostööd, on meil vähe lootust saada laua taha kutsutud. Ja ei maksa arvata, et see on kuidagi meie väikese, viletsa ja vaese riigi probleem. Ei, see tuleb otseteed Parkinsoni seadusest ja käib sama jalga kõigil juhtismistasanditel üle kogu maailma. Kuidas me saaks olukorda parandada? [4]

*** Gümnaasiumi vastuvõtukatsed olid muuseas üks eksamikorralduse muutmise argumente. Võib-olla see on eelkõige Tartu ja Tallinna probleem. Samas on praegu seis selline, et umbes pool gümnaasiumitest teeb erineval moel ja põhjusel katseid ja umbes pooled gümnaasimikohad täidetakse katsetega. Katsetest räägitakse palju, aga üldiselt jääb segaseks, kas katsed on üldse probleem, kas peaks neid muutma või keelama? [5]

Jutu sisse sai viis küsimust, mis vajavad arutamist. Panin neile numbrid ka juurde, muidu kaovad pika jutu sisse ära. Kooliaasta on läbi, suur suvi käes, puhkused ja riigipüha kohe ukse ees. Soovin kõigile ilusat suve.

Mõtted kogus kokku ja pani kirja Jaan Paaver.

Head valguse aastat!

Peame valguse aastat, täpsemalt rahvusvahelist valguse ja valgustehnoloogiate (fotoonika) aastat.

Uueneb füüsika.ee. Kas poleks aeg ka uinunud füüsikaõpetajate võrgustikul ärgata, kulunud kuub ämblikuvõrkudest ja tolmust puhtaks kloppida ning pilk teele suunata? Küsimus ei ole retooriline, vastustest sõltub tulevik.

Füüsikumis tulevad füüsika ja füüsikaõpetajate päevad 20. ja 21. märtsil.

On välja antud kaks Tamkivi stipendiumi. Küllap me kõik tunneme stipendiaate, oleme neid näinud ja kuulnud esinemas, teame nende tegemisi. Jõudu ja edu!

Füüsika e-õpikud arenevad ja täienevad. Tuleb füüsikateemaline viktoriin „Spekter”.

20. märtsil on päikesevarjutus, 29. aprillil on WPPD.

Tõraveres räägitust II ja viimane

Füüsikapäevade põnevate ettekannete ja vaidluste hulgas oli tõeline sensatsioon. Tuumasünteesi rakendamine energeetikasse on alates möödund sajandi kuuekümnendatest olnud kogu aeg käeulatuses. TOKAMAK, ITER ja DEMO on testidest rakenduseni jõudmise tähtaega 20 aasta kaupa edasi lükanud ja praegu on ennustused seotud aastatega 2040 kuni 2080. Nii on tähtaeg nihkunud üha enam silmapiiri poole. Kuni ühe uue, väga konkreetse lubaduse (või ennustuse või arvamuse või uskumuse või soovimise) ilmumiseni.

Fusioon

Informatsiooni nappus on sulgenud arutelu suuremalt jaolt ühe veerandtunnise videlõigu ümber, kus Charles Chase tuntud ettevõttest Lockheed Martin ADP (Skunk works) räägib sellest, kui tähtis on ehitada high beta fusion reaktor.

Täpsemalt koolfüüsika listis.