Loobume põhikooli lõpueksamitest?

Põhikooli lõpueksamitest loobumise küsimuses ei ole meil ühist seisukohta. Ometi on igati õige tegelda küsimusega, mis edasi saab. Võib-olla oleks õige alustada hoopis tsitaadiga hiljutisest õpetajate lehest, kus koolidirektor võtab lõppevat õppeaastat muu hulgas kokku nii:

„Minule tegi sellel aastal kõige rohkem rõõmu, et päevakorrale on tõusnud kasutegurita piina lõpetamine ehk kava lõpetada põhikoolis lõpueksamite ning gümnaasiumis kohustusliku matemaatikaeksami tegemine. Kumbki – ei põhikooli lõpueksamid ega gümnaasiumi kohustuslik matemaatika riigieksam – ei täida neile pandud funktsiooni ning on mugav hirmutamisvahend, mida üks lõpueksam kindlasti olla ei tohi. Loodan, et alanud arutelu ning tegevus viib ka päriselt nende kaotamiseni.“

Kokkuvõtteks viimase nädalaga sel teemal kuuldust ja loetust:

*** Kui me räägime põhikooli lõpueksamist üldiselt, siis on üks jutt. Kui me räägime mingist õppeainest, näiteks füüsikast, siis teine jutt. Ei ole õige ega ka võimalik seda kõike ühte kotti ajada.

*** Mina hääletaks selle poolt, et eesti keele õpetusel, õpetajal ja eksamitel (testidel) oleks eristaatus. No olen selline ull patrioot, mis teha. Minu teada ongi riigikeele asi paljudes riikides just nii. Kui meil umbes 10 aastat tagasi oli Soome koostööprojekt, siis oli näiteks soome keele õpetajal sama palga juures vähem tunde. Aga meil? [1]

*** Matemaatika kohta panen siia ühe lingi ja arvan, et on küll tegu arutamisväärse küsimusega:
https://www.bbc.com/news/world-us-canada-48550862 [2]

*** Füüsika eksam põhikooli lõpus on minu jaoks tegelikult natuke kauge teema. Ma ei ole juba mitu aastat põhikoolis õpetanud, aga viimase kahe nädalaga ma küsisin kolleegide käest. Arvamused on kogus spektri laiuses. Ühest otsast – füüsikahuvilistele õpilastele meeldib eksam väga, nad teevad rõõmuga ja saavad hästi hakkama. Teisest otsast – kes seda eksamit üldse kokku paneb, miks lastakse igasuguseid tegelasi füüsikat solkima?

*** Kui nüüd eksamid ära jäävad, siis hakkavad olema tasemetööd või tasemetestid. Võib küsida, mis imevigur see tasemetest veel on, aga tegelikult asi nii hull ei ole. Tasemetöid on ikka tehtud ja ka käesoleva muutuse käigus on neid juba proovitud. Arvatavasi oleks just tasemetööde korralduse ja kvaliteedi tõstmine (või olenevalt suhtumiset – kvaliteedi hoidmine) see teema, millega vaeva näha. See on nüüd minu arvamus, aga vaielge vastu või kiitke takka. [3]

*** Alati kerkib küsimus, miks seda kõike nii kiirustades ja läbi mõtlemata tehakse. Eelnõu seletuskiri ütleb, et asi algas 2015. aastal. Umbes aasta tagasi, kui juba arutati variante, käis teema ka suurest meediast läbi. Ei ole olnud äkki ja salaja. Iseasi, et me pole osalenud, sest A) meid ei kutsutud, B) me pole ka ise oma arvamust kujundanud ja seda välja pakkunud.
EFS õpetajate osakond ei ole väga võimas organisatsioon ja füüsika õpetajd „ei ole just kõige pöörasema kuuluvustundega“. Oludes, kus meie partnerid (valitsus, ministeerium, ametkonnad) üldiselt tõrjuvad koostööd, on meil vähe lootust saada laua taha kutsutud. Ja ei maksa arvata, et see on kuidagi meie väikese, viletsa ja vaese riigi probleem. Ei, see tuleb otseteed Parkinsoni seadusest ja käib sama jalga kõigil juhtismistasanditel üle kogu maailma. Kuidas me saaks olukorda parandada? [4]

*** Gümnaasiumi vastuvõtukatsed olid muuseas üks eksamikorralduse muutmise argumente. Võib-olla see on eelkõige Tartu ja Tallinna probleem. Samas on praegu seis selline, et umbes pool gümnaasiumitest teeb erineval moel ja põhjusel katseid ja umbes pooled gümnaasimikohad täidetakse katsetega. Katsetest räägitakse palju, aga üldiselt jääb segaseks, kas katsed on üldse probleem, kas peaks neid muutma või keelama? [5]

Jutu sisse sai viis küsimust, mis vajavad arutamist. Panin neile numbrid ka juurde, muidu kaovad pika jutu sisse ära. Kooliaasta on läbi, suur suvi käes, puhkused ja riigipüha kohe ukse ees. Soovin kõigile ilusat suve.

Mõtted kogus kokku ja pani kirja Jaan Paaver.

Head valguse aastat!

Peame valguse aastat, täpsemalt rahvusvahelist valguse ja valgustehnoloogiate (fotoonika) aastat.

Uueneb füüsika.ee. Kas poleks aeg ka uinunud füüsikaõpetajate võrgustikul ärgata, kulunud kuub ämblikuvõrkudest ja tolmust puhtaks kloppida ning pilk teele suunata? Küsimus ei ole retooriline, vastustest sõltub tulevik.

Füüsikumis tulevad füüsika ja füüsikaõpetajate päevad 20. ja 21. märtsil.

On välja antud kaks Tamkivi stipendiumi. Küllap me kõik tunneme stipendiaate, oleme neid näinud ja kuulnud esinemas, teame nende tegemisi. Jõudu ja edu!

Füüsika e-õpikud arenevad ja täienevad. Tuleb füüsikateemaline viktoriin „Spekter”.

20. märtsil on päikesevarjutus, 29. aprillil on WPPD.

Tõraveres räägitust II ja viimane

Füüsikapäevade põnevate ettekannete ja vaidluste hulgas oli tõeline sensatsioon. Tuumasünteesi rakendamine energeetikasse on alates möödund sajandi kuuekümnendatest olnud kogu aeg käeulatuses. TOKAMAK, ITER ja DEMO on testidest rakenduseni jõudmise tähtaega 20 aasta kaupa edasi lükanud ja praegu on ennustused seotud aastatega 2040 kuni 2080. Nii on tähtaeg nihkunud üha enam silmapiiri poole. Kuni ühe uue, väga konkreetse lubaduse (või ennustuse või arvamuse või uskumuse või soovimise) ilmumiseni.

Fusioon

Informatsiooni nappus on sulgenud arutelu suuremalt jaolt ühe veerandtunnise videlõigu ümber, kus Charles Chase tuntud ettevõttest Lockheed Martin ADP (Skunk works) räägib sellest, kui tähtis on ehitada high beta fusion reaktor.

Täpsemalt koolfüüsika listis.

Meenutus lahkuvast suvest

Sel suvel sai EFS füüsikaõpetajate suvekool kümneseks ja sõitis esimest korda välismaale. Jaanipäeva järgsel nädalal võõrustas meie õpetajaid Ventspils. Ehk aitab järgnev lingikogu läheneval talvel mõtteid mõlgutada uute suvekoolide teemal.

Ventspilsi linn oli varasuviselt kena ja sõbralik. Suvekooli võõrustas kohalik kõrgkool.

Ventspilsi raadioastronoomia keskuse VIRAC vana kodulehte enam ei uuendata, aga sealt leiab veel ajaloolist infot ja häid pilte. Uus leht on täiesti olemas ja mõistlikult uuendatud. Raadioteleskoobi kõrval asub rahvusvaheliselt tuntud turismiobjekt, Irbene kummituslinn.

Ivars Šmelds rääkis rahvusvahelisest koostööst mitmel alal (VLBI, Sura) ja näitas muuseumituba, mis pühendatud Friedrich Zanderile. Zander oli Riiast pärit baltisaksa päritolu kosmosetehnika teerajaja. Konstantin Tsiolkovski, keda tihti peetakse esimeseks kosmoselendude propageerijaks ja raketiteadlaseks, oli tegelikult teoreetik, kes kunagi rakette ei ehitanud. Zander seevastu ehitas nii katseseadmeid kui rakettmootoreid, st võttis väga tõsiselt oma elu motot: „Edasi, Marsile!”
Цандер, Фридрих Артурович
Константин Эдуардович Циолковский

Pildialbumeid on jagamas Siim ja Jaan. Siimult ka videlõigud Ventspilsi linnast ja teleskoobi taldrikult.

Ühispildi saatis Katrin Laas

Ja nüüd midagi täiesti erilist!

Konstantin Tsiolkovsky
Born