I’m not an optimist, neither am I a pessimist. I’m a very serious possibilist.

Hans Rosling

 

Praegusel erilisel ajal oleks ehk mõistlik lugeda mõne optimisti raamatut.

Palun väga, kaks tükki:

1) Raamat on poodidest otsas, aga selle võib ehk leida raamatukogust ja vanade raamatute ärist (kui need juhtuvad olema avatud) . Veidikese otsimisega leiab selle üles ühe suure raamatupoe e-raamatute hulgast. Leidub meil sellinegi kauplus, kus raamat on otsas ja on otsas ka e-raamatuna. Viimane  tõsiasi paneb muidugi tulevikku vaatamise optimismi kõvasti proovile.

Äripäeva e-poes on raamat samuti otsas, aga seal saab lugeda tutvustust, vaadata sisukorda ja lugeda läbi mõned näidisleheküljed. Optimisti reisikirjale on sealsamas reklaami tegemas meilegi hästi tuntud mehed.

Näiteks üks lugu ja tsitaat epiloogist: „Mis edasi sai…“

2) Pealkiri on tõlkes paremgi kui originaalis. Siin on tegu looduskaitsega, st ikkagi tuleviku ennustamisega. Raamat on poodides veel saadaval. Autor on leidnud mitmes paigas looduse kaitsmise edulugusid. Muidugi on jäänud palju rääkimata, aga just sellega on raamat sümpaatne, ei kiru ega ähvarda, pigem otsib lootust. Leiabki.

 

 

 

Tere!

Füüsika õpetajatel on kombeks teha väga lühikesed sissejuhatused. Oleme sellega eristunud paljudest konverentsidest, koolitustest, kohtumistest jms. Ega midagi, olge tervitatud ja tegeleme kohe päevateemadega.

Tehniliselt läheb füüsikaõpetajate päev nii, nagu paljudel õpilastel on läinud koduõpe.

Püüame järgida päevakava. Teemad, jutud, ülesanded, pildid, lingid ilmuvad siinsamas võrgustikus – värskendage lehte (refresh, ⟳, F5). Üldiselt saab hoida oma tempot, nagu see koduõppel enamasti on.

Päeva jooksul on kaks kellaaega, kus peame korraga kohal olema. Videokohtumised,  I kell 11.45 ja II kell 13.10. Kohtumisel saab osaleda pildi ja heliga. Kui te parajasti ei räägi, lülitage mikrofon välja. Kasutage kõrvaklappe, see vähendab vilesid ja kajavat heli. Kes ei taha ennast näidata, võib ka kaamera välja lülitada ja isegi varjunime all esineda.

 

 

 

Võtke kohvi, palun!

Eesti keele seletav sõnaraamat:
kohvi|paus
lühike vaheaeg, mille vältel pakutakse jooke ja kergeid suupisteid.
Seminar jätkub pärast kohvipausi.

Arvatakse, et tänapäevases tähenduses kohvipausi pidamine on saja aastaga üle maailma levinud Rootsist. Kohapeal on sellest saanud elu- ja tööstiili lahutamatu osafika. Kohvipaus, mis peetakse enne tööpäeva algust, eriti kui on kaugemalt tulijaid, on päris uus asi. Tavaliseks on see saanud sel sajandil. Uus sõna – tervituskohv, on eesti keeles juba juurdunud, aga ÕS-i veel jõudnud ei ole.

Kohvitassi pilt on tehtud ühel väga ammusel Voore seminaril ja on võrgustikus rännanud ühest sündmusest teise. Maailm võtab kohvi ühes meiega ja meie omad võtavad kohvi selles virtuaalses kohvinurgas:

https://zoom.us/j/93231907985?pwd=R2o3aDNsSTBVM2NvTmxUUGxoRUdhdz09

Füüsikaõpetajate päev 18. aprillil

Päevakava, pisut teisiti kui sügisel plaanitud:

10.30 Kohv ja küpsised (kui on, vabatahtlik).

11.00 Tervitus! Salvestatud video. Jaan Paaver

11.02 Raamatu tutvustus. Tekst ja video. Jaan Paaver

11.15 Kus õppida, kui õpid kodus: opiq.ee, opik.fyysika.ee ja need teised. Eveli Raudla

11.45 Videokohtumine I. Õpikud, ülesanded, keskkonnad, portaalid ja kõik muud e-asjad. Alustab ja kontrollib Erkki Tempel

12.15 Videokohtumise lõpetamine ja ülesanne kiireks vastamiseks (tunnikontroll).

12.20 Vahetund.

12.40 Kodune praktiline töö, võimalused ja probleemid. Kaido Reivelt

13.00 Praktilise töö näide. Jaan Paaver

13.10 Videokohtumine II. Praktilised ja muud tööd kodus, vaba mikrofon. Alustab ja kontrollib Kaido Reivelt

13.40 Tulevikuennustamise töötuba (kodune töö).

13.50 Lõpp, tunnikontrolli vastused. Koolivaheaeg on alanud.

Kuhu panna süsinik?

Muude oluliste asjade hulgas on David MacKey raamatus juttu ühest vastuolulise nimega tehnoloogiast – puhas süsi.

Näiteks kirjutab ta nii:  Sooviksime kasutada tehnoloogiat „puhas süsi“ ehk „süsinikku kogumine ja säilitamine“, mida hetkel kasutatakse väga vähe. See tehnoloogiaga imeb korstnagaasidest enamiku süsinikdioksiidi välja ja paigutab selle maasse kaevatud auku.

Mismoodi see käib? Kuidas süsihappegaas püsib maasse kaevatud augus? See kõlab nii, et ehitame iga tehase ja jõujaama juurde veel ühe tehase, mis hakkab gaasist süsinikku välja imema ja seda kuidagi siduma. Siis saab selle tõesti maha matta ja loodetavasti enam-vähem igaveseks  immobiliseerida.

Kohe tuleb pähe, et sellise tehase ehitamine ja käigushoidmine (materjalid, transport, ehitus- ning hooldustöö jms) on kallis ja kasutab teistpidi elektrienergiat ja kütust. Kas sellega saab ennast ausa ja puhtana tunda?

Ei tea, aga me võime vähemalt proovida.