Muude oluliste asjade hulgas on David MacKey raamatus juttu ühest vastuolulise nimega tehnoloogiast – puhas süsi.
Näiteks kirjutab ta nii: Sooviksime kasutada tehnoloogiat „puhas süsi“ ehk „süsinikku kogumine ja säilitamine“, mida hetkel kasutatakse väga vähe. See tehnoloogiaga imeb korstnagaasidest enamiku süsinikdioksiidi välja ja paigutab selle maasse kaevatud auku.
Mismoodi see käib? Kuidas süsihappegaas püsib maasse kaevatud augus? See kõlab nii, et ehitame iga tehase ja jõujaama juurde veel ühe tehase, mis hakkab gaasist süsinikku välja imema ja seda kuidagi siduma. Siis saab selle tõesti maha matta ja loodetavasti enam-vähem igaveseks immobiliseerida.
Kohe tuleb pähe, et sellise tehase ehitamine ja käigushoidmine (materjalid, transport, ehitus- ning hooldustöö jms) on kallis ja kasutab teistpidi elektrienergiat ja kütust. Kas sellega saab ennast ausa ja puhtana tunda?