Posts

Posted on

Hoomates hoomamatut

Никто не обнимет необъятного.
Козьма Прутков

Mõnikord võib kerkida keeruline küsimus. Näiteks kui suur on kõige suurem täht, kui öeldake, et Päike on selline tavaline, keskmisest pisem? Lihtne on leida, et VY CMa, punane ülihiid Suure Peni tähtkujus on 1800-2100 korda Päikeset suurem ja ongi suurim teadaolev täht. Aga ka pärast seda, kui oleme välja arvutanud, et reisilennukil läheks selle tähe ümber tiiru tegemiseks 1200 aastat, jääb selline suurus hoomamatuks. Võime mudugi proovida teisi võrdlusi, kümnega korrutamist ja palju muudki (scale_of_universe_enhanced), kuigivõrdki koduseks jääb ikka vahemik megameetrist mikromeetrini.

Mõõtude küsimus pole ainus väljakutse meie kujutlusvõimele. Kuidas kujutada endale ette, et ainüksi USA lennuliinidel kasutatakse ööpävas neli miljonit plastopsikut? Me pole ju kunagi näinud korraga miljonit topsikut ja ei näegi arvatavasti. Kunstnik ja fotograaf Chris Jordan püüab seletada.

Posted on

CERNi reisi järelkaja II

Higgsi Bosonist

13. detsembri CERNi seminaril esitlesid ATLAS ja CMS Higgsi bosoni otsingute praegust seisu. Põhiline järeldus on, et Standardmudeli Higgsi boson, kui ta olemas on, peab olema massiga 116-130 GeV ATLASe ja 115-127 GeV CMSi andmetel.

Sündmus, kus paistab neli müüonit (punased jäljed) prootonite põrkest ATLASEs. Selline sündmus on kooskõlas kahe Z osakesega, mis lagunevad kumbki kaheks müüoniks. Sellised sündmused tekivad Standardmudeli protsessides ilma Higgsi osakesteta. Nad on ka võimalikuks jäljeks Higgsi osakese tekkest, aga et öelda, kas tegu on Higgsi signaaliga peab analüüsima palju sündmusi koos.

CERNi pressiteade 13. detsembril 2011. (inglise keeles)
Higgsi boson: ajalugu algab täna. Võib-olla. (teadus.err.ee)

Kes on Higgs ja mis on Higgs?

Peter Higgs on füüsikateoreetik, Edinburgh’i ülikooli professor emeritus, tänaseks 82 aastat vana. Teda teatakse hästi kuuekümnendate aastate tööde järgi, kus ta pakkus välja sümmeetria rikkumise elektronõrga jõu teoorias. See seletaks elementaarosakeste massi päritolu. Higgsi mehhanismi peetakse üldiselt Standardmudeli osaks ja Higgsi bosonit nimetatakse otsituimaks osakeseks kaasaegses füüsikas.

Higgsi mehhanismi seletatakse CERNis nii:

Kujutlege ruumi, kus füüsikud omavahel rahulikult vestlevad, ruum oleks nagu täidetud Higgsi väljaga.


Kui mõni väga tuntud teadlane sisse astub, tekitab ta läbi ruumi liikudes häirituse, tõmmates igal sammul enda ümber austajaid.

Tunglejad loovad liikujale takistuse, millega ta omandab massi samal moel nagu osake läbides  Higgsi välja.

Kui ruumi läbib kuuldus kellegi saabumisest

tekitab see sarnaseid tunglejate gruppe, aga sel korral ilma kuulsuseta. Need grupid oleksid selle analoogia järgi Higgsi osakesed.