Loobume põhikooli lõpueksamitest?

Põhikooli lõpueksamitest loobumise küsimuses ei ole meil ühist seisukohta. Ometi on igati õige tegelda küsimusega, mis edasi saab. Võib-olla oleks õige alustada hoopis tsitaadiga hiljutisest õpetajate lehest, kus koolidirektor võtab lõppevat õppeaastat muu hulgas kokku nii:

„Minule tegi sellel aastal kõige rohkem rõõmu, et päevakorrale on tõusnud kasutegurita piina lõpetamine ehk kava lõpetada põhikoolis lõpueksamite ning gümnaasiumis kohustusliku matemaatikaeksami tegemine. Kumbki – ei põhikooli lõpueksamid ega gümnaasiumi kohustuslik matemaatika riigieksam – ei täida neile pandud funktsiooni ning on mugav hirmutamisvahend, mida üks lõpueksam kindlasti olla ei tohi. Loodan, et alanud arutelu ning tegevus viib ka päriselt nende kaotamiseni.“

Kokkuvõtteks viimase nädalaga sel teemal kuuldust ja loetust:

*** Kui me räägime põhikooli lõpueksamist üldiselt, siis on üks jutt. Kui me räägime mingist õppeainest, näiteks füüsikast, siis teine jutt. Ei ole õige ega ka võimalik seda kõike ühte kotti ajada.

*** Mina hääletaks selle poolt, et eesti keele õpetusel, õpetajal ja eksamitel (testidel) oleks eristaatus. No olen selline ull patrioot, mis teha. Minu teada ongi riigikeele asi paljudes riikides just nii. Kui meil umbes 10 aastat tagasi oli Soome koostööprojekt, siis oli näiteks soome keele õpetajal sama palga juures vähem tunde. Aga meil? [1]

*** Matemaatika kohta panen siia ühe lingi ja arvan, et on küll tegu arutamisväärse küsimusega:
https://www.bbc.com/news/world-us-canada-48550862 [2]

*** Füüsika eksam põhikooli lõpus on minu jaoks tegelikult natuke kauge teema. Ma ei ole juba mitu aastat põhikoolis õpetanud, aga viimase kahe nädalaga ma küsisin kolleegide käest. Arvamused on kogus spektri laiuses. Ühest otsast – füüsikahuvilistele õpilastele meeldib eksam väga, nad teevad rõõmuga ja saavad hästi hakkama. Teisest otsast – kes seda eksamit üldse kokku paneb, miks lastakse igasuguseid tegelasi füüsikat solkima?

*** Kui nüüd eksamid ära jäävad, siis hakkavad olema tasemetööd või tasemetestid. Võib küsida, mis imevigur see tasemetest veel on, aga tegelikult asi nii hull ei ole. Tasemetöid on ikka tehtud ja ka käesoleva muutuse käigus on neid juba proovitud. Arvatavasi oleks just tasemetööde korralduse ja kvaliteedi tõstmine (või olenevalt suhtumiset – kvaliteedi hoidmine) see teema, millega vaeva näha. See on nüüd minu arvamus, aga vaielge vastu või kiitke takka. [3]

*** Alati kerkib küsimus, miks seda kõike nii kiirustades ja läbi mõtlemata tehakse. Eelnõu seletuskiri ütleb, et asi algas 2015. aastal. Umbes aasta tagasi, kui juba arutati variante, käis teema ka suurest meediast läbi. Ei ole olnud äkki ja salaja. Iseasi, et me pole osalenud, sest A) meid ei kutsutud, B) me pole ka ise oma arvamust kujundanud ja seda välja pakkunud.
EFS õpetajate osakond ei ole väga võimas organisatsioon ja füüsika õpetajd „ei ole just kõige pöörasema kuuluvustundega“. Oludes, kus meie partnerid (valitsus, ministeerium, ametkonnad) üldiselt tõrjuvad koostööd, on meil vähe lootust saada laua taha kutsutud. Ja ei maksa arvata, et see on kuidagi meie väikese, viletsa ja vaese riigi probleem. Ei, see tuleb otseteed Parkinsoni seadusest ja käib sama jalga kõigil juhtismistasanditel üle kogu maailma. Kuidas me saaks olukorda parandada? [4]

*** Gümnaasiumi vastuvõtukatsed olid muuseas üks eksamikorralduse muutmise argumente. Võib-olla see on eelkõige Tartu ja Tallinna probleem. Samas on praegu seis selline, et umbes pool gümnaasiumitest teeb erineval moel ja põhjusel katseid ja umbes pooled gümnaasimikohad täidetakse katsetega. Katsetest räägitakse palju, aga üldiselt jääb segaseks, kas katsed on üldse probleem, kas peaks neid muutma või keelama? [5]

Jutu sisse sai viis küsimust, mis vajavad arutamist. Panin neile numbrid ka juurde, muidu kaovad pika jutu sisse ära. Kooliaasta on läbi, suur suvi käes, puhkused ja riigipüha kohe ukse ees. Soovin kõigile ilusat suve.

Mõtted kogus kokku ja pani kirja Jaan Paaver.