Oli aineühenduste suveseminar

Niisiis, “E-koolikott on keskkond õppematerjalide leidmiseks, avaldamiseks ja õppematerjalidest kogumike komplekteerimiseks.” Käigus aastast 2015. Mart Laanpere ja TLÜ poolt eelanalüüsitud. Läbinud õige mitmeid arenduse etappe.

Seda “elu mõtet” ja protsessi arvestades on täiesti arusaamatu, kuidas on saanud tekkida olukord, kus 2019.aasta suvel E-koolikoti esindajad räägivad, kuidas nad nüüd on hakanud tegelema E-koolikoti materjalide autoriõiguste küsimustega (rääkimata täiesti triviaalsetest süsteemi arendustest, nagu võimalus teha materjale nähtavaks ainult autorile ja toimetajatele).

Miks nii traagilises toonis?

Aga andmebaasi aluspõhimõtete koostamisel tehtud vead võivad kergesti viia selleni, et kogu projektiga tuleb otsast alustada. Sest, konkreetsel näitel, kui ei ole teada, kas E-koolikoti materjalides kasutatud piltide, tekstide jms autoriõigustega on kõik korras, siis tähendab see, et kõik tuleb üle vaadata. Kogemus ütleb, et igas toimetamata materjalis on probleeme, mis tähendab, et materjal tuleb “autorile tagasi saata”, ehk siis kõik algabki otsast (see mõte öeldi sessioonil ka mitmel korral välja).

Hullem veel, E-koolikoti esindajatel justkui ei olnud vastuseid, st teadmist, mis edasi juhtuma hakkab. Eriti seoses kogumikega. Kirjeldati vaid probleeme.

Ma tõesti ei saa aru, millega on tegelenud kõik need kõrged kogud, kes E-koolikotti arendanud … seda enam, et seda tüüpi repositooriumidega seonduvad põhimõttelised probleemid on teaduskirjanduses hästi ära kirjeldatud (vt näiteks https://ieeexplore.ieee.org/document/6461873/). Mis kogumikke puudutab, siis näiteks kaks tõeliselt suurt e-materjalide keskkonda on materjalide remiksimise funktsiooni oma platvormis välja lülitanud. Miks?

Täna peaks igaüks, kes sarnaseid arendusi planeerib või haldab, suutma näidata, kuidas ta eelkäiad põhja ajanud karidest mööda kavatseb saada.

Samas ei olnud sessioonil kohal ühtki nendest, kes seda protsessi tegelikult suunavad. Nii et küsida ei olnud kelleltki.

Kui oleks kuuljaid kõrvu, siis soovitaksin välja vahetada kõik eksperdid, kelle osalusel täna töös olev kontseptsioon loodud. Sest järgmiste ämbrite kolin oli sessioonil juba kuulda – idee/tahtmine, et E-koolikott võiks olla nii üles laetud ja toimetatud materjalide kogu kui ka õpetajatele oma materjalide üles laadimise koht, sisaldab juba eos probleeme, millega senist praktikat arvestades hakkama ei saada.

Teisiti: haridus- ja teadusministeerium võiks end kokku võtta ja targaks tellijaks hakata. Eesti õpetajad ja õpilased väärivad paremat … või vähemalt seda, et haridusse suunatud vahendeid tühja ei kulutataks.

Kaido Reivelt
Eesti Füüsika Selts
TÜ koolifüüsika keskus