Uue ainekava rakendumine

1. septembrist 2010 kehtivad uued  ainekavad, aga nad ei ole veel rakendunud. Kehtimise ja rakendamise erinevus (ja osaline kattumine) ajab töö planeerimise keeruliseks. Millal siis ikkagi alustada õpetamist uute kavade alusel?

23. detsembril 2010 kinnitas valitsus õppekavad uuesti. Ametlikus kõnepruugis, kinnitas uued redaktsioonid. Kõige värskemad kavad Riigi Teatajas: Põhikoolile. Gümnaasiumile. Seal hulgas: loodusained põhikoolis (.pdf) ja gümnaasiumi loodusainete valdkond (.pdf).

Muutused võrreldes 28. jaanuari 2010 kavadega on väikesed ja rakendumise osas ei ole üldse midagi muudetud. Kirjas koolirahvale seletab Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekava talituse juhataja Ain Tõnisson rakendumist järmiselt:

„See tõsiasi, et valitsus kinnitab uuesti riiklikud õppekavad, ei too muutusi nende rakendamistähtaegadega seotud sätetesse. Uued RÕKid kehtivad küll alates 2010. aasta 1. septembrist, kuid põhikooli osas toimub õppe- ja kasvatustegevuse ning kooli õppekava viimine kooskõlla uue RÕKiga alljärgnevalt:

  • 1., 4. ja 7. klassi puhul hiljemalt 1. septembriks 2011. a;
  • 2., 5. ja 8. klassi puhul hiljemalt 1. septembriks 2012. a;
  • 3., 6. ja 9. klassi puhul hiljemalt 1. septembriks 2013. a

Gümnaasiumis aga tuleb kooli õppe- ja kasvatustegevus ning kooli õppekava viia riikliku õppekavaga kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2013.a. Sellele lisanduvad sätted, et uued nõuded lõpetamisele kehtivad samuti alates 2013. a 1. septembrist. Seega ei ole enne nimetatud tähtaega gümnaasiumil kohustust (küll aga on õigus) pakkuda õpet RÕKiga ettenähtud kolmel õppesuunal. Õpetus peaks siiski arvestama uutest lõpetamise tingimustest tulenevaid vajadusi. 2014. aasta kevadel toimub lõpetamine kõigile õpilastele (sõltumata ajast, millal nad alustasid õpet uuendatud õppekava järgi) uute tingimuste alusel.”

Lühidalt! Kuna õppekavad kehtivad, siis võib nende järgi õpetada, aga kuna nad pole veel rakendunud, siis ei pea. 2014. aasta kevadel peab siiski lõpetama nii, nagu oleks õpetatud uute kavade järgi. Arvatavasti ei ole praegu veel kellelgi päris selget pilti, mismoodi täpselt lõpetatakse kooli 2014. aasta kevadel. Nii see on.

Õppekava ei õpeta kedagi, õpetaja õpetab.
(rahvatarkus)

Magnetid ja küsimus: „Miks?”

Kõneleb Richard Feynman (1918-1988)

Ameerika füüsik, kes on tuntud oma töödega kvantmehaanika, kvantelektrodünaamika ja heeliumi ülivoolavuse alal. Tuntud ka osakestefüüsikas. Panuse eest kvantelektrodünaamika väljaarendamisse sai 1965. aastal Nobeli preemia, koos temaga Julian Schwinger ja Sin-Itiro Tomonaga.

Feynman töötas välja tänapäeval laialt kasutatava pildilis-matemaatilise meetodi osakeste käitumise kirjeldamiseks, seda tuntakse nüüd Feynmani diagrammide nime all.

Eluajal ja ka hiljem on Feynman olnud üks maailma enam tuntud teadlasi. Ta osales aatompommi väljatöötamises ja oli kosmosesüstikuga Challenger juhtunud õnnetuse uurimiskomisjoni liige. Lisaks töödele teoreetilise füüsika alal hinnatakse tema ideid kvantarvutite ja nanotehnoloogia alal. Samal ajal jõudis ta sügavalt huvituda bioloogiast. Tema igapäevane elu oli kirju ja huvitav.

Feynman oli innukas teaduse populariseerija raamatute (temalt või temast) ja loengute kaudu.

There’s Plenty of Room at the Bottom
The Feynman Lectures on Physics.
Surely You’re Joking, Mr. Feynman!
What Do You Care What Other People Think?
Tuva or Bust!

Kui video mängima ei hakka võib katsuda seda linki.

Uurimuslik õpe

Esimene päev kulus uurimuslikule õppele ja selle uurimisele. Rühmatööde kokkuvõtted ilmuvad lähemal ajal aktiivi listi ja võrgustiku kodulehele.

Uurimusliku õppe näidistundide analüüs, kaks tegusat rühma töö juures.

Homme algab Saka seminar

Füüsikaõpetajate võrgustiku aktiiv koguneb Saka mõisas. Esimese seminari teema oli võrgustiku algatamine, teisel korral mõtleme uue ainekava rakendamise võimalustele.

Esimene päev – neljapäev 6. jaanuar
12.00 Saabumine, avasõnad
13.00 Lõuna
14.00 Sissejuhatus „Mis on uurimuslik õpe“ (Enn Pärtel)
14.30 Näidistund „Soojusülekanne“ (Enn Pärtel)
15.15 Vahetund/ küsimused
15.30 Näidistund „Heli ja selle omadused“ (Henn Voolaid)
16.15 Kohvipaus
16.30 Rühmatöö „Mis on uurimuslik õpe näidistundide põhjal“
17.15 Rühmade ettekanded/ arutelu
19.00 Õhtusöök
20.00 Arutelud, seltskondlik tegevus

Teine päev – reede 7. jaanuar
9.30 Näidistund I. „Printsiibid füüsikas – kõige üldisemad tõdemused looduse kohta. Võrdlus aksioomidega matemaatikas“ (Kalev Tarkpea)
10.15 Vahetund/ küsimused
10.30 Näidistund II. „Printsiibid füüsikas – kõige üldisemad tõdemused looduse kohta. Võrdlus aksioomidega matemaatikas“ (Jaan Paaver)
11.15 Rühmatöö „Gümnaasiumi füüsika I kursus – Füüsikalise looduskäsitluse alused“
13.00 lõuna
14.00 Liikumine värskes õhus/ vaba aeg
15.00 Loeng „Mõõtmine ja mõõtemääramatus“ (Jaak Jõgi)
15.45 Kohvipaus
16.00 Praktiline töö „Mõõtmine ja mõõtemääramatus“
19.00 Õhtusöök

Kolmas päev – laupäev 8. jaanuar
9.30 Teise päeva rühmatööde kokkuvõtete ettekanded
10.30 kohvipaus
10.45 Gümnaasiumi ainekava kursuste tunnijaotuskava – rühmatöö
12.30 Rühmatööde tulemused
13.00 Lõuna
Koju!