Häda mõõtude pärast

„Ameerika Ühendriikides mõõdetakse metsamaterjali ühikutes, mille nimeks on board foot* (BF).  Board foot on ühe jala laiune, ühe jala pikkune ja ühe tolli paksune. Pliiats, paber ja elementaarne  algebra võimaldavad kergelt välja arvutada suvalise staabeldatud lauamterjali koguse BF-ides.**
Ja ükskord lähed sa ostma Virginia osariigist kalleid pähklipuu pakke, et neid Prantsusmaale eksportida. Aga kui sa hakkad kaupa BF-idesse arvutama, sattud täiesti uue süsteemi otsa, sest pakud on ümmargused. Kui see on siiski arvutatud ja raha makstud, siis tuleb puit vedada sadamasse raudteed mööda. Siin saad teada, et vedu arvutatakse tsentnerite ja miilidega mitte BF-idega. Kui puit jõuab sadamasse, laaditakse see laevale. Jälle tuleb maksta üleveo eest, aga seekord juba tonnide ja miilde järgi. Arvestama peab ka seda, et meremiil on 6076,097 jalga, mitte 5280 jalga nagu kuival maal tavaliseks peetakse.
Vaatamata kõigile neile ärritavatele arvutustele jõuab metsamaterjal lõpuks Prantsusmaale. Siin tuleb maksta laoplatsi eest. Board foot? Üldsegi mitte, platsil kasutatud pinna järgi. Mida pakud, kas pindala käib ruutjalgades või ruutjardides? Ei seda ega teist, arvutatakse ruutmeetrites.
Lõpuks saabub prantslane, kellele sa kauba müüsid ja mõõdab selle üle, aga BF on tema jaoks vaid õhu võnkumine. Ta mõõdab kõik ära kuupmeetrites ja maksab raha välja. Dollarites? Ei, frankides.***

Л. Еллиот, У. Уилкокс, Физика – <Наука> ГРФМН, Москва 1975


* Eesti keeles võiks olla lauajalg, aga see ei lähe mitte. Laudjalg samuti mitte.

** Elementaarne aritmeetika on näiteks selline.

1BF = 1ft x 1ft x 1″,
aga meil ei ole muidugi tavaliselt nii, et tolline laud on jala laiune.
Kui laud on näiteks ½”, siis on
1BF = 1ft x 2ft x ½”.
Kui laud on seejuures ka kitsam, näiteks pool jalga, siis:
1BF = ½ft x 4ft x ½”.

Kui needsamad lauad on näiteks 6 jardi pikad (18ft) ja et 4 jalga annab 1BF,
siis oleks üks laud 4½BF.
Kui on staabeldatud 6 lauda kõrvuti, kümme täis kihti ja kaks lauda üle,
siis on puidu kogus 6 x 4½ x 10 + 9= 279BF.
Vastav märkmikuleht näeb välja umbes selline:

Lihtne!

Koduseks ülesandeks: Mitu BFi  teeb ¾ft (9″) pruss pikkusega 9yd?

*** Nüüd maksaks ta eurodes, aga ega see asja lihtsamaks ei tee.

Maailma suurusest ja väiksusest

1996. aastal sai valmis IMAX dokumentaalfilm (IMDb), kus Morgan Freeman (morganfreeman.net) räägib teiste teemade hulgas looduse suurusest ja väiksusest. Tema jutt seostub hästi gümnaasiumi füüsika ainekava esimese kursuse sissejuhatuse 6. õpitulemusega. Kursuse lõpul õpilane:
6) määratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro-, mikro- ja megamaailma ning nimetab nende erinevusi.
Õppeprotsessi kirjeldus soovitab selle teemani jõuda kolmandas tunnis.

Suvekool I – õppevahend Mustamäe trollis

Suvekool toimus sel korral Tallinnas. Olid väga toredad südasuvised päevad ja lahked võõrustajad ja huvitavad jutud.

Kolmanda päeva hommikul sõitis suvekool trolliga Mustamäelt Tõnismäele. Trolli topeltakna vahele oli kogunenud päris palju vett, nagu vahest ikka juhtub.

Seisu ajal

Peatuses püsib veepind vaikselt tasane ja väga horisontaalne, sõidu ajal see enam nii ei ole.

Mis juhtub, kui troll stardib või pidurdab? Kas veepinnaga toimuvat õnnestub mõõta ja mida mõõtmistulemus võiks meile teada anda trolli liikumise kohta?

Trolliakna teema jätkub!

Suvekooli pildid on nüüd näha juba kahes albumis: Siim ja Jaan.

Kas laser töötab helilainete fokuseerimise põhimõttel?

Venemaa Teaduse Päeva puhul avaldatud küsitlusele tuli 60 vastust.

Lihtne küsimus oli näiteks elektronide suuruse kohta:

  • Elektronid on aatomitest väiksemad (56 vastust);
  • Elektronid pole aatomitest väiksemad (2);
  • Ei oska arvata (2).

Laamtektoonika on olemas, 100% vastanutest on nõus, et mandrid liiguvad. Päikesesüsteemi ja Maa siseehituse küsimustes ollakse üldiselt ühel meelel. Keerulisemad küsimused on seotud elusloodusega (geenid, antibiootikumid) ja ka sellega kuidas asjad toimivad.

Antibiootikumid

Kokkuvõte kõigist vastustest.