Läinud aastal Tallinnas peetud suvekoolis rändas ringi üks küsimus, mis veidi lihtsustatult kõlab nii:
“Tähtedes toimuva tuumasünteesi käigus saab vesinikust heelium. Vesinku tuumadeks on põhiliselt prootonid, aga heeliumi tuumades peavad olema ka neutronid. Kust saab heelium oma neutronid, kui neid vesinikus ei ole?”
Kõik esinejad lükkasid küsimuse tagasi (viidates oma kitsama eriala spetsiifikale) või lükkasid edasi (viidates järgmisete esinejate paremale ainetundmisele). Akadeemik Ene Ergma vastas viimasel päeval küsimuse siiski möödaminnes ära. Ta ei saanud viidata ei järgmisele päevale, ega teistele esinejatele.
Kõigepealt kuulame klassikut. Oma raamatus What Do You Care What Other People Think? kirjutab Richard Feynman:
Ma arvan, et isa oli minuga rahul ja õnnelik. Ent ükskord, kui olin tagasi MITist (olin seal õppinud mõned aastad), ütles ta „Mind on alati vaevanud üks küsimus, ma ei saa sellest päris hästi aru ja sina oled nüüd saanud haridust neis asjus.”
Küsisin, mis see on.
Ta ütles: „Ma saan aru, et kui aatomis toimub üleminek ühest olekust teise, kiirgub sealt valgusosake, mida kutsutakse footoniks.”
„See on õige,” ütlesin mina.
Tema küsib: „Kas footon on aatomis enne seda olemas?”
„Ei, enne ei ole seal footonit.”
„Nojah,” ütleb ta „kust ta siis tuleb? Kuidas ta siis sealt välja tuleb?”
Püüdsin seletada, et footonite arv ei ole jääv, elektronide liikumine lihtsalt tekitab neid, aga see ei olnud väga hea seletus. Ütlesin: „See on nagu heliga, ma tekitan seda praegu, see ei ole minu sees enne valmis.” (Sellega pole nii nagu mu väikese pojaga, kes äkki ühel päeval, kui ta veel päris pisike oli, teatas, et ta ei saa enam öelda ühte kindlat sõna. Tuli välja, et see sõna on „kass”. Põhjuseks oli, et tema „sõnasahtlist” oli just see sõna otsa saanud. Pole olemas sõnasahtlit, kust saaks sõnad ära kasutada lastes neid sealt välja tulla. Samamoodi ei ole aatomitel „footonite sahtlit”.)
Selles osas ei olnud ta minuga rahul. Ma ei saanud talle kunagi seletatud asju, mida ta ei mõistnud. Nii et see oli ebaõnnestumine. Ta saatis mu kõigesse neisse ülikoolidesse, et neid asju teada saada ja ta ei saanudki.
Skeemi, millele Ene Ergma viitas, võib igaüks ise leida vikipeediast:
Trikk on põhimõttelt lihtne, prooton peab muutuma neutroniks. Laengu jäävuse tõttu jääb üle positron. Muidugi on asi tegelikult natuke keerulisem, aga heeliumi (ja teiste elementide) saamise idee looduses ei ole kaevandamine. Selleks, et midagi saada, ei pea see enne olemas olema.
Eelmise aasta võlana on ikka veel hea lahenduseta trolliakna ja kiirenduse ülesanne.
Seekordne suvekool stardib homme.
