Väga lühike kokkuvõte õpetajaameti tuleviku aruteludest

Riigi eelarvestrateegia 2021-2024
haridus- ja noorteprogrammi oluliste tegevuste esimene punkt:

Senisest enam pööratakse tähelepanu õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide tunnustamisele, motiveerimisele, täiendusõppele ja järelkasvu tagamisele. Keskselt tellitud täiendusõpet toetavad haridusasutuste põhised arendusprojektid ja õpiüritused. Uuendatakse õpetajate täiendusõppe kontseptsioon ning õpetajaameti atraktiivsuse tõstmise kontseptsioon. Õpetajate järelkasvu tagamiseks arendatakse paindlikud teed õpetajaametisse sisenemiseks.

Õpetajad on arutanud, kuidas täpsemalt võiks enama tähelepanu pööramine, toetamine, uuendamine, tagamine toimuda. Arvamusi on palju, need on mõnikord vastukäivad ja kipuvad tihti takerduma pisiasjadesse. Mõistlikku kokkuvõtet on keeruline teha, aga kõige olulisem mahub ehk järgmistesse punktidesse.

  1. Õpetajatele on vaja maksta väärilist palka.
  2. Õpetajate keskmise palga esiletoomine on eksitav. Keskmise palga arvutus sisaldab õpetajate ületöötamist, tihti pereelu ja uneaja arvelt.
  3. Õpetajate töötundide arvestus on formaalne. Töölepingutesse kirjutatud üldtööajaga ei ole võimalik kõike ära teha.
  4. Eksitav on rõhutada Eesti õpetajate kiiret palgatõusu võrdluses OECD riikidega. Eesti õpetajate palk on madal ja õpetajad ületöötanud. Seda ei saa varjata sõnamängu ja arvumaagiaga.
  5. Nikerdamine karjäärimudeli, ametijärkude, staažitasude, mentorluse, klassijuhatamise, projektijuhtimise, toetusskeemide, koolituste, täienduste, uuendamise, paindlikkuse jms kallal on asendustegevus. Kõigepealt punktid 1 ja 3. Siis tuleb võtta aega kõigi teiste teemade arutamiseks üksiti.
  6. Õpetajate motivatsiooni ja ameti head kuvandit aitavad hoida mõistlikud poliitilised otsused (alustades punktidest 1 ja 3) ning õpetajate eneseusaldus. Oleks naiivne õpetajaameti kuvandi parandamist ja järelkasvu tagamist loota sotsiaal-, äri- või riikliku meedia kampaaniatest ja poliitilisest ilukõnest.

Jaan Paaver
EFS FO, HTG

Motivatsioon ja järelkasv.pdf

Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035

Meil tuleb nüüd Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035:  https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_haridusvaldkonna_arengukava_2035_seisuga_2020.03.27.pdf

Selle juurde käib seletuskiri:  https://www.hm.ee/sites/default/files/seletuskiri_haridusvaldkonna_arengukava_2035_27.03.2020.pdf

Selle aluseks on EKSPERTRÜHMADE TULEVIKUVISIOONID: https://www.hm.ee/sites/default/files/tark_ja_tegus_kogumik_a4_veebi.pdf

Mida me oleme selle kohta arvanud?

Kaido Reivelt:

Kui EMSi mõtteid ja ettepanekuid Tartu Ülikoolis tulevastele füüsikaõpetajatele füüsika õpetamist õpetava isikuna täiendan, siis projektis viidatakse liialt ainekesksele õpetamisele (kitsaskoht). Teises kohas öeldakse, et “[tuleb] rakendada enam praktilist õpet (nt probleem- ja projektõpet)”.
Aeg-ajalt mulle tundub, et hea ainetundmise ja ainekesksuse vahele tõmmatakse täna peaaegu et võrdusmärk. Nii et erialahariduse (hea ainetundmise) rahastamine on sama mis ainekesksuse rahastamine (halb). Või arvatakse, et hea ainetundmine on jumalast antud ja niikuinii olemas.
Probleem- ja projektõppe disainimine nõuab minu hinnangul oluliselt paremat ainetundmist, kui on vaja ühe hea PP tunni ettevalmistamiseks. Et last (näiteks füüsikat) protsessi käigus koos veega ära ei valataks (projektõpe füüsikaõppes – füüsika = meisterdamine).
Nii et, jah, ka aine ja ainedidaktika võiksid sellises strateegias tähtsal kohal olla. Tegelikult nad ongi, aga hea asja antipoodina.

 

 

Jaan Paaver:

Kolmapäevase videokohtumise ja „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ühislugemise tõttu võtsin ette selle kava veelkord läbi vaadata. Nagu kohtumiselgi kõlas, arengukava on üsna raske lugeda, kohati tuleb sõnaraamatut ja terminite seletusi appi võtta ning seegi ei pruugi aidata. Õhtuks jõudsin mõtteni, et võib-olla ei olegi see kõige tähtsam, mis sinna kokku on kirjutatud. Tasuks vaadata, mida seal ei ole.

Minu suureks üllatuseks ei ole seal teadust. Täielikult puudub teaduslik meetod (teadusmeetod, loodusteaduslik meetod). Kriitilist mõtlemist nimetatakse ainult STEAM õppe termini seletuses. STEAM õpet ennast soodustatakse ja arendatakse ainult ühes punktis: 1.2 Tagatakse paindlikud õpivõimalused, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja katkestamist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali. Samuti on STEAM erialade lõpetajatega mingi plaan (Strateegiline eesmärk 3), aga sellest on veel vara rääkida. Kuidas on mõeldud saavutada kõrgetasemelise loodusteadusliku kirjaoskusega õpilaste (PISA 5. ja 6. tase) osakaalu suurenemine? See on üldeesmärk, indikaator 5. Loodusteaduse kohta on kava sisus ainult üks punkt tegevussuuna 3.2. all: populariseerida loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonda.

Eestis, nagu me kõik teame, usaldatakse teadlasi väga, aga keegi üritab praegu ukse taha jätta loodusteadusliku maailmapildi, teadusmeetodi, kriitilise mõtlemise, teadusel põhinevad mudelid ja prognoosid. Suures osas see juhtund just arengukava kokkupanemisel. Ekspertrühmade visioonides oli kõik enam-vähem olemas. (Vt näiteks: Põhikooli kestel peaksid välja kujunema nii õppijate eneseregulatsioon, iseseisva arutlemise võime ja terviklik teaduspõhine maailmapilt kui ka kodanikuidentiteet ja sotsiaalsed pädevused. Lk 92)

Minu väga isikliku arvamuse järgi peaks teadus kõigepealt olema arengukava neljandal leheküljel. Siis saame edasi minna.