Õpetajate Lehe füüsikale pühendatud erinumbrist võib lugeda EFS füüsikaõpetajate osakonna lugu. Samas saab sel korral vaadata tundide salvestusi ja lugeda või kuulata jutuajamisi õpetajatega Saaremaalt, Tallinnast ja Pärust. Õpetajate Lehe Youtube’i kanalist leiab nii tunnid, jutud kui ka muud materjali koolielu kohta.
Robotitest, täpsemalt ühest hiljuti avastatud robotiliigist
Vaevalt, et saab midagi päris uut öelda, kõik on juba kunagi olnud ja kõik on juba öeldud:
Francis Quinn oli uue kooli poliitikategelane. See termin on loomulikult mõttetu nagu kõik seda liiki terminid. Enamiku «uutest koolidest» oleme kopeerinud vanakreeka ühiskondlikust elust või ehk koguni – selleks peaks muidugi rohkem ajalugu tundma, et seda öelda – vanast Sumerist või Šveitsi järvede vaiküladest.
Esimene lõik jutust Tõendus
Isaac Asimov, Kadunud robot LR1965
Uuem ja täielikum tõlge Mina, robot 2021
Professor Philip Moriarty andis 2023. aasta jaanuaris ChatGPT-le füüsika ülesandeid lahendada, tegi sellest video ja kirjutas pikema loo. Vahepeal on aeg veidi edasi läinud. Tšätte on juurde tulnud, on olnud arenguid, aga lugu on ikka veel värske, sest mis ka ei oleks, mis ka ei tuleks – kopeerime me ikka vanakreeka ühiskonda.
Tehisaru, mis see on ja mida ta teeb? Tõesti, väga raske on otsustada – kas SEE või TA? Sügisel püüdis Jaan Aru teha tehisaru küsimusest lühikokkuvõtet. Oli teisigi, näiteks Indrek Seppo veidi pikema kokkuvõttega. Lisa otsida on ju lihtne, guugeldamine on ammugi juba kirjaoskuse oluline tunnus. Kui ei oska või ei julge otsingut alustada (valge paberi ekraani hirm), siis võib küsida ChatGPT käest ja ekraanitausta saab keerata mustaks.
Vahepeal jõudis Ülikool seda asja arutada seminarides niipidi ja naapidi. Süvenemine võtab aega, aga tarku inimesi on kindlasti mõistlik kuulata. Probleeme muidugi on, nagu alati ja vastav suunis on olemas. Suunised, juhendid, reeglid jms kipuvad üha kiirenevalt vananema. Küllap ongi juba päris palju vananenud.
Andres Karjus kirjutas Novaatoris (16.06.23) ja rääkis Keelesaates (28.08.23). Ta arvab, et meil on neli valikut.
- Esimene, mitte millegi tegemine, on kõige lihtsam ja odavam.
Võiks kahelda, kas on lihtne ja odav mitte midagi teha, aga mis on järgmised valikud? - Teine…
Linnar Viik käis Vikerhommikus ja läks siis Arvamusfestivalile. Alates vestluse 11. minutist annab tuntud visonäär head nõu õpetajatele ja õpetajate ühendustele. Vaevalt, et sest suuremat abi on, sest üldiselt peaks nõuandeid järgima (sh finantseerima) „keegi“, aga kas „keegi“ kuuleb või loeb, mida tal teha tuleb? Ometi on kosutav tunda, et mõeldakse ja arvatakse.
Milleks küll sellega nii palju rabelemist ja hullu juttu? Nagu alati, me rapsime üle ja kipume „maailmamuutvate imeasjade“ juures otsima lusti ja suurt kasu, unustades paratamatult kaasneva kahju.
Kellel võiks olla vastus või hea nõuanne ses lootusetus olukorras?
XLIII Füüsikaõpetajate päev – 17. aprill 2021
Päevakava
10.30 Jaan Paaver (HTG): Astronoomia, astronoomid ja tähetornid. Maailm, maa ja taevas. Videotund (õuestõpe).
Lisaks veel mõni küsimus, pilt, link ja üks ülesanne Nordstreamilt.
Videokohtumise link: https://meet.google.com/ksy-gtke-oab
11.00 Indrek Peil (Saaremaa Ühisgümnaasium): Õpetaja tehtud õppevideod, testid ja kodused laboratoorsed tööd füüsika distantsõppeks. Iseseisev töö.
Autor on valmis otseühenduses seletama ja küsimustele vastama:
https://meet.google.com/sna-fphd-gtz
Kui sellest veel vähe, siis mõned kodused praktilised tööd Tartust ja Viimsist.
11.30 Reivo Maasik (Tallinna Reaalkool): Tagurpidi Kahoot, juhend. Ülevaade ja läbimäng.
Videkohtumise link: https://meet.google.com/uck-nekt-uag
12.00 Erkki Tempel (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium):
Videotundide näiteid: liikumine ehk sissejuhatus mehaanikasse, (14 min), kiirendusega liikumise kinemaatika valemid (19 min).
12.30 Svetlana Ganina tudengid, tulevased kolleegid (TÜ): Muna õpetab kana ehk tudengite ideed füüsika veebitundide mitmekesistamiseks.
Veebikeskkonna link: https://button.ut.ee/b/gan-nod-k2o-51r
FP2021 slaidid
13.00 Toomas Reimann (Tallinna Reaalkool): Loodusega rääkimisest. Kohtumispaik:
https://ut-ee.zoom.us/j/99835379637?pwd=S0VMcWtPaUh0WlpWYVVPNTAyQW5Ldz09
~ 13.30, ilma vaheajata Vestlusring ja küsimused-vastused. Lõpetamine.
Talvemeenutus.
Mida teha, kui arvuti taga istumine ajab hulluks?
Mine õue. Jaluta. Veel parem, sõida jalgrattaga.
Minute Physics on Youtube’i kanal, kus Henry Reich püüdis alates 2011. aastast seletada füüsikat, füüsikalisi nähtusi ja probleeme ühe minutiga, st iga video umbes 1 minut. Videolõigud läksid tasapisi pikemaks, minutist oli saanud kolm-neli-kuus ja ühel ilusal päeval üritas ta asja parandada 10 sekundi videotega. Need said küll kõigega kokku 18 sekundi pikkused, aga sisu tõepoolest umbes 10. Seal hulgas on ka küsimus – mitu tähte on taevas? Seda on haridusteadlased halvustanud, kui väga halba faktiteadmise küsimust. Teadagi, see pole õige. Lihtne vastus on – kuus tähte. Aga ka see ei ole NII lihtne, a-täht ilmutab end seal ju kaks korda.
Pärast ta vist andis alla ja tegi ka 10 kuni 20 minuti lugusid, kutsus pikema jutuga külalisi ja tegi isegi seriaali. Üldiselt on tema seletustes pea kõik joonistatud ja räägitud. Vahest harva on ka mõni pilt päriselust, aga ise ta kaadri tagant välja ei ilmu. Välja arvatud juhul kui… OK, olgu ka veidi avastamisrõõmu raskel ajal.
Lugusid langevatest kehadest
Koolifüüsika listi jõudis 29. jaanuaril kiri vaba langemise teemal. Lisatud videolõigus külastab Brian Cox suurt vaakumkambrit ning teeb seal keeglikuuli ja sulgede langemise katse.
Brian Cox on briti füüsik ja kõrgelt hinnatud teaduse populariseeria. Teinud dokumentaalfilme ja telesaateid, mänginud läinud sajandil rokkbändis klahvpille. 2017. aastal käis Brian Cox Tallinnas. Muidugi jõudis tema saabumine uudistesse. Novaator tegi intervjuu, mille pealkirjaks jäi sõnum: „Idiootsusel on loomulik piir.“ Päevakohane, aga samas üldinimlik ja igavikuline.
Kirjaga kaasas olnud videost on liikumas mitu varianti, mis kõik on lõigatud saate Human Universe tunnipikkusest episoodist. BBC enda youtube’i kanalil on veidi pikem lõik, mille lõpulause jätab otsad lahti miks-küsimuses. Kommentaarides kiidetakse Coxi ja keegi küsib, kas füüsika õpetaja sundis teid seda vaakumkambris kukkuvate kehade videot vaatama? Jah, sundis küll, neid vastused on palju.
Tehniliselt on kahju, et kukkumist näidatakse aegluubis ja lõpuni jääbki nägemata, kuidas kehad vaakumis tegelikult kukuvad. Huvitav on näha, kuidas suled liivakasti kukkudes deformeeruvad ja tagasi põrkavad. Sellele võiks ka õpilaste tähelepanu juhtida ja heas seltskonnas saab siit tekkida põnev arutelu.
Maailma suurim (world’s biggest) vaakumkamber… Nojah, mida keegi maailmaks peab. Kui jääda otsesõnu selle juurde, et on Maa ja Ilm (õhk), siis küllap on see tõesti suurim. Kui vaadata veidi kaugemale (kõrgemale), siis vaakumi varud on üsna suured, aga neile ligipääs keerukas ja kallis. Sule suures vaakumis kukkumise katse on üsna hästi teda ja füüsikatundides näidatud. Mis koos sulega kukub (tinahaavel, münt, keeglikuul, haamer), ei olegi nii väga tähtis. Kui vaakumis kukkumine on juba kord vaadatud (oleks hea, kui aeglustuseta), siis füüsikud tahaksid kohe midagigi arvutada. Seda võibki kõigile soovitada, kuigi arvatavasti on suuremjagu mõistlikke arvutusi juba tehtud ja leitavad.
Videolõigu lõpulaused räägivad Einsteini parimast ideest. Cox ütleb: „Keeglikuul ja sulg kukuvad koos, sest nad ei kukugi. Nad seisavad paigal. Neile ei mõju ühtki jõudu.“ Praegu on tõepoolest üsna populaarne küsida: „ Why gravity is not a force?“ Jälle miks! Seletusi on muidugi küll ja veel…
Kui sest kõigest veel vähe, siis Derek lollitab jälle külarahvast lihtsate küsimustega (mitu korda). Lõpuks las TSG MIT teeb tõsise näoga kirutud vaakumtoru katse ja ei ütle ise sõnagi.
Täname: Lehho Jõumees, Galileo Galilei, Isaac Newton, Brian Cox, David Scott, Thomas Palmer (Billy, Bobby ja Bo), Albert Einstein, Derek Muller, jpt. Aitäh!