Rubriik: Video

Posted on

XLIII Füüsikaõpetajate päev – 17. aprill 2021

Päevakava

10.30 Jaan Paaver (HTG): Astronoomia, astronoomid ja tähetornid. Maailm, maa ja taevas. Videotund (õuestõpe).
Lisaks veel mõni küsimus, pilt, link ja üks ülesanne Nordstreamilt.
Videokohtumise link: https://meet.google.com/ksy-gtke-oab

11.00 Indrek Peil (Saaremaa Ühisgümnaasium): Õpetaja tehtud õppevideod, testid ja kodused laboratoorsed tööd füüsika distantsõppeks. Iseseisev töö.

Autor on valmis otseühenduses seletama ja küsimustele vastama:
https://meet.google.com/sna-fphd-gtz

Kui sellest veel vähe, siis mõned kodused praktilised tööd Tartust ja Viimsist.

11.30 Reivo Maasik (Tallinna Reaalkool): Tagurpidi Kahoot, juhend. Ülevaade ja läbimäng.
Videkohtumise link: https://meet.google.com/uck-nekt-uag

12.00 Erkki Tempel (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium):
Videotundide näiteid: liikumine ehk sissejuhatus mehaanikasse, (14 min), kiirendusega liikumise kinemaatika valemid (19 min).

12.30 Svetlana Ganina tudengid, tulevased kolleegid (TÜ): Muna õpetab kana ehk tudengite ideed füüsika veebitundide mitmekesistamiseks.
Veebikeskkonna link: https://button.ut.ee/b/gan-nod-k2o-51r
FP2021 slaidid

13.00 Toomas Reimann (Tallinna Reaalkool): Loodusega rääkimisest. Kohtumispaik:
https://ut-ee.zoom.us/j/99835379637?pwd=S0VMcWtPaUh0WlpWYVVPNTAyQW5Ldz09

~ 13.30, ilma vaheajata Vestlusring ja küsimused-vastused. Lõpetamine.
Talvemeenutus.

 

Posted on

Hooke, Halley ja Wren istusid kohvikus

Istusid kohvikus ja arutasid Kuu trajektoori küsimust. Kas on võimalik, et seesama jõud, mis õunad puu otsast maha toob ja kohvi tassis hoiab, võiks kuidagimoodi ulatuda Kuuni ja panna ta liikuma elliptilisel trajektooril. Wren õhutas kolleege 30-šillingise preemiga. Halley läks pärast Newtoni juurede, et asja arutada ja nõu saada. Newton aga ütles, et see küsimus on tal juba lahendatud, kuigi ei leidnud oma pabereid üles. Nii ta võttiski asja uuesti ette ja kirjutas kokku üheksaleheküljelise seletuse, millest varsti kasvas välja üks teadusajaloo tähtsamaid raamatuid, Newtoni „Printsiibid”.

Ei ole päris kindel, kas see täpselt nii oli. Palju aastaid on mööda läinud, palju pabereid on jälle kaduma läinud, asjaosalised ise on kohtumisi ja küsimusi erinevalt meenutanud ja muidugi on lugu tuhandeid kordi üle ja ümber jutustatud. Olgu kuidas oli, kuna see on hea lugu, siis jääme selle juurde ja kuulame kuidas Steven Johnson räägib ideede sünnist. Ta on sellest isegi raamatu kirjutanud, inglise keeles. Temagi alustab kohvikust, jõuab kosmosetehnikani ja lõpuks kohvikuteni tagasi. Seegi on hea lugu.

Posted on

Rebane hiiretab magnetsihikuga

Saksa ja Tšehhi teadlased avaldasid 2010. aasta detsembris artikli sellest, kuidas rebased jahivad hiiri paksus lumes või kõrges rohus. On üldiselt teada, et nad hüppavad hiire peale kuulmise järgi. Uuritud rebased tabasid hästi saaki hüpetel kirde suunas, natuke ka lõunapoole sihtides. Teistes suundades jaht enamasti äpardus. Ilm, aastaaeg, rebase iga, sugu jms küttimist märgatavalt ei mõjutanud.

Arvatakse, et rebased näevad mingil moel Maa magnetvälja jõujooni. Suuna määravad nad kuulmise järgi, kõigutades pead, et kõrvad oleks vaheldumisi erineval kõrgusel. Kaugust määravad nad magnetvälja inklinatsiooni abil. Nii nad saavadki hüpata väga rutiinselt, iga kord samale kaugusele. Hästi käppaharjutatud tegevus on alati edukam kui juhuslik üritus. Populaarne seletus rebaste meetodile on selline:
Oletame, et teie külge on kinnitatud kaval elektrooniline seade, mis suunab laserikiire alati piki Maa magnetvälja jõujoont. Kui te kõnnite tänaval põhjasuunas, siis näete enda ees pidevalt punast täppi, udusel hommikul isegi tervet kiirt. Mõne päevaga harjute ära, et täpi suunas on esemete kaugust lihtsam hinnata. Alateadlikult hakkate olulisi liigutusi tegema selles suunas.


Pilt nature.com uudisblogist.

Loomade magnetmeelt on varemgi uuritud. Mõned aastad tagasi avaldati teade, et rohusööjate karjad hoiavad toitudes pead põhjasuunas, kui muud tegurid (tuul, vihm, maastik) ei sega. Elektriliinid ajavad karja segadusse, häirides Maa magnetvälja tundmist. Ei ole päris võimatu, et ka (vähemalt mõned) inimesed võivad omada magnetmeelt.

Posted on

TED jagab videoloenguid koolidele

TEDis rohkem kui aasta kestnud unistused ja planeerimine viisid 12. märtsil uue harivate videote kanali avamisele. TED rõhutab, et neil pole vähimatki plaani korraldada videorevolutsiooni hariduses. Ei-ei, kindlasti mitte! Pigem püüavad nad ulatada õpetajale käe, küsides: „Millega me saame aidata?”

Adam Savage, keda me hästi tunneme müüdimurdjana, räägib kolm lugu. Teinekord veab aju aastaid kaasas mingit mõtet, kuni lõpuks taipad, miks see on huvitav ja milles on selle kaudne tähtsus, ütleb ta.