Veel üks võimalus
Planeerides saabuvat suve ja mõeldes suvekoolile, mis toimub vana traditsiooni kohaselt jaanipäeva järgsel nädalal, on kohane meenutada eelmise aasta südasuviseid päevi. Korralduse, öömaja ja toitlustamise planeerimise huvides oodatakse kiiret registreerumist.
Kahekümnenda sajandi teisel poolel pöördusid paljude teadlaste pilgud Antarktika poole. Avastati osooniauk (täpsemalt osoonikihi hõrenemise lainemine) ja tehti kindlaks selle nähtuse põhjused. Tööstusriikide pingutused osoonikihi kaitse nimel on üks väheseid näiteid, kus ühise tegutsemisega paistab olevat globaalse probleemi lahendamisel saavutatud teatavat edu. Mured on endiselt suured.
Aga ka eluslooduse (näiteks pingviini) uurimisel on välja tuldud huvitavate teooriatega ja korraldatud põnevaid katseseeriaid.
Pingvinoloogia on andnud tulemusi ka 21. sajandil ja metoodika on märkimisväärne.
Tänases Tartu Postimehes on arvamust avaldamas mitu füüsika õpetajat. Kogu jutt on just toimunud füüsikapäevade mõttevahetustele heaks jätkuks.
Kristajn Jaak Peterson sai täna Tatjanalt Vikerraadio vahendusel sellise kirja, aga mitte keegi ei osanud seda päris vigadeta kirjutada. Proovijaid oli 1070.
Tere, Kristjan Jaak!
Ma Sulle kirjutan, oo poeet, siit varakevadisest sähvivsirendavast tulevikust. Mõtlen, et kui võiksid veel kord kas või üheks mis tahes hetkeks luulelikus fantasmagoorias leida ajalikkust, kas oleksid siis kogu aeg poeet või hoopistükkis programmeerija. Jõrm habemega rokipeer või rektor malbe, ehk kogunisti kiilaspäine ankur „Aktuaalses kaameras”. Või sootuks sportlane, bravuuritar buffet’s või teravkeelne rahvaesindaja. Võib-olla loeksid pangas eurosid ja sente neid, mis lõppeda ei taha. Ma usun, Sind on igaühes meist.
Südamlike sünnipäevasoovidega
Tatjana
Kus iganes toimub teadusfestival, tehakse filmi või saadet teaduse teemal, räägitakse Suurest Paugust, Mustast August või Superstringidest, Brian Greene’ilt tasub alati küsida. Peab tunnistama, et ta on ikka löögivalmis, ei karda keerulisi küsimusi ja eriti ei karda ta keerulisi küsimusi lihtsalt seletada. Teatud konks siin muidugi on. Kui tsiteerida klassikuid, siis teatavasti on kõigil keerulistel nähtusel olemas lihtsad, kõigile mõistetavad, valed seletused. Aga mida teha, kui superstringide küsimus tõuseb teemaks füüsikaklassis? Ehk laseme rääkida Brianil.
Brian Greene on üks tuntumaid stringiteooria entusiaste. Internetist võib leida palju esinemisi, intervjuusid, raamatuid ja filme temalt, temaga ja temast.
Columbia ülikool, professor Greene
Brian Greene, Wikipedia
Elegantne Universum, videovõimalusi inglise keeles
Stringiteooria ametlik lehekülg, inglise keeles
