Hooke, Halley ja Wren istusid kohvikus

Istusid kohvikus ja arutasid Kuu trajektoori küsimust. Kas on võimalik, et seesama jõud, mis õunad puu otsast maha toob ja kohvi tassis hoiab, võiks kuidagimoodi ulatuda Kuuni ja panna ta liikuma elliptilisel trajektooril. Wren õhutas kolleege 30-šillingise preemiga. Halley läks pärast Newtoni juurede, et asja arutada ja nõu saada. Newton aga ütles, et see küsimus on tal juba lahendatud, kuigi ei leidnud oma pabereid üles. Nii ta võttiski asja uuesti ette ja kirjutas kokku üheksaleheküljelise seletuse, millest varsti kasvas välja üks teadusajaloo tähtsamaid raamatuid, Newtoni „Printsiibid”.

Ei ole päris kindel, kas see täpselt nii oli. Palju aastaid on mööda läinud, palju pabereid on jälle kaduma läinud, asjaosalised ise on kohtumisi ja küsimusi erinevalt meenutanud ja muidugi on lugu tuhandeid kordi üle ja ümber jutustatud. Olgu kuidas oli, kuna see on hea lugu, siis jääme selle juurde ja kuulame kuidas Steven Johnson räägib ideede sünnist. Ta on sellest isegi raamatu kirjutanud, inglise keeles. Temagi alustab kohvikust, jõuab kosmosetehnikani ja lõpuks kohvikuteni tagasi. Seegi on hea lugu.

Meenutus lahkuvast suvest

Sel suvel sai EFS füüsikaõpetajate suvekool kümneseks ja sõitis esimest korda välismaale. Jaanipäeva järgsel nädalal võõrustas meie õpetajaid Ventspils. Ehk aitab järgnev lingikogu läheneval talvel mõtteid mõlgutada uute suvekoolide teemal.

Ventspilsi linn oli varasuviselt kena ja sõbralik. Suvekooli võõrustas kohalik kõrgkool.

Ventspilsi raadioastronoomia keskuse VIRAC vana kodulehte enam ei uuendata, aga sealt leiab veel ajaloolist infot ja häid pilte. Uus leht on täiesti olemas ja mõistlikult uuendatud. Raadioteleskoobi kõrval asub rahvusvaheliselt tuntud turismiobjekt, Irbene kummituslinn.

Ivars Šmelds rääkis rahvusvahelisest koostööst mitmel alal (VLBI, Sura) ja näitas muuseumituba, mis pühendatud Friedrich Zanderile. Zander oli Riiast pärit baltisaksa päritolu kosmosetehnika teerajaja. Konstantin Tsiolkovski, keda tihti peetakse esimeseks kosmoselendude propageerijaks ja raketiteadlaseks, oli tegelikult teoreetik, kes kunagi rakette ei ehitanud. Zander seevastu ehitas nii katseseadmeid kui rakettmootoreid, st võttis väga tõsiselt oma elu motot: „Edasi, Marsile!”
Цандер, Фридрих Артурович
Константин Эдуардович Циолковский

Pildialbumeid on jagamas Siim ja Jaan. Siimult ka videlõigud Ventspilsi linnast ja teleskoobi taldrikult.

Ühispildi saatis Katrin Laas

Ja nüüd midagi täiesti erilist!

Konstantin Tsiolkovsky
Born

Ainekava koolituse teine osa

14. ja 15. septembril toimuvate loengute ja praktiliste tööde plaanile võib nüüd lisada ka täpsema ajalise ja nimelise kava.

Koduse tööna oodatakse kõigilt osalejailt tagasisidet FLA õpikule. 23. ja 24. augusti kursusel jagati õpiku toorik paberile trükituna ja see on saadaval aadressil www.fyysika.ee/doc/FLA_opik.pdf.  Arvamused, parandused, täiendused, küsimused jms saata aadressile kalev.tarkpea@ut.ee või tuua koolitusele kaasa (14. septembril kell 12.00).

Koolitus toimub seekord Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis (Vanemuise 35, Tartu Rahu maja). Koolimaja uks on pidevalt lukus, palume algusaegadest kinni pidada.

Vanemuise tänaval on tööpäevadel parkimine tasuline. Akadeemia ja Pepleri tänava vahel on parkimispiirkond C120 (1h-0,5€), kesklinna pool kallim, Pepleri tänaval ja sealt edasi tasuta. Põjalikum parkimisskeem Tartu linna kodulehel. Laupäeviti on parkimine Tartu tänavail tasuta.

Korraldajad paluvad igal juhul teatada, kui keegi ei saa koolitusel osaleda või ei kasuta pakutavat öömaja. Kirjutage Riinale või Kaidole. Täpne teadmine osalejate arvu kohta hoiab tublisti kokku raha ja aega.

Rebane hiiretab magnetsihikuga

Saksa ja Tšehhi teadlased avaldasid 2010. aasta detsembris artikli sellest, kuidas rebased jahivad hiiri paksus lumes või kõrges rohus. On üldiselt teada, et nad hüppavad hiire peale kuulmise järgi. Uuritud rebased tabasid hästi saaki hüpetel kirde suunas, natuke ka lõunapoole sihtides. Teistes suundades jaht enamasti äpardus. Ilm, aastaaeg, rebase iga, sugu jms küttimist märgatavalt ei mõjutanud.

Arvatakse, et rebased näevad mingil moel Maa magnetvälja jõujooni. Suuna määravad nad kuulmise järgi, kõigutades pead, et kõrvad oleks vaheldumisi erineval kõrgusel. Kaugust määravad nad magnetvälja inklinatsiooni abil. Nii nad saavadki hüpata väga rutiinselt, iga kord samale kaugusele. Hästi käppaharjutatud tegevus on alati edukam kui juhuslik üritus. Populaarne seletus rebaste meetodile on selline:
Oletame, et teie külge on kinnitatud kaval elektrooniline seade, mis suunab laserikiire alati piki Maa magnetvälja jõujoont. Kui te kõnnite tänaval põhjasuunas, siis näete enda ees pidevalt punast täppi, udusel hommikul isegi tervet kiirt. Mõne päevaga harjute ära, et täpi suunas on esemete kaugust lihtsam hinnata. Alateadlikult hakkate olulisi liigutusi tegema selles suunas.


Pilt nature.com uudisblogist.

Loomade magnetmeelt on varemgi uuritud. Mõned aastad tagasi avaldati teade, et rohusööjate karjad hoiavad toitudes pead põhjasuunas, kui muud tegurid (tuul, vihm, maastik) ei sega. Elektriliinid ajavad karja segadusse, häirides Maa magnetvälja tundmist. Ei ole päris võimatu, et ka (vähemalt mõned) inimesed võivad omada magnetmeelt.