Istusid kohvikus ja arutasid Kuu trajektoori küsimust. Kas on võimalik, et seesama jõud, mis õunad puu otsast maha toob ja kohvi tassis hoiab, võiks kuidagimoodi ulatuda Kuuni ja panna ta liikuma elliptilisel trajektooril. Wren õhutas kolleege 30-šillingise preemiga. Halley läks pärast Newtoni juurede, et asja arutada ja nõu saada. Newton aga ütles, et see küsimus on tal juba lahendatud, kuigi ei leidnud oma pabereid üles. Nii ta võttiski asja uuesti ette ja kirjutas kokku üheksaleheküljelise seletuse, millest varsti kasvas välja üks teadusajaloo tähtsamaid raamatuid, Newtoni „Printsiibid”.
Ei ole päris kindel, kas see täpselt nii oli. Palju aastaid on mööda läinud, palju pabereid on jälle kaduma läinud, asjaosalised ise on kohtumisi ja küsimusi erinevalt meenutanud ja muidugi on lugu tuhandeid kordi üle ja ümber jutustatud. Olgu kuidas oli, kuna see on hea lugu, siis jääme selle juurde ja kuulame kuidas Steven Johnson räägib ideede sünnist. Ta on sellest isegi raamatu kirjutanud, inglise keeles. Temagi alustab kohvikust, jõuab kosmosetehnikani ja lõpuks kohvikuteni tagasi. Seegi on hea lugu.
