Millest jutt?
13. august 2018 Lepaninal, Riina joonistus
1. Viirus, eriolukord, suletus, kriis
2. Füüsikapäev võrgustikus
3. Kogukond, igipõline probleem
4. Kas me peame midagi arvama?
5. Mis edasi?
Suvekooli kava
Võibki juba vaadata füüsikaõpetajate suvekooli kava 12. ja 13. augustiks 2020.
Transpordivõimalused ja päevakava täpsustused selguvad augusti algul. Kohtume Roostal.
8. juuni seisuga on suvekooli registreerumise piirarv täis.
Kõigil, kes registreerusid suvekooli, aga kahjuks ei saa tulla, palume sellest teatada aadressil riina.murulaid@gmail.com soovitavalt 1. augustiks.
Suvekool
Paljud sündmused ja kohtumised on ära jäänud, aga füüsikaõpetajte suvekooli kohta pole ammu uudist olnud. Tuletame nüüd ühiselt meelde, et kui midagi väga hullu ei juhtu, siis tuleb suvi ja sellega ka suvekool 12.-13. augustil Roosta Puhkekülas. Sinna ei ole enam kuigi palju aega ja registreerumine jätkub sellelt kohalt, kuhu me jäime märtsis. Kes jõudis veebruaris-märtsis juba nime kirja panna, saavad peagi selle kohta meeldetuletuse ja ei pea uuesti registreeruma. Kes pole veel jõudnud, saavad registreeruda siin.
Mõte teha koostööd nende õpetajatega, kes koolimajas tegelevad käsitöö, meisterdamise, tehnika, tehnoloogia, aga ka leiutamisega, on endiselt jõus. Kui on soovitusi, küsimusi või koguni esinemissoove, andke teada aadressil fo@fyysika.ee.
Energia Õpetajate Lehes
Õpetajate Lehes ilmus artikkel pealkirjaga “Taastuvenergiast ilma udujututa“, autoriteks Jaan Paaver ja Kaido Reivelt, mis võtab kokku möödunu aasta jooksul selles suunas tehtud töö.
Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035
Meil tuleb nüüd Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035: https://www.hm.ee/sites/
Selle juurde käib seletuskiri: https://www.hm.ee/sites/
Selle aluseks on EKSPERTRÜHMADE TULEVIKUVISIOONID: https://www.hm.ee/sites/
Mida me oleme selle kohta arvanud?
Kaido Reivelt:
Kui EMSi mõtteid ja ettepanekuid Tartu Ülikoolis tulevastele füüsikaõpetajatele füüsika õpetamist õpetava isikuna täiendan, siis projektis viidatakse liialt ainekesksele õpetamisele (kitsaskoht). Teises kohas öeldakse, et “[tuleb] rakendada enam praktilist õpet (nt probleem- ja projektõpet)”.
Aeg-ajalt mulle tundub, et hea ainetundmise ja ainekesksuse vahele tõmmatakse täna peaaegu et võrdusmärk. Nii et erialahariduse (hea ainetundmise) rahastamine on sama mis ainekesksuse rahastamine (halb). Või arvatakse, et hea ainetundmine on jumalast antud ja niikuinii olemas.
Probleem- ja projektõppe disainimine nõuab minu hinnangul oluliselt paremat ainetundmist, kui on vaja ühe hea PP tunni ettevalmistamiseks. Et last (näiteks füüsikat) protsessi käigus koos veega ära ei valataks (projektõpe füüsikaõppes – füüsika = meisterdamine).
Nii et, jah, ka aine ja ainedidaktika võiksid sellises strateegias tähtsal kohal olla. Tegelikult nad ongi, aga hea asja antipoodina.
Jaan Paaver:
Kolmapäevase videokohtumise ja „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ühislugemise tõttu võtsin ette selle kava veelkord läbi vaadata. Nagu kohtumiselgi kõlas, arengukava on üsna raske lugeda, kohati tuleb sõnaraamatut ja terminite seletusi appi võtta ning seegi ei pruugi aidata. Õhtuks jõudsin mõtteni, et võib-olla ei olegi see kõige tähtsam, mis sinna kokku on kirjutatud. Tasuks vaadata, mida seal ei ole.
Minu suureks üllatuseks ei ole seal teadust. Täielikult puudub teaduslik meetod (teadusmeetod, loodusteaduslik meetod). Kriitilist mõtlemist nimetatakse ainult STEAM õppe termini seletuses. STEAM õpet ennast soodustatakse ja arendatakse ainult ühes punktis: 1.2 Tagatakse paindlikud õpivõimalused, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja katkestamist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali. Samuti on STEAM erialade lõpetajatega mingi plaan (Strateegiline eesmärk 3), aga sellest on veel vara rääkida. Kuidas on mõeldud saavutada kõrgetasemelise loodusteadusliku kirjaoskusega õpilaste (PISA 5. ja 6. tase) osakaalu suurenemine? See on üldeesmärk, indikaator 5. Loodusteaduse kohta on kava sisus ainult üks punkt tegevussuuna 3.2. all: populariseerida loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonda.
Eestis, nagu me kõik teame, usaldatakse teadlasi väga, aga keegi üritab praegu ukse taha jätta loodusteadusliku maailmapildi, teadusmeetodi, kriitilise mõtlemise, teadusel põhinevad mudelid ja prognoosid. Suures osas see juhtund just arengukava kokkupanemisel. Ekspertrühmade visioonides oli kõik enam-vähem olemas. (Vt näiteks: Põhikooli kestel peaksid välja kujunema nii õppijate eneseregulatsioon, iseseisva arutlemise võime ja terviklik teaduspõhine maailmapilt kui ka kodanikuidentiteet ja sotsiaalsed pädevused. Lk 92)
Minu väga isikliku arvamuse järgi peaks teadus kõigepealt olema arengukava neljandal leheküljel. Siis saame edasi minna.