Kodune praktiline töö, võimalused ja probleemid

Kellelegi ei tule uudisena, et lihtsate vahenditega saab igasugu eksperimente teha. Kellelegi ei tule uudisena ka see, et praktikas ei ole see üldse lihtne.

Olen vast kaks aastat elanud arvamises, et põhikooli füüsika töövihikud peaksid tulema koos katsevahenditega. Mis tähendab, et katsevahendid peavad olema odavad. Ja kogu aeg kodus. Aga head sellegipoolest.

Eelmises lõigus on koguni kaks tundmatut mõistet: “odav” ja “hea”. Kui odav on odav? Kuidas mõõta headust?

Meisterdamine ja füüsika õppimine

Tore on ehitada näiteks trebuche, so teatud sorti kiviheitemasin. Allpool on selle kohta ka videod. Ühel võib näha Markku Leinot inimese elusuuruses isendit opereerimas, teisel on lauale mahtuv versioon, ilma kivi ja heitenöörita, aga siiski. Kumbki neist ei tööta (veel).  Me saame ka õpilastele öelda, et tehke endale üks. Küllap nad ka teeksid (kui neil on materjalid käepärast, mis on üks teine teema).

Iseenda jaoks olen hakanud osasid tegevusi meisterdamiseks nimetama. Meisterdamine üldiselt ei ole füüsika õppimine, selles minu käsitluses. Mille järgi vahet teha? Mina küsin nii:

Kas selle või teise katse juures saab kõikvõimalike punnseisude ületamiseks kasutada mõnd õpiku tarkust?    

Kui piilume üle veega täidetud topsi serva sinna uputatud münti, siis on vastus jah. Kui ehitame trebuche … tahaks öelda “ei”, aga tegelikult on ka selle tunneli lõpus valgus, kui vaid saaks masina enda tööle … Sest:

  1. Kui rehkendame kokku raskuse potentsiaalse energia, siis saame hinnata sellise masina maksimaalse viskekauguse.
  2. Saab arvutada, kui pikka nööri on ühe või teise raskuse korral mõtet kasutada.
  3. Saab ka arvutada, milline võiks olla kivi kiirus kõige kõrgemas punktis.
  4. Veelgi …

“Masin tööle” üleskutse taga on teine küsimus, mis ma sedasorti tegevuste planeerimisel reeglina küsin:

Milline on selle töö juures meisterdamisele ja füüsika õppimisele kuluvate aegade suhe?

See, muide, on minu jaoks põnev teema. Sest siit terendab võimalus konstrueerida töid, kus see suhe on “reguleeritav”, mis annaks võimaluse pakkuda tunnis jõukohast tegevust kõigile. Aga … tagasi maa peale.

Võimalused ja probleemid

Lootust sisendab see, mis on välja tulnud põhikooli valgusõpetuse teemade sarnaseid dilemmasid lahendades. Vt pildigalerii allpool.

Aga mehaanikaga tulemuseni jõudmiseks … võib-olla järgmiseks aastaks?

Niisiis põhikooli valgusõpetus:

id-268454.v-hx3zp.w-1400
id-268578.v-i5j0j.w-718
id-268419.v-hu86v.w-1400
id-41313.v-0.w-718
20191220_133101
id-268395.v-htptu.w-718
20191211_124440 (1)
20200121_202818
id-269636.v-1q7zh.w-718
id-269629.v-1q6ls.w-1400
id-269632.v-1q6u7.w-1400
id-269633.v-1q6v2.w-1400
20200120_184014
id-262205.v-qpc2.w-1400
9
See on olnud põnev. Lausa seiklus. Ja me nüüd lausa toodame midagi … Kas sai odav? Selle komplekti hind on midagi 15EUR. Töövihiku hindu teate ise paremini ... ja töövihikuid saab ka internetis hoida.

Ja mehaanika … väikeste lisandustega.

Sellised vankrid ...

Muide, FB-s on olemas grupp Füüsika katsevahendid. Otsige üles ja ühinege!

Ükskord saavad kõik e-asjad lihtsalt asjadeks

Olete märganud, millal see juhtus, kui hakati ütlema – ma rääkisin temaga, kuigi tegelikult vahetati arvutis või telefonis lühikesi sõnumeid? Käisin pangas, tähendab käisin rahakotist ID-kaarti toomas. Mõni õpik on ikka veel e-õpik, aga see kõik hajub tasapisi.

Tartu Variku Kooli õpetaja Eveli Raudla räägib oma kogemusest ja töökorraldusest distantsõppel, keskendudes eelkõige www.opiq.ee keskkonnale, kus hetkel on olemas põhikoolile mõeldud Koolibri ja Avita kirjastuse digiõpikud. Lisaks on videosse kokku koondatud ülevaade erinevatest tasuta kättesaadavatest keskkondadest, mida füüsikaõpetajad kasutavad ja soovitavad.

Videos nimetatud keskkonnad:

  1. www.opik.ee
  2. https://phet.colorado.edu/et/simulations/translated/et
  3. www.socrative.com
  4. www.opik.fyysika.ee
  5. moodle.hitsa.ee
  6. www.viktoriinid.ee
  7. www.google.com/drive/
  8. www.foxcademy.com
  9. www.whiteboard.fi
  10. Svetlana Ganina poolt alustatud virtuaalne seminariruum

 

 

I’m not an optimist, neither am I a pessimist. I’m a very serious possibilist.

Hans Rosling

 

Praegusel erilisel ajal oleks ehk mõistlik lugeda mõne optimisti raamatut.

Palun väga, kaks tükki:

1) Raamat on poodidest otsas, aga selle võib ehk leida raamatukogust ja vanade raamatute ärist (kui need juhtuvad olema avatud) . Veidikese otsimisega leiab selle üles ühe suure raamatupoe e-raamatute hulgast. Leidub meil sellinegi kauplus, kus raamat on otsas ja on otsas ka e-raamatuna. Viimane  tõsiasi paneb muidugi tulevikku vaatamise optimismi kõvasti proovile.

Äripäeva e-poes on raamat samuti otsas, aga seal saab lugeda tutvustust, vaadata sisukorda ja lugeda läbi mõned näidisleheküljed. Optimisti reisikirjale on sealsamas reklaami tegemas meilegi hästi tuntud mehed.

Näiteks üks lugu ja tsitaat epiloogist: „Mis edasi sai…“

2) Pealkiri on tõlkes paremgi kui originaalis. Siin on tegu looduskaitsega, st ikkagi tuleviku ennustamisega. Raamat on poodides veel saadaval. Autor on leidnud mitmes paigas looduse kaitsmise edulugusid. Muidugi on jäänud palju rääkimata, aga just sellega on raamat sümpaatne, ei kiru ega ähvarda, pigem otsib lootust. Leiabki.