Lugusid langevatest kehadest

Koolifüüsika listi jõudis 29. jaanuaril kiri vaba langemise teemal.  Lisatud videolõigus külastab Brian Cox suurt vaakumkambrit ning teeb seal keeglikuuli ja sulgede langemise katse.

Brian Cox on briti füüsik ja kõrgelt hinnatud teaduse populariseeria. Teinud dokumentaalfilme ja telesaateid, mänginud läinud sajandil rokkbändis  klahvpille.  2017. aastal käis Brian Cox Tallinnas. Muidugi jõudis tema saabumine uudistesse. Novaator tegi intervjuu, mille pealkirjaks jäi sõnum: „Idiootsusel on loomulik piir.“ Päevakohane, aga samas üldinimlik ja igavikuline.

Kirjaga kaasas olnud videost on liikumas mitu varianti, mis kõik on lõigatud saate Human Universe tunnipikkusest episoodist. BBC enda youtube’i kanalil on veidi pikem lõik, mille lõpulause jätab otsad lahti miks-küsimuses. Kommentaarides kiidetakse Coxi ja keegi küsib, kas füüsika õpetaja sundis teid seda vaakumkambris kukkuvate kehade videot vaatama? Jah, sundis küll, neid vastused on palju.

Tehniliselt on kahju, et kukkumist näidatakse aegluubis ja lõpuni jääbki nägemata, kuidas kehad vaakumis tegelikult kukuvad. Huvitav on näha, kuidas suled liivakasti kukkudes deformeeruvad ja tagasi põrkavad. Sellele võiks ka õpilaste tähelepanu juhtida ja heas seltskonnas saab siit tekkida põnev arutelu.

Maailma suurim (world’s biggest) vaakumkamber… Nojah, mida keegi maailmaks peab. Kui jääda otsesõnu selle juurde, et on Maa ja Ilm (õhk), siis küllap on see tõesti suurim. Kui vaadata veidi kaugemale (kõrgemale), siis vaakumi varud on üsna suured, aga neile ligipääs keerukas ja kallis. Sule suures vaakumis kukkumise katse on üsna hästi teda ja füüsikatundides näidatud. Mis koos sulega kukub (tinahaavel, münt, keeglikuul, haamer), ei olegi nii väga tähtis. Kui vaakumis kukkumine on juba kord vaadatud (oleks hea, kui aeglustuseta), siis füüsikud tahaksid kohe midagigi arvutada. Seda võibki kõigile soovitada, kuigi arvatavasti on suuremjagu mõistlikke arvutusi juba tehtud ja leitavad.

Videolõigu lõpulaused räägivad Einsteini parimast ideest. Cox ütleb: „Keeglikuul ja sulg kukuvad koos, sest nad ei kukugi. Nad seisavad paigal. Neile ei mõju ühtki jõudu.“ Praegu on tõepoolest üsna populaarne küsida: „ Why gravity is not a force?“ Jälle miks! Seletusi on muidugi küll ja veel…

Kui sest kõigest veel vähe, siis Derek lollitab jälle külarahvast lihtsate küsimustega (mitu korda). Lõpuks las TSG MIT teeb tõsise näoga kirutud vaakumtoru katse ja ei ütle ise sõnagi.

Täname: Lehho Jõumees, Galileo Galilei, Isaac Newton, Brian Cox, David Scott, Thomas Palmer (Billy, Bobby ja Bo), Albert Einstein, Derek Muller, jpt. Aitäh!

Viimased tähelepanekud lõppevast aastast

Küsimused, mida pühade-eelsel koosolekul arutati:

• EFS füüsikõpetajate osakond ja võrgustik arenevad. Mis te arvate, kuhu või kuidas peaks arenema? Mida peame oluliseks? Pane oma mõtted kirja.

      1. Miks on meil vaja õpetajate osakonda?
      2. Mis on meie eesmärgid?
      3. Visioon ootab sõnastamist.

Testidest, katsetest, ülesannetest. Üks suvine kuulujutt, mis jõudis kohale suvekooli teema arutamise käigus.

Kui Taani hakkas testidele üle minema, siis lasti testide küsimused koostada Taani parimatel õpetajatel. Selgus, et need küsimused ei tööta – õpetajad ei osanud TESTIDE küsimusi koostada. Nad koostasid lihtsalt kontrolltöö küsimusi, aga test on midagi hoopis muud. Pärast seda asuti Taanis uurima testimist kui teadust ja testide küsimuste koostajad läbisid kõigepealt põhjaliku testiküsimuste koostamise koolituse.

Mis need taanlased seal teevad? Loe siit.

 Kodustest katsetest, võiks meenutada 18.04.2020, kui esimese laine eriolukord oli veel täies hoos, aga füüsikaõpetajad ometi kogunesid siinsamas võrgustikus.

 

Lõpeb 2020

Sel teistsugusel 2020. aastal oleme märkimisväärselt vähe teiste inimestega kohtunud, aga seevõrd rohkem oma info- ja sidevahenditele tööd andnud. Aasta väärikaks lõpetamiseks teeme koolivaheaja alguse puhul veel ühe kohtumise. Kokku sõitma muidugi ei hakka, klõpsime klahve ja piilume ekraaniaugust teiste kodudesse või kontoritesse. See juhtub 19. detsembril kell 10.30  ja arvatavasti ei kesta kauem kui paar tundi. Kohtumispaik:
https://meet.google.com/oef-mavu-ijg

Päevakord:

  • Veelkord kodustest praktikumidest, seda võib uuel aastal jälle vaja minna.
    Kogemuste ja võimalustega alustavad Kaido Reivelt ja Kristel Uiboupin. Tartu Ülikoolis on e-õpet arendatud aastaid. 2016 kevadest pärineb vahekokkuvõte, kus tuntud füüsika õppejõud seletavad miks ja kuidas. Kalev Tarkpea võtab teema kokku: „On vaja kõigepealt vaeva näha, e-õpe tuleb üles ehitada ja siis hakkab ta kasu tooma. Selles mõttes, et on võimalik suunata kasutama e-õppe materjale selle asemel, et seda veelkord rääkima peaks. Kaob ära rikkis grammofoni efekt.“ Kes oleks neli aastat tagasi osanud arvata, et e-õpet läheb vaja nii nagu see nüüd välja kukkus?
  • Füüsika ülesanded. Võiksime juba teha väikese vahekokkuvõtte sellest, kuidas ülesandeid lahendada ja kontrollida, kui õpilased on segiläbi kodu-, kaug-, distants-, hübriid-, paind- ja misiganes segaõppel.
    Lõppeva aasta suvekoolis oli paar teemat e-testidest ja e-katsetest. Suvel olime uue kooliaasta osas kaunis optimistlikud. Nüüd, kui see uus aasta on juba poole peale jõudmas – kuidas meil läheb? Jaan Paaver ja Kaido Reivelt.
    Siin meile kõigile üks e-ülesande näide, mille analüüsi ja kriitikaga võibki alustada. Palume lahkelt lahendada ja viimase punktina kritiseerida.
  • Õpetajate ühendused ja võrgustikud.
    Milleks meile vaja seda EFS füüsikaõpetajate osakonda? Mis on meie ülesanded ja plaanid? Kas ja mis on meie arengukava? Kristel Uiboupin, Eveli Raudla, Erkki Tempel.
  • Kokkuvõte ja plaanid. Plaanid – kõlab küll kummastavalt, aga tegelikult peaks just nüüd olema mitu plaani.
    Lõpetuseks mõned laused poliitikast ja riiklikult tähtsatest  teemadest. Jaan Paaver

Koosolek lõpeb, siis peame ühe laheda kodukeskse koolivaheaja ja vaatame, mis toob jaanuari teine nädal või esimene kevadkuu.

Sügiskool Voorel

Oktoobrikuu viimastel päevadel tuli Voorel kokku füüsika sügiskool.  Umbes 50 osalist: õpetajad, tudengid, õppejõud. Igati äge ja väärikas seltskond.

Kaido Reivelt rääkis ja näitas optika ning mehaanika katsevahendeid: näiteks pendlilugu.


Vaata liikuvat pilti.

Probleemõpe, Svetlana Ganina. Mis on probleemõpe? Mis probleem selle õppega on? Slaidid.

Toomas Plank näitas ja seletas kodulaborit. Võib-olla oleks õigem öelda kohverlaborit. Sellega ei pea minema koju, võib ka tööl, koolis, pargipingil, rongis-bussis-lennukis katsetada.

Väga lühike kokkuvõte õpetajaameti tuleviku aruteludest

Riigi eelarvestrateegia 2021-2024
haridus- ja noorteprogrammi oluliste tegevuste esimene punkt:

Senisest enam pööratakse tähelepanu õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide tunnustamisele, motiveerimisele, täiendusõppele ja järelkasvu tagamisele. Keskselt tellitud täiendusõpet toetavad haridusasutuste põhised arendusprojektid ja õpiüritused. Uuendatakse õpetajate täiendusõppe kontseptsioon ning õpetajaameti atraktiivsuse tõstmise kontseptsioon. Õpetajate järelkasvu tagamiseks arendatakse paindlikud teed õpetajaametisse sisenemiseks.

Õpetajad on arutanud, kuidas täpsemalt võiks enama tähelepanu pööramine, toetamine, uuendamine, tagamine toimuda. Arvamusi on palju, need on mõnikord vastukäivad ja kipuvad tihti takerduma pisiasjadesse. Mõistlikku kokkuvõtet on keeruline teha, aga kõige olulisem mahub ehk järgmistesse punktidesse.

  1. Õpetajatele on vaja maksta väärilist palka.
  2. Õpetajate keskmise palga esiletoomine on eksitav. Keskmise palga arvutus sisaldab õpetajate ületöötamist, tihti pereelu ja uneaja arvelt.
  3. Õpetajate töötundide arvestus on formaalne. Töölepingutesse kirjutatud üldtööajaga ei ole võimalik kõike ära teha.
  4. Eksitav on rõhutada Eesti õpetajate kiiret palgatõusu võrdluses OECD riikidega. Eesti õpetajate palk on madal ja õpetajad ületöötanud. Seda ei saa varjata sõnamängu ja arvumaagiaga.
  5. Nikerdamine karjäärimudeli, ametijärkude, staažitasude, mentorluse, klassijuhatamise, projektijuhtimise, toetusskeemide, koolituste, täienduste, uuendamise, paindlikkuse jms kallal on asendustegevus. Kõigepealt punktid 1 ja 3. Siis tuleb võtta aega kõigi teiste teemade arutamiseks üksiti.
  6. Õpetajate motivatsiooni ja ameti head kuvandit aitavad hoida mõistlikud poliitilised otsused (alustades punktidest 1 ja 3) ning õpetajate eneseusaldus. Oleks naiivne õpetajaameti kuvandi parandamist ja järelkasvu tagamist loota sotsiaal-, äri- või riikliku meedia kampaaniatest ja poliitilisest ilukõnest.

Jaan Paaver
EFS FO, HTG

Motivatsioon ja järelkasv.pdf