3. moodul on osutunud nii tihedaks, et saan alles nüüd enda tegemistest kirjutada. Taaskord palju huvitavaid loenguid ja ettevõtete külasusi, kuid ka senisest rohkem praktilist iseseisvat tööd. Loengute kuulamise ja eksamiteks õppimise kõrvalt tegelesin ka magistritöö kirjutamise ning vastavate katsete tegemisega. Kõrvalolev pilt on satelliitside operaatori SES külastuselt Luksemburis.
Veebruari lõpus toimus Kosmoseülikoolis tradistiooniline sümpoosium, selle aasta teemaks oli “Kosmos ohutu ja turvalise maailma saavutamise” ehk inglise keeles “Space for a Safe and Secure World”. Mina osalesin sümpoosiumil tehnilise toe meeskonna koosseisus, kõrvaloleval pildil aitan ühel esinejal slaide arvutisse laadida.
Kokku 3 päeva ettekandeid turvalisuse ja rahvusvahelise koostöö edendamise teemadel. Keskseks küsimuseks oli loomulikult hiljutine satelliitide kokkupõrge, mis näitas selgelt, et kosmoseprügi on reaalne probleem, mitte pelgalt oletus. Täpsemalt sellest ja veel paljudest teistest teemadest on võimalik lugeda sümpoosiumi ametlikest materjalidest, mis on avalikult kättesaadavad ISU koduleheküljelt.
Eksamiteks õppimise kõrvalt olen veetnud palju põnevaid tunde Kosmoseülikooli satelliitside tugijaamaga, et teha vajalikke mõõtmisi enda magistritöö tarbeks. Juuresolev graafik on üks väike osa tehtud tööst, nagu näha õnnestus Jaapani kuupsati XI-V signaali püüdmine päris edukalt. Signaali tugevus oli väga lähedane arvutatud väärtustele ning majaka morset oli võimalik selgesti kõrvaga kuulda.
Juhendajateks on mul siin väga vinged mehed: professor Joachim Köppen ja doktorant Paulo Esteves. Esialgu läksid meie arvamused töö sisu osas küll veidi lahku, sest professor pidas väga lugu eksperimentaalsest tööst ning otsustas teoreetilise sissejuhatuse võimalikult väikseks kärpida. Ma ei hakanud loomulikult professoriga vaidlema ning hakkasin kohe vihaselt mõõtmisi tegema, ta vanem – ju ta teab paremini 🙂
Raadioside pidamine ja mõõtmiste tegemine osutus tegelikult väga põnevaks, palju küsimusi on veel siiani lahendamata ning täie selguse saamiseks tuleks veel palju korduskatseid teha, kuid aeg pole paraku kummist. Otsi tuleb kokku tõmbama hakata, et magistritöö sel kevadel kaitstud saaks. Kuna auditoorne töö on selleks mooduliks läbi, saangi järgmise nädala tulemuste kokku kirjutamise ja järelduste tegemise peale pühendada.
Eile ja üleeile kirjutasin enda viimaseid eksameid, nüüd on veel ees suur meeskonna projekt ning internatuur. Tunde järgi läks päris hästi, kuid tulemusi loomulikult veel ei tea.
15. märtsil tulen nädalaks Eestisse, et arutada edasist tegevust meie Tartu meeskonnaga ja kodus veidi puhata. Koduigatsus on juba päris suureks kasvanud. Head naistepäeva ja olge tublid!
Leave a Reply