Paremalt, läbi metallist toru, tuleb infrapuna (ja seega silmale nähtamatu) laseri kiir. See kiir koondub väikeseks täpiks ja tekitab õhu molekulidest plasma. Plasma omakorda kiirgab valget, suunatud valgust. Foto: Zhijun Xu, Nankai Ülikool.
Suverõõmud
Ristikuleht ujub päiksepaistelisel ilmaga mõne sentimeetri paksusel veekihil. Basseini põhjal paistab ristikulehe vari. Kas selle varju kuju üllatab?
NASA sond Messenger saatis oma viimased pildid Merkuurist
Niisiis, neli aastat ümber Merkuuri tiirelnud USA kosmoseagentuuri sond Messenger lõpetas oma töö ja kukkus alla. Missioon oli erakordselt edukas, kestis kolm aastat kauem kui planeeritud ning andis teadlastele ohtralt uurimismaterjali. Üks kõige kaunimaid pilte, mis Merkuuri kohta saadi, on näha allpool. Sellele klikkides avaneb täisvaade, mis on eriti detailirohke. Aga mis on õigupoolest pildil? […]
603 km/h: uus rongide kiirusrekord
Jaapanis, Mount Fuji lähistel asuval eksperimentaalrajal (Yamanashi Maglev Test Line ) püstitati uus rongide kiirusrekord, uueks rekordiks on 603 km/h. Eelmine rekord oli 590 km/h. SCMaglev’iks nimetatav süsteem, kus rekord püstitati on täielikult elektromagnetiline – rongide sisse on paigutatud ülijuhtivad elektromagnetid ning “rööbasteks” on juhtmepoolid. Video sellest sündmusest leiate allpool. Mõned märksõnad: SCMaglev süsteemis sõidavad […]
Veetilk CD plaadil
Pildile on jäänud veetilk CD plaadi tagaküljel. Aga kus on valgusallikas? Ja mida me saame selle pildi põhjal öelda valgusallika kohta?
Veel üks põhjus suve oodata: kohtumine Pluutoga 14.juulil
Sellest on eestikeelses meedias juba ka mitut puhku juttu olnud – 14.juulil 2015 möödub endisest planeedist Pluuto vaid mõnekümne tuhande kilomeetri kauguselt New Horizon nime kandev NASA kosmosesond. Oodata on huvitavat pildimaterjali ning ohtralt andmeid teadlastele Kuiperi vöö objektide uurimiseks, vt näiteks: http://www.astronomy.com/news/2015/04/nasas-new-horizons-nears-historic-encounter-with-pluto http://www.astronoomia.ee/vaatleja/7286/new-horizons-teel-pluutole/ Ootame ka meie andmeid. Ja lisame siia pildi New Horizon asukohast. […]
Mis on pildil?
Kõik teavad, et laseri kiirt me vaakumis kõrvalt vaadates ei näeks. Valgus peab milleltki peegelduma või hajuma, et valgus ka vaatleja silma satuks. Kui õhk on tolmuvaba, siis tuleb laseri kiire ette panna näiteks tükk paberit, et näha selle asukohta. Optika labori on selline paberitükk väga tarvilik abivahend. Pildi leidsime Ameerika Optika Seltsi (Optical Society […]
Hapnik ümber galaktikate?
Hubble kosmoseteleskoop on salvestanud pildid, mis tunduvad Maarotist optikule täiesti hämmastavad. Kokku kahekümne galaktika ümbert on leitud ioniseeritud gaasi filamendid, mis tasapisi valgust kiirgavad ja paistavad meile roheliste helendavate piirkondadena. Allpool on toodud kaheksa nendest galaktikatest. Hämmastav tundub sealjuures just seletus, mis nähtusele pakutakse. Kõigepealt olid gaasi pilved, täiesti nähtamatud. Siis kiirgas galaktika keskmes olev […]
Kui õhk ei ole valgusele enam läbipaistev
Väga intensiivsele valgusel ei ole õhk enam läbipaistev keskkond. Käesolevat pilti tuleb lugeda paremalt vasakule, st valgus, antud juhul ülilühike valgusimpulss, tuleb paremalt. Esimene tähtis koht pildil on väike sinakas täpike, see on mikroplasma pall, mis tekib valgusimpulsi ja õhu vastasmõjus. Pildistamisel on plasmapallilt tekkinud valguse ees poolviltu hoitud paberilehte, st fotograaf on pildistanud paberilehte […]
Supernoova gravitatsiooniläätses
Gravitatsiooniläätse tekkimist kirjeldab üldrelatiivsusteooria, sellest teooriast arusaamiseks tuleb omajagu vaeva näha. Aga me võime ka leppida analoogiaga ning uurida kosmoses toimuvat optikast pärit arusaamisega. Sest gravitatsioonilääts muudab valguse liikumise suunda sarnaselt, nagu seda teeb tavaline optiline lääts (vt esimest pilti). Füüsikalised mehhanismid on loomulikult erinevad – optikas murdub valgus reaalsetes, käegakatsutavates läätsedes, galaktikad kõverdavad oma […]
Kui laser lõhub laseri
Laserikiir võib näppu kõrvetada. Sellistest näpueksperimentidest on ka hästi teada, et mida suurem intensiivsus, seda ohtlikum kiir. Samamoodi on laserikiire läbipaistvast keskkonnast läbiminekul – suurte intensiivsuste korral võib laserikiir keskkonda kahjusta. Vastavat teadust nimetatakse mittelineaarseks optikaks ning see on väga palju kordi keerulisem, kui koolist tuttav valgusõpetus. Nüüd alljärgnevast pildist: Näidatud on laseri südameks olev […]
Mis on pildil?
See pilt on tavaelust, aga natuke ka mitte. Proovige aru saada, milline on olnud stseen, mida fotograaf on pildistanud? Vihje on pildi allkirjas. Aga ära annab seletada ka kõik kõverused …
Imeline teadus
Lõhe tavakodaniku ning mõnest spetsiifilisest valdkonnast arusaamiseks tarvilike teadmiste ja arusaamade vahel on tavaliselt üüratu. Ja mida aeg edasi, seda hullemaks läheb.
Imeline taevas
Mõnikord on Päike ümbritsetud heleda ringiga, mille sisemine äär võib olla punane ja välimine sinine. Nurk ringjoone ja selle keskpunkti vahel on 22°, mistõttu kutsutakse seda 22° haloks. (Seda nurka saab kergesti mõõta. Selleks tuleb käsi välja sirutada ning sõrmed niimoodi laiali ajada, et peopesa jääb väljapoole. See taevaosa, mis jääb sirgele joonele pöidla ja […]
Kuidas näha väga kiireid laetud osakesi?
Kui laetud osake, näiteks elektron, liigub läbi dielektriku kiirusega, mis on suurem valguse kiirusest selles keskkonnas, siis tekib kiirgus, mida nimetatakse selle avastaja järgi Cherenkovi kiirguseks. Näiteks vees paiknevate tuumareaktorite kiiratav sinine valgus on justnimelt Cherenkovi kiirgus ja selle järgi on võimalik beeta-kiirguse olemasolu kindlaks teha (vt pilti). Sellist, kiirete laetud osakeste poolt tekitatud kiirgust […]
Rohelise laseri valgus
Rohelise laseri valgus läheb läbi kolme klaasi, vasakult paremale. Esimeses klaasis on canola õli, teises on vesi, kolmandas oliivõli. Õlis osa kõrge energiaga (rohelisi) footoneid neeldub ning kiirgub madalama energiaga footoneid (fluorestsents), canola õli annab oranzi, oliiviõli punase fluorestsentsi. Veeklaasis näeme rohelist kiirt, mis on lihtsalt rohelise valguse hajumine vees.
Kuidas näevad välja tõelised laserkuulid?
Laserkuulid on ulmefilmides üsna sagedane nähtus. Aga tegelikkuses? Poola füüsikud T.Fok, Y.Stepanenko ja W.Wegrzynski on oma teravatise laseri justeerimise käigus võtnud vaevaks ja teinud video sellest, kuidas sellise ülivõimsa laseri tekitatud valgusimpulss (“valguskuul”) lendab. Video (vt allpool) näib üsna arusaadav – tõepoolest, midagi helendavat liigub piki koridori. Aga siin on nii mõndagi seletamist. Esiteks, ükskõik […]
Propeller katki?
Kui satute järgmisel korral propelleritega lennukiga sõitma, siis lõbustage ennast ja kaasreisijaid sellega, et pildistate või filmite oma nutitelefoniga lennuki propellerit. Sest tulemus arvatavasti üllatab – pildile võib jääda just selline täiesti mittesümmeetriline objekt. Võib isegi tekkida kartus, kas lennukiga on kõik korras. Sellise kõvera pildi põhjuseks ei ole siiski mitte katkine propeller vaid mobiiltelefoni […]
Phsyicum
Tartu kunstnik joonistab planeete
Tartu harrastuskunstnik Ahto Tali sai möödunud kuudel meedias tunnustada Tartu Herbert Masingu gümnaasiumis korraldatud näituse ”Maailma inimeste külastused” eest. Ahto joonistas kokku 1276 inimese portree ning jaotas need riikide kaupa, igast riigist kaks last, kaks täiskasvanut ning kaks eakat. Seega kokku ligikaudu 212 riiki. Eestist osutus valituks näiteks Mark Soosaar. Nüüd on kunstnik asunud joonistama […]
Tartu Ülikooli värskete tudengite ning nende mentorite ühispilt
Sel aastal võeti Tartu Ülikooli vastu 37 uut füüsikatudengit. Tähe 4 füüsika õppehoonesse kogunenud esmakursuslased said 2. septembril endale väga kiirelt järgnevaks pooleks aastaks ametliku sõbra, Eesti Füüsika Seltsi mentori, kes aitab kõrgkooli tegemistesse sisse elada. Pildil ongi esmakursuslased koos mentoritega, Tähe 4 ees.
Impressionism Hubble’i teleskoobi piltidest
Mõttekool, mille järgi on inimesed tehtud tähtedes tekkinud algosistest, pole uus, ent mõningad selle versioonid küll. Sõltumata sellest, mida vaataja enda aineliseks või hingeliseks päritoluks arvab, on Barcelona kunstniku Sergio Albiac’i tähepiltidest koostatud inimeste portreed igatahes ilusad küll. Kunstniku uusima projekti nimi on Stardust Portraits, mis võtab inimese digitaalse portreefoto ning töötleb selle algoritmidega Hubble’i […]
Mikrojänes, sünaps-elektroodi eelkäija
Pildil nähtavad mikroskulptuurid valmistati Jaapanis. Enne kunstitööd nägid Yokohama Rahvusvahelise Ülikooli teadlased reaalteaduslikku vaeva ning mõtlesid välja erilise vaha, millest imepisikeed keerukaid struktuurid hiljem vormitigi. Vasakpoolse skulptuurjänese pikkus on ligikaudu 10 mikromeetrit (10-6 m), Escherichia coli bakter on näiteks 2 mikromeetrit pikk. Töörühma sõnul saab nende tehnoloogiaga valmistada pisikesi neuronite külge kinnituvaid mikroelektroode. Loe lähemalt […]
Naerata, ESTCube pildistab!
ESTCube-1 töörühm postitas täna Facebook-i esimese satellidiga tehtud pildi. Kaamera järelikult töötab. /…/ ESTCUBE-1 SAATIS MAALE OMA ESIMESE FOTO! Kaks nädalat tugevat tööd satelliidi alamsüsteemide testimisega on andnud meile üle ootuste kauni pildi. Ja seda tehes ei kasutanud kaamera tegelikult veel suurt osa oma võimalustest, sest tegemist oli alles esimese testiga. ESTCube-1 asus foto tegemise […]
ESTCube-1 sai margi
Eesti esimene satelliit poeb vaikselt rahva hinge, pärast starti ilmselt ka keelele ja meelele. Nüüd on ESTCube-il ka oma mark. Olümpjavõitjate, arhitektuurimälestiste, tähtsamate isikute ja persoonide kõrvale on koha leidnud kosmoseaparaat. Eesti Posti kodulehel on kirjas nii: ESTCube-1, kuupsatelliit mõõtmetega 10 x 10 x 10 cm ja kaaluga veidi üle 1 kg on esimene Eesti […]
Ameerika mereväe uus laserrelv
Ameerika Ühendriikide merevägi avalikustas video, milles lastakse laevapealse laserrelvaga alla mehitamata luurelennuk. Uue relvatehnoloogia arendamine läks Briti ajalehe The Independent andmetel mereväele maksma 20 miljonit naela (ligikaudu 23.4 miljonit eurot). Relv paigaldatakse katsetamiseks 1970ndal aastal valminud transportlaevale USS Ponce. Video, mille alguses tuleb üle elada reklaam, asub siin: The Independent.
Mannekeen Petman keemiarelva ei karda
[vsw id=”tFrjrgBV8K0″ source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Transportrobotiga BigDog tunnustust kogunud Ameerika firma Boston Dynamics viljeleb teisigi projekte. Veebis avaldatud videos kõnnib katsemannekeen Petman. Hüdrauliliste ajamitega robot higistab, reguleerib kehatemperatuuri, kõnnib, teeb kükke ja aeroobikat. Lisaks on masinal küljes hulgi sensoreid, mis kromatograafilaadselt kehalähedast õhu- ja pinnakoostist mõõdavad. Videos on Petman-il seljas keemiarelvade vastu mõeldud kamuflaažülikond. […]
ESTCube-1 telemeetria
21. märtsil jagas ESTCube-1 meeskond Facebook-i vahendusel satelliidi Safemode telemeetriasignaali. Kui satelliit kord orbiidile saab, tekib võimalus sarnast signaali kuulata maapealsetes raadiojaamades. Päris tavalise raadioga kõrgsageduslikku sõnumit kuulata ei saa, ent korralikuma raadioamatöörjaamaga küll. Pildil on Tartu Tähe 4 füüsika õppehoone satelliitjaama antenn. Tudengisatelliidi missiooni põhiline raadiokeskus asub aga Tõravere Tartu Observatooriumis. Signaal algab kutsungiga […]
Tulevikupilt: kaaluga lõikelaud
Oleks igatahes põnev köögis peenele toiduretseptile paprikat lõigata, kui lõikelaud kogused kohe ise ära kaaluks. Tegemist on disainerite Jess Griffini ning Tim Termeeri ideega, mis veel materialiseeruda ei saa. Projekti algatajate sõnul peab vajalik tehnoloogia viie aasta jagu arenema. Plastist lõikelaua sees, punase ringiga tähistet piirkonnas, asub kaaluv sensorvõrk. Elektritoide tuleks päikesepaneelidelt. Allikas: Gizmodo.com
Habemus papam: tossu keemia
[vsw id=”zf0gCterxVo” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] 13. märtsil kuulutati Vatikani Püha Peetruse väljakul:“Habemus papam!“ Uueks, 266ndaks paavstiks valiti Argentina kardinal Jorge Mario Bergoglio. Paavsti valituks osutumisest andis märku Sikstuse kabeli katuse korstnast kerkiv valge toss. Ülalolevas videos seletavad püha tossu ilmalikke saladusi Nothingami Ülikooli keemikud. Vatikani ametliku retsepti võtmekomponentideks on polütsükliline antratseen ning männivaik. Bergoglio […]
Teadlased valmistasid miniatuurse tõmburkiire
Kaasaja varasemas teadusloos on viidatud, et valguse negatiivse rõhu põhimõttel on võimalik valmistada ulmefilmidest tuntuks saanud tõmburkiirt. Tšehhi Teadusinstrumentide Instituudi (Czech Republics Institute of Scientific Instruments) ja Šoti St. Andrewsi Ülikool teadlased näitasid, et tegemist ei ole pelgalt teooriaga: teadusasutuste koostöös loodi optiline väli, mis pööras positiivse valguse rõhu negatiivseks ning tõmbas esemeid valgusallika poole. […]
Michigani Ülikooli teadlased valmistasid erakordselt hüdrofoobse pinnakatte
[vsw id=”ICw5k1tDZSk” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Ameerika Michigani Ülikooli töörühm valmistas hüdrofoobse materjali, mis ei märgu sisuliselt ühegi vedelikuga. Videos näidatakse, et töödeldud pinnale ei jää muuhulgas happe, õli, kohvi, vee ega sojakastme plekke. Pigem vastupidi: vedelikud suisa põrkuvad pinnalt. Erakordne veehülgavus saavutati polümeerse pinnastruktuuri täpse kujundamisega. Pinnakattel on palju rakendusvaldkondi, alates paadikeredest lõpetades määrdumisvabade […]
Einsteini rist
Einsteini rist on gravitatsiooniläätsest tingitud tähistaeva miraaž. Risti tippudeks on neli kujutist ühest kvasarist. Hele taevakeha ise asub Maast kaheksa miljardi valgusaasta kaugusel, läätseefekti põhjustava galaktikani jõuab valgus aga 400 miljoni aastaga. Maale paistab galaktika 0,87×0,34 kaareminuti suurusena, samas kui risti läbimõõt on 1,6×1,6 kaaresekundit. Rist asub Pegasuse tähtkujus. Foto tegi Hubble’i kosmoseteleskoop.
Krimpsus sõrmenahk parandab haaret
[vsw id=”http://youtu.be/KG5HGQ3RvrE” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Briti teadlased Tom Smulders, Kyriacos Kareklas ja Daniel Nettle kinnitasid katseliselt hüpoteesi, mille kohaselt parandab vees krimpsu tõmmanud sõrmenahk märgade esemete kästilemisel haaret. Omapärasele avastusele ei osata veel evolutsioonilist põhjendust anda. Lisaks sõrmedele tekib krimpus nahk ka jalataldadel, mis võiks viidata, et füsioloogiline rekatsioon parandas kunagi märgades oludes inimahvlaste […]
Film sellest, milline on planeet Maa kaugemalt vaadates
Seitsmendal detsembril möödus 40 aastat hetkest, mil Apollo kosmosekapsli meeskonna liige tegi 70 millimeetrisele filmile 80 millimeetrise objektiiviga Hasselblati kaameraga pildi päiksevalguses kümblevast Maast. Üks ajaloo enimlevitatud pilte andis inimkonnale esimest korda võimaluse näha koduplaneeti väljastpoolt – otsekui oaas hõljumas keset kosmose tühjust. Tol hetkel elas koduplaneedil 3,5 miljardit inimest. Kosmonaudid panid fotole nimeks Sinine […]
National Geographicu 2012. aasta parimad kosmosepildid
Ajakirja National Geographicu toimetus valis välja 2012. aasta parimad kosmosepildid. Antud jäädvustusel on ESO (European Southern Observaotry) VISTA teleksoobi komposiit-infrapunapilt Kruvijoon tolmupilvest (Helix Nebula). Elektromagnetspektri optilises piirkonnas ei ole nelja valgusaasta laiuse plahvatanud tähe vaikmängu jälgida võimalik, sest seda varjab galaktiline gaas ja tolm. Rohkem pilte leiad siit.
NGC 1277 musta augu proportsioonipilt
Hiljaaegu avastati arvatavasti seni suurim must auk, mis moodustab oma kodugalaktika massist 14%. Ebaproportsionaalselt suure massiga must auk võib kõigutada galaktikate evolutsiooni teooria alustalasid. Loe artiklit siit. Pildil on näha, kui suur on valguse kiiruse ja ajaga mõõdetud musta augu läbimõõt võrreldes planeediga Maa. Allikas: I fucking Love Science
Hetked enne Robotexi
Täna öösel on viimane võimalus 2012. aasta robotivõistluse Robotex profesionaalide kategoorias võistlustulle astuvate robotitel tööd teha. Enamasti tähendab ajanappus ning unepuudus Murphy seaduste jõustumise soodustamist, ent vahel siiski õnnestub robotile pilt ette saada ja digitaalmõistus pähe panna. Jaanus Kalde, Tartu Ülikooli robotiklubi esindaja, jagas Fyysika.ee protaalile Tallinna Tehnikaülikooli Spordihoonest lahkesti meeleolupilte. Võistlus algab homme kell […]
Täna toimus Tartu Ülikooli Robotiklubis Robotexi eelvõistlus
2012. aasta Robotexi võistlusülesandeks on taaskord robotjalgpall. Seoses tiheda ülikoolide vahelise konkurentsiga toimus võistlejate pingeritta seadmiseks Tartu Ülikooli Robotiklubis eelvõistlus. Paremad saavad edasi minna Tallinna lõppvõistlusele, mis toimub 25. novembril. Robotiklubi eelvõistluse võitis meeskond „Team Spirit“, kes osales jalgpallilahingus ka eelmisel aastal. „Team Spiriti“ koosseisu kuuluvad Priit Kallas, Reiko Randoja, Taavi Põri ja Mark Laane. […]
Teadlased valmistasid esimese tervenisti süsinikupõhise päikesepaneeli
Stanfordi Ülikooli teadlased esitlesid esimest tervenisti süsinikust valmistatud päikesepaneeli. Tegemist on paljulubava alternatiivlahendusega tänapäeva kallitele fotogalvaanilistele seadmetele. Teadustöö tulemused avaldati 31. oktoobri teadusajakirja ACS Nano veebiväljaandes. „Süsinikul on odavate, ent kõrge efektiivsusega tehniliste lahenduste potentsiaali. Meie teada on tegemist esimese töötava süsinikupõhise päikesepaneeliga. Artiklis avaldatud materjal tugineb meie laboris varem tehtud tööle.“ kommenteeris uut tehnoloogiat üks […]
Felix Baumgartner sooritas 38 km kõrguselt langevarjuhüppe
Täna sooritas austerlane Felix Baumgartner enam kui 38 kilomeetri kõrguselt stratosfääri alumisest kihist rekordilise langevarjuhüppe. Elukutseline helikopteripiloot ning ekstreemsportlane pälvis hüppe raames kõrgeima õhupallilennu, kõrgeima langevarjuhüppe ning kiireima vabalangemise rekordi. Pildil on infrapunakaamera jäädvustus langevarjuga laskuvast Baumgartnerist. Langemise maksimumkiirus oli kiirem kui heli, 1342 km/h. maksimaalkiirusel sooritatud vabalangemist. Suur kiirus oli võimalik tänu väga madalale õhutakistusele, […]
Austria langevarjur soortiab vabalangemise stratosfäärist
Ligi kahekümne kahe tunni pärast üritab ajaloo kõrgeimat vabalangemist Austria langevarjur Felix Baumgartner. Plaanitud hüppe kõrguseks on 37 km, millele vastab atmosfääri jaotuses stratosfääri alumine kiht. Kosmose piiriks loetakse kõrgusi vahemikus 80-120 km (loe siit). Ametlike lisarekorditena on plaanis langemisel ületada helikiirus, sooritada pikim vabalangemine ning kõrgeim mehitatud õhupallilend. 43. aastase Baugmartner hüppab spetsiaalselt valmistatud […]
Uus klaasmälu säilitab andmeid sadu miljoneid aastaid
Hitatchi kuulutas välja lähiaastatel turustatava klaasmälutehnoloogia, mis võimaldab andmeid säilitada sadu miljoneid aastaid. Informatsioon söövitatakse kristalli kolmes kihis, seejuures suurema ruumtihedusega kui näiteks CD plaadil. Andmeid on võimalik taasesitada optilise mikroskoobiga, mis tähendab, et tulevikupõlvkonnad saaksid mälukristallilt informatsiooni lugeda ilma, et vajaksid selleks keerukaid seadmeid. Tehnoloogia võib labori esindajate sõnul turule tulla lähema kolme aasta […]
Pildijäädvustus Teadlaste Ööst
Fotojäädvustus 28. septembril toimunud Teadlaste Ööst. Lapsed tunnevad rõõmu tahke jää sublimatsiooniprotsessist tekkinud auru laiali puhumisest. Hetk Vabakutseliste Teadlaste Akadeemia salapärastest katsetest. Restaureeritud Tartu Observatooriumi Fraunhoferi refraktor.
Valmisid esimesed James Webbi teleskoobi peeglid
Eile saabus NASA Goddard kosmoselennukeskusesse kaks tulevase James Webbi nimelise uue põlvkonna kosmoseteleskoobi peeglit. Pildil on näha NASA töötajat sooritamas peegli pinna kvaliteedikontrolli. Webb teleskoobi laiem teaduseesmärk on uurida kaugeid kosmilisi struktuure ning nähtusi, iseäranis kosmilist relikt- ehk foonkiirgust. Maapealsete teleskoopide alaline häda on atmosfäärikaod, mida kosmoses ei ole. Webbi teleskoobil on kokku 18 peeglit. […]
Vett tõrjuvad kuulid muudavad keeva vee mullivabaks
Kujuta ette ilma mullideta keevat vett. Kuigi seda nähtust on ka varem täheldatud, võimaldab selle uus versioon mullide olematuse garanteerida ka siis, kui vee ümbruses olevad kuumad materjalid jahtuvad. Antud uurimus põhineb Leidenfrosti efektil (link), milles kuuma pinna ning veetilga vahelise õhu tõttu tilk ei aurustu. Kui kuuma vett õnnestuks materjalist piisavalt kaua eemal hoida, […]
Täpsemate meditsiiniliste näitajate jaoks mõeldud kinnas
Kaks inseneri ja üks meditsiinitudeng valmistasid koostöös juba teise prototüübi kindast, mida arstid saavad täpsemate tervisenäitajate kogumiseks kasutada. Ideeks on lisada arsti puudutusele kvantitatiivne külg, selgitas kinda üks valmistajatest Elishai Ezra. Sensoritest pakatava kinda abil saab sooritada meditsiinilist ülevaatust, mis võiks arstidel või isegi enesekontrolli sooritavatel patsientidel oma tervise kohta rohkem teada saada. Kinnas sisaldab […]
Sfäärilise läätsega fotoelement
Pildil oleva klaasist sfäärilise läätsega päikeseenergiat koguva seadme valmistas Saksamaal sündinud arhitekt André Broessel. Väidetavalt on sfääriline lääts ning selle rakis lapikul läätsel põhinevast süsteemist kuni 35% efektiivsem. Broesseli masin suudab päikest jälgida omal jõul 360 kraadi ulatuses. Pöörel on ilmastikukindel ning säilitab töövõime ka kald- ja vertikaalpindadel, võimaldades seadeldist pea mistahes arhitektuurilisse lahendusse integreerida. […]
Valmistati üksikuid molekule kaaluv mehhaaniline kaal
California Tehnoloogiainstituudi (Caltech) teadlased valmistasid esimestena NEMS (Nanoelectromechanical system) tehnoloogial põhineva mehaanilise kaalu, mis suudab kaaluda üksikuid molekule. Uus tehnoloogia võimaldab teadlaste sõnul arstidel tulevikus paremini diagnoosida haigusi ja bioloogidel uurida viirusi ning rakkude toimemehhanisme. Lisaks võib tehnoloogiat kasutada nanoosakeste ning õhureostuse mõõtmiseks. Seade on mõne mikromeetri suurune ning koosneb väiksest vibreerivast sillasarnasest struktuurist. Kui osake või […]
Peeglitesti läbiv robot
Peeglisse vaatamine ning enese ära tundmine on üks teadvuse uurimise parimaid viise. Peeglitesti kasutatakse ka näiteks loomade võimaliku teadvuse olemasolu tuvastamiseks. Seni on loomse testi peale inimese läbinud mõned ahvid, elevandid ja delfiinid. Nüüd on Yale Ülikooli teadlased üritamas programmeerida robotit, mis oleks suuteline testi läbima. Roboti nimi on NICO. Bran Scassellati ja Justin harti […]
Iseorganiseeruv robotkeelpilli-kvintett
[vsw id=”JzBDICeCWEs” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Videos esineb robotite keelpillikvintett. Tegemist on Wilfried Stolli ning Saksamaa Festo firma inseneride installatsiooniga. Robot komponeerib muusika iseseisvalt ning esitab siis selle inimsekkumiseta. Süsteem genreerib muusika teisi, varemloodud palu kuulates. Sisendiks kõlbab ksülofoni- või MIDI-pala. John Conway iseorganiseerumismängu „Game of life“ algoritmide põhjal loob robot kuuldust uue pala, mis […]
Curiosity kõrgresolutsioonilised pildid Gale’i kraatrist
NASA Curiosity kulgur saatis Maale oma ümbrusest kõrgresolutsioonilisi fotosid. Pildil tuleks juhtida tähelepanu intrigeerivale kanalile, kihilistele küngastele ja väikestele kivikestele muu materjali pinnal. Mosaiigi koostamiseks kulunud 79 fotot pildistas kulgur 8- augustil PDT (9. aug. EDT) oma 34-millimeetrise Mastcami abil. Mustad alad tähistavad fotosid, mida kulgur veel Maale edastanud pole. Loe edasi: “Curiosity sends high-resolution […]
Loodusest inspireeritud deformeeritav robot
Vihmaussid roomavad maapinnal edasi, pinguldades ja venitades vaheldumisi lihaseid üle kogu keha. Seda mehhanismi – peristaltikat – kasutavad liikumiseks ka meripurad ja teod. Ka seedeelundkonna soolikad töötavad sarnasel põhimõttel, liigutades lihaste pingutamisel toitu edasi. MIT, Harvardi Ülikooli ja Seouli Riikliku Ülikooli teadlased töötasid aga välja pehme autonoomse roboti, mis liigub peristaltika abil edasi. Robot, mis […]
Vaadates läbi seinte
Inspireerituna kehadelt ja seintelt põrkuvate footonite kaootilisest käitumisest kombineerisit MIT, Harvardi Ülikooli, Wisconsini Ülikooli ja Rice’i Ülikooli teadlased need footonid kõrgtehnoloogilise optikaga, et võimaldada ,,näha,” mis on nurga taga peidus. Antud meetod võib ühel päeval osutuda väärtuslikuks abivahendiks nii katastroofiolukordades kui ka mitteinvasiivsetes biomeditsiinilistes pildirakendustes. Loe lähemalt: “Seeing Through Walls: Laser System Reconstructs Objects Hidden […]
Curiosity edukas maandumine
Eile hommikul kell 7:14 CEST saabus Euroopa Kosmoseagnetuuri Marsi Expressile signaal NASA Marsi Teaduslaboratooriumilt, kui see viis autosuuruse Curiosity kulguri Marsi planeedile. ESA New Norcia jälgimissüsteem tabaks ka otseselt NASA missiooni signaali, mis lähtus 248 miljoni kilomeetri kauguselt Marsilt. NASA Mars Reconaissance Orbiteri pardal olev High Resolution Imaging Science Experiment (HiRISE) jäädvustas Curiosity kulguri hetkel, […]
Homme hommikul maandub Curiosity Marsile
Homme hommikul kell 05:31 UTC ehk Eesti aja järgi kell 08:31 maandub Marsi kulgur Curiosity. Kõigil teadushuvilistel on võimalus maandumist veebis reaalajas jälgida, tehes seda näiteks siin. Kulgur maandub Gale’i kraatrisse. Muud huvitavat, seoses kulguri ehitamise ja planeerimisega, võid leida NASA kodulehelt.
Maailma suurimad tuulegeneraatori tiivikud
Siemens valmistab maailma tuulegeneraatorite jaoks maailma pikimaid tiivikuid. Olles 75 meetri pikkused, on need peaaegu sama pikad kui Airbus A380 tiibade ulatus. Sel sügisel paigaldatakse need B75 tiivikud Taanis kuue megavatisele prototüüp-energiasüsteemile. Liikudes katab iga tiivik 18 600 ruutmeetrit, mis on sama suur kui kaks ja pool jalgpalliväljakut. Tiiviku tipp liigub kiirusega kuni 80 meetrit […]
Ulmekirjandus muutub Itaalia laboris tõelisuseks
Itaalias asuva Sant’Anna Ülikooli teadlased töötavad mitmete erinevte robotite väljatöötamise kallal, tuues nii ulmekirjandusest tuntud mehhaanilised olendid tõelisusele lähemale. Näiteks valmib seal biooniline käsi, mida kontrollivad inimese külge kinnitatud elektroodid – sellise käe abil saaksid päästetöötajad näiteks katastroofijärgset prahti tõsta. Lisaks on töös ka robot, mis võiks kokkulepitud kellaajal koristada seda soovinud isiku prahi. Muuseas […]
Toimus TÜ teaduslaager
Kloogarannas toimus Tartu Ülikool ja Eesti Füüsika Seltsi korraldatav TÜ teaduslaager. Laagri eesmärgiks oli noortes 5.-9. klassi õpilastes ärgitada huvi teadlaskarjääri ja loodusteaduste vastu üldisemalt. Juhendajateks olid tudengid, magistrandid ja doktorandid. Osaleda võisid kõik õpilased, ka need, kelle ind teadusmaailma vastu pole varemalt kuigi ere olnud. Selleaastane laager on jaotatud kaheks rühmaks. Esimeses vahetuses 23.-29. juulil osalesid 5.-7. klassi […]
Teadlased valmistasid väga läbipaistvad fotoelemendid
UCLA teadlased töötasid välja uue läbipaistva fotoelemendi, mida saaks kasutada kodudes ja teistes hoonetes, et panna ka aknad elektrit tootma. Antud uurimus avaldati teadusajakirjas ACS Nano. Uurimuses kirjeldatakse uut tüüpi polümeeri-fotoelementi (polymer solar cell ehk PSC), mis toodab elektrit, neelates nähtava valguse asemel infrapunakiirgust, muutes seega fotoelemendid inimsilmale peaaegu 70% ulatuses läbipaistvaks. Seade on valmistatud […]
Fyysika.ee IPhO2012 päeviku 4. osa, Sir Harold Kroto loeng
Harold Kroto loengut andmas, väljavõte UTTV videost. 20. juulil andis IPhO2012 ning Tartu füüsika maailma pealinnaks kuulutamise raames Vanemuise teatri suures saalis akadeemilise loengu fullereeni avastamise eest 1996. aasta Nobeli keemia preemia pälvinud Sir Harold Kroto. Ettekande üdiks oli tõdemus, et Kroto teadlasekarjääri edu pandiks on olnud isiklik, sõltumatu ja siiras huvi uuritavate probleemide vastu. […]
Fyysika.ee IPhO2012 päeviku fotojäädvustus nr. 1
Pildil harjutab 20. juulil maailma füüsika pealinna Tartut haaravate ürituste tarbeks pilli füüsikatudeng Rauno Padari, kes suudab lisaks seisulainetele ja harmoonilistele sagedustele kitarrikeeltest välja meelitada ka muusikapalu. Tulge tuleval reedel Tartu linna kaema! Loe lähemalt näiteks siit.
Teadlased valmistasid keerukaid mikrostruktuure
Marylandi Ülikooli keemiaprofessor John Fourkas ja tema töörühm töötasid välja uued materjalid ja nanotootmismeetodi, mille abil saab valmistada miniatuurseid versioone osadest, mida on vaja meditsiinidiagnostikas, sensorites ja muudes rakendustes. Need miniatuursed komponendid, millest mitmeid on praeguste meetoditega raske valmistada, võimaldaksid kiireid analüüse väiksema raha eest ning väiksemate aine näidiskoguste abil. Loe edasi: “Team creates new […]
Kõrgem robotmuusika
[vsw id=”03p_wTE8h7w” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] California TED konverentsil esitasid Vijay Kumari ja tema töörühma arendatud autonoomsed lendavad robotid James Bondi filmidest tuntud tunnusmuusikapala. Ainsaks robotite eelprogrammeeritud informatsiooniks oli ruumipunktid, kus nad pidid teatud ajahetkedel olema. Punkti jõudmise tee pidid aga masinad algoritmide ja keskkonnast saadud informatsiooni põhjal ise välja mõtlema. Jääme ootama Korsakovi “Kimalase […]
Esimene pilt üksiku aatomi varjust
Rahvusvahelise teadusliku läbimurdena õnnestus Griffithi Ülikooli teadlasterühmal pildistada esmakordselt üksiku aatomi varju. ,,Me oleme jõudnud mikroskoopia ekstreemse piirini, nähtava valguse abil midagi aatomist väiksemat pole võimalik näha,” lausus uurimuses osalenud teadlane Dave Kielpinski. ,,Me tahtsime uurida, mitut aatomit on vaja, et tekitada varju, ning tõestasime, et piisab ühest ainsast,” lisas ta. Selle saavutuse südames on […]
Patsientidele siirdati kunstlikud hingetorud
Stockholmi Karolinska Ülikooli haigla arstid sooritasid hiljuti esimese eduka kunstlikult kasvatatud hingetoru siirdamise operatsiooni. Siirde saajaid oli kaks, mõlemad kaotasid autoavariis roolist kõri piirkonda saadud löögi tagajärjel kõnevõime. Siirdematerjal on sünteetiline, ent patsiendi luuüdist võetud tüvirakkudega spetsiaalses keskkonnas läbi kasvatatud. Nii ei teki võõrkeha suhtes immuunsüsteemi reaktsiooni, mis on siirdepatsientidele karm igapäevareaalsus. Stockholmis siirdatud hingetoru […]
Vesi võis Marsi alasid kujundada alles hiljaaegu
Uuest uurimusest selgus, et vesi võis mõningaid Marsi alasid kujundada alles hiljuti (geoloogilise aja mõistes), viidates seega parematele tingimustele elu olemasoluks sel planeedil. Uurimuse kohaselt on Marsi põhjapoolusel asuvad suured alad läbinud hiljuti mitu jäätumise-sulamise tsüklit. Marsi puhul võivad nii tekkinud pinnamoodustised viidata sellele, et jää sulas eelistatavate ,,soojade” perioodide jooksul ning et planeedi pind […]
Sääsest inspireeritud mikronõel
Sääse nõelast inspireeritud Jaapani teadlased valmistasid imetillukese nõela – vaid ühe millimeetri pikkuse ning 0,1 millimeetrise diameetriga. Selleks söövitasid nad paraja kujuga ränidioksiidi tükikesed ning ühendasid need siis kokku. Tulemuseks on nõel, mis põhjustab torkel vähem valu. Antud nõela abil saaks valmistada väikesi biomeditsiinilisi seadmeid, mida saaks kasutada diabeedi patsientide veresuhkru taseme jälgimiseks. Sääsehammustus on üpriski […]
Teadlased leidsid uue viisi süsiniknanotoru põhiste seadmete probleemide ületamiseks
Me kõik oleme juba kaua ja kannatlikult oodanud, et süsiniknanotorud meie arvuteid tõsiselt muudaksid. See päev pole küll veel käes, kuid Stanfordi Ülikooli teadlased teevad selles suunas tõsiseid edusamme. Läbimurdeid nanotorude kasutamisel on viimaste aastate jooksul tulnud ühtlasel sammul, kuid siiski leidub selle tehnoloogia kasutamisel mitmeid suuri takistusi. Näiteks võib välja tuua selle, et nanotorude […]
Uus meetod kunstlike kudede kokkusobitamiseks
Koetehnika on juba kaua aega olnud paljutõotav valdkond uute organite ehitamiseks, et asendada kahjustatud maksasid, veresooni ja teisi kehaosi. Üheks peamiseks takistuseks on aga kudede kasvatamine laboris kolmemõõtmeliste kujunditena, mitte lamedate kihtidena. Nüüd töötasid uurijad MIT-Harvardi Terviseteaduste ja Tehnoloogia instituudist välja uue meetodi selle takistuse ületamiseks. Selleks kapseldasid teadlased elusad rakud kuupidesse ja korrastasid need […]
San Fransico MRS teaduskunsti võistluse esiauhind läks kaelkirjakule
Kaelkirjakut meenutaval fotojäädvustusel on tegelikult nikli, alumiiniumi ja süsiniku segu sulaprotsessi tulem. Sulami tardumisel moodustus niklist ja alumiiniumist sammas (kaelkirjaku kere). Sulamist välja tõrjutud süsinik kristalliseerus samba pinnale grafiitkatteks. Edasisel jahtumisel tekkisid grafiitkattesse metall aluspinna soojuspaisumisteguri erinevuse tõttu kortsud. Kortsud meenutasid aga California Ülikooli doktorandile Shaahin Aminile kaelkirjaku nahamustrit. Teadlane jäädvustas moodustise pildile, töötles seda […]
Teadlased tegid kolmemõõtmelise filmi äädikakärbse embrüo arengust
[vsw id=”MefTPoeVQ3w” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Uus EMBL (The European Molecular Biology Laboratory) teadlaste valmistatud mikroskoop võimaldas filmida äädikakärbse embrüo arengut kahekümne ja poole tunni jooksul, pärast mida roomas mikroskoobi alt välja vastne. „Video näitab kahe ja poole tunni vanuse äädikakärbse embrüo arengut vastseks. Kõik embrüonaalse arengu etapid on jälgitavad, kolmes mõõtmes,“ kommenteeris EMBL teadlane Lars […]
Valmistati orgaanilised õhumullidest mikrorobotid
[vsw id=”ccBvZ3rPDeo” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Vahel on teaduses otstarbekam millegi uue leiutamise asemel kasutada looduses olemasolevaid võimalusi. Manoa Hawaii Ülikooli Aaron Ohta juhitud laboris valmisid orgaanilised laserkiire abil juhtiavad õhumullidest mikrorobotid. Soollahuses olevate mullide liigutamiseks kasutati 400 mW võimsusega (millivatt, 10-3 W) ja 980 nm (nanomeeter, 10-9 m) lainepikkusega infrapunalaseri kiirgust. Soollahus on hea soojusjuht, […]
Tule kustutamine kosmoses
[vsw id=”4z61_fSBYRg” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Kosmoses tulekahju kustutamine ei pruugi sugugi lihtne olla. NASA töörühm FLEX (Flame Extinguishment Experiment) eesotsas Forman Williamsiga on aga just seda uurima asunud. ISS pardal süüdatakse mikrogravitatsiooni keskkonnas tulesid ja uuritakse nende käitumist. Kosmoses põlevad gaasid madalamatel temperatuuridel ja tarbivad vähem hapnikku ning on seetõttu raskemini ohjeldatavad. „Mureks on […]
Hämmastav pilt väikseimast võimalikust viierõngalisest struktuurist
Teadlased valmistasid ning pildistasid väikseima võimaliku viierõngalise struktuuri, mis on inimese juuksekarvast umbes 100 000 korda õhem – selle kuju on ilmselt üpriski kergesti äratuntav. Molekuli pildistamiseks kasutasid teadlased kavalat kombinatsiooni sünteetilisest keemiast ja kõrgtehnoloogilisest fototehnoloogiast. Antud ühend põhineb üksikul grafiidi kihil ehk grafeenil ning on üks mitmest sellisest ühendist, mida saaks rakendada paljudes huvitavates […]
Teadlased püüdsid vikerkaare lõksu
Teadlastel õnnestus püüda lõksu vikerkaar, aeglustades valguse peaaegu seisakuni, kasutades selleks 25 000 nähtamatuks tegevat katet, millest igaüks on õhem kui juuksekarv. Viimastel aastatel on teadlased demonstreerinud suurel hulgal erinevaid kattetehnoloogiaid. Valgust saab vaatleja jaoks nähtamatuks tegevast materjalist kas ümber juhtida või kustutada. Enamasti on sellised varjestused kas väikesed või vaid kindlat värvi valguse või […]
Jupiteri kuu Europa on veerikkam kui Maa
Pildil on kujutatud Maa koos kogu selle veega ning võrdluseks Jupiteri kuu Europa ning kogu selle vesi. NASA Galileo satelliidi andmete põhjal arvavad astronoomid, et Euroopa jäise pealiskihi all lainetavad globaalsed ookeanid sisaldavad tõenäoliselt 2-3 korda rohkem vett kui Maa ookeanid. Ja see 2-3 korda rohkem pole mitte proportsionaalselt rohkem, vaid koguruumala kohta. Seega on […]
Klambrihaarade optimaalne nakkepikkus
Teadusloome artiklitulemustele eelnev katsete sooritamine võib olla vägagi aeganõudev ja nüri protsess. Eheda näitena kulutasid Georgia Tehnikainstituudi teadlased enam kui kümne tundi klammerdaja klambrihaarade kärpimisele ja nende pikkuse peenhäälestamisele. Teadusrühma eesmärk ei olnud siiski labiilne aja kulutamine, vaid u-kujuliste esemete omavahelise käitumise uurimine. Nii võidakse paremini aru saada näiteks linnupesade ja tulisipelgate elavate veeparvede konstruktsioonist. […]
Värske pilt Marsilt
Taoline vaade avaneks marsonaudile, kui ta seisaks Endeavour kraatri äärel ja vaataks selle sisse. Panoraampildi jäädvustas 22. mai päikesetõusul 2004. aasta 25. jaanuaril Marsile maandunud NASA kulgur Oppurtunity, mis on siiani aktiivne ja sooritab teaduslikke mõõtmisi. Kraatri läbimõõt on 22 kilomeetrit. Pilt on kompositsioon mitme eri valgusfiltriga sooritatud fotojäädvustustest. Sõsarkulgur Spirit, mis maanuds kolm nädalat […]
Mikroskoopilised juhtmed ämbliku võrguniidist
Teadlased on aastaid uurinud ämblike võrguniidi märkimisväärseid mehaanilisi omadusi. Keskmiselt 2-5 mikromeetrise läbimõõduga niit on silmale pea nähtamatu, ent on samas proportsionaalselt väga tugev ning võib algpikkusest venida kuni neli korda pikemaks. Samuti on ilmselt kõik pööningul kolanud inimesed tuttavad ämblikuvõrgu heade nakkeomadustega. Ameerika Florida osariigi Ülikooli teadlased katsid aga niidi kolmes eri katses joodi, […]
Matemaatiline müsteerium lahendatud
See võib küll olla kõige veidram sõõrik, mida sa näinud oled, kuid see lahendab pikaajalise geomeetrilise mõistatuse, mis matemaatikuid juba aastaid piinanud on. Topoloogia on matemaatika haru, mis uurib objektide geomeetrilist deformatsiooni. Topoloogia reeglite järgi on kindlat tüüpi lame ruut, mille vastasküljed on matemaatiliselt seotud, võrdne auguga sõõriku ehk toroidiga, sest üht saab kergelt teiseks […]
Küborg-merekarbid kui „elusad akud“
Loom-küborgid on juba alustanud tõusuteed, kuna teadlased muudavad elusolendeid elusateks akudeks, mis on võimelised energiaga varustama üliväikeseid luureseadmeid või sensoreid. Ühes laboris töötavad teadlased astusid nüüd sammu tulevikumaailma suunas, kogudes merekarbilt energiat selleks, et elektrimootorit energiaga varustada. Sama teadustöö rühm demonstreeris eelnevalt, kuidas küborg-teod võivad peremeesorganismina ellu jääda, võõrustades täielikult siirdatud biokütuse akut. Sel korral […]
Hämmastav nanokunst
Sameer Walavalkar näeb ilu ka kõige väiksemates objektides. Seetõttu veedabki see Caltechi füüsik oma päevad nanostruktuure ehitades. Oma tööna valmistab ta väikeseid ränistruktuure, mida kasutatakse elektroonikas ja meditsiinitseadmetes. Walavalkari huviks on aga nanokunst. Ta kasutab fokusseeritud ioonkiirt, et söövitada substraati väikseid kuid detailseid pilte. Kui väiksed need aga on? Kui tema kunsti elektronmikroskoobi all vaadata, […]
3.2 miljardi piksliga kaamera
Ameerika SLAC Rahvusvaheline Kiirendilabori 3.2 miljardi pikslise lahutusvõimega LSST (The Large Synoptic Survey Telescope Camera) kaamera sai Ameerika valitsuselt heakskiidu. Seade hakkab jäädvustama senistest vaatlusprogrammidest laiemaid, kiiremaid ning sügavaimaid öötaeva pilte. LSST eesmärgiks on jälgida nähtavat öötaevast iganädalaselt, luues seninägematult suure avaliku andmebaasi, millesse salvestatakse ligikaudu 6 miljonit gigabaiti informatsiooni aastas, mis on ekvivalentne tavalise […]
Masstoodetavad robotputukad
Elegantsetest pop-up-lehtedega raamatutest ja origamist inspireeritud uus tehnika võimaldab peagi valmistada robotputukate kloone, mida on võimalik lehtede kaupa massiliselt toota. Harvardi Ülikooli inseneride kavandatud geniaalne kihistus- ja voltimisprotsess võimaldab lisaks mikrorobotitele ka kiirelt toota erinevaid elektromehaanilisi seadmeid. Uus tehnika asendab selliste seadmete valmistamisel üksluist ja aeganõudvat manuaalset protsessi. Prototüüpide jaoks lamineerisid insenerid kihtidena süsinikkiu, Kaptoni, […]
Neutrongeneraator kiibil
[vsw id=”VuTba3zaxWc” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] SNL (Sandia National Laboratory) juhtivteadlane Juan Elizondo-Decanini arendas koos töörühmaga välja arvutikiibist inspireeritud uue mini-neutrongeneraatorite põlvkonna. Levinumad väiksemõõdulised kiirendipõhised deuteerium- ning triitiumsihtmärkidega generaatorid on silinderja toruga, võimaldades geomeetria tõttu elektrivälja hõlpsasti struktureerida ning ioonkiirgust kanaliseerida. Õhemad torud on 3-5 cm paksused. Uus tehnoloogia võimaldab aga valmistada generaatoreid, mille südamik […]
Lendav auto
Lendavad autod ei ole enam ulmefilmide pärusmaa. Ameerikas Massachussettsi osariigis on firma Terrafugia tuleval aastal müüki panemas lendautot nimega Transition. Masina tiivad on voltuvad nii, et lennukist saab tavaliikluses kasutatav auto, ning autost omakorda lennuk. Esimene õhusõit sooritati möödunud 23. märtsil. Lend kestis kaheksa minutit ja harikõrguseks saavutati 426 meetrit, võrdlusena lendavad liinilennukid ligikaudu 11 […]
Satelliit, mis edastaks päikeseenergiat Maale
NASA toetatav asutus Artemis Innovation Management Solutions sai raha, et uurida lähemalt nende poolt eelmisel suvel välja pakutud ideed – ehitada satelliit, mis koguks Päikeselt energiat ning kiirgaks selle Maale. Sellise satelliidi ehitamist on juba kümneid aastaid kaalutud, kuid senini pole keegi esitanud lahendust, mis ületaks kõik seadmega seotud probleemid. Esmalt NASA inseneri John Mankinsi […]
Kaasaskantav suurtel kõrgustel töötav tuuleturbiin
Suurtel kõrgustel töötavaid tuuleenergiasüsteeme uuritakse ja arendatakse jätkuvalt uute süsteemide ja lähenemiste kaudu. Uusima sellise seadme töötas välja Altaeros Energies, ettevõte, mis hiljuti testis Altaeros Lendavat Tuuleturbiini (Altaeros Airborne Wind Turbine – AWT). See on kümnemeetrise läbimõõduga heeliumiga täidetud köidikus prototüüp, mille pardal on turbiin. Prototüüp-turbiini on võimalik transportida ja haagisega paigaldada, mis muudab selle […]
Teemantisse integreeritud kvantprotsessor
Lõuna-California Ülikooli teadlaste töörühm valmistas teemantkristalli sisse kvantarvuti, esimese omalaadse, mis kaitseb lülitusprotsesse mittekoherentse müra vastu. Kiibi mõõtmed on 3 x 3 mm, selles paikneva teemanttuuma mõõtmed aga 1 x 1 mm. Kiibis on kaks teemantkristalli lisandaatomitel põhinevat kvantbitti. Pildilolevas seadmes on üheks bitiks lämmastiku aatom, teiseks aga aatomi elektronkatte elektron. Müratõkkeks kiiritati elektroni mikrolainetega, […]
Teadustööde jaoks üliväärtuslikud nano-tähtviljad
Rice’i Ülikoolis viidi läbi uurimustöö nanoosakestega, mis näevad välja nagu tähtviljad. Teadustöö viitab, et need osakesed on rakendatavad meditsiinilise pilditehnika ja keemilise tunnetuse vallas. Keemikute Eugene Zubarevi ja Leonid Vigdermani sünteesitud tähtvilja-kujulised kullast nanovardad võivad leida rakendust Raman spektroskoopias, pinnalt saadava signaali võimendamisel (ingl.k. surface-enhanced Raman spectroscopy). Uurimustöö avaldati teadusajakirjas Langmuir. Teadlased avastasid, et nende […]
Ostsilleeriv geel käitub kui kunstnahk, võimaldades robotitel oma emotsioone väljendada
Varem või hiljem suudavad ka robotit ,,tunnetada.” Pittsburghi Ülikooli ning MIT teadlased demonstreerisid oma viimases teadusartiklis, kuidas mitteostsilleerivat geeli saab elustada sarnaselt meditsiinist tuntud kardiopulmonaarsele elustamisele. Oma uurimuses kasutasid teadlased 1990ndatel välja mõeldud Belousov-Zhabotinsky (BZ) geeli, mis igasuguse välise stiimulita võngub. Kindlate tingimuste korral käitub katseklaasis asetsev geel justkui süda. Teadlased panid ette, et eelnevalt mittevõnkunud […]
Printer-kustutaja puhastab laseriga prinditud paberi
Cambridge’i Ülikooli teadlased arendasid välja meetodi eemaldamaks laserite abil laser-prinditud lehelt toonerit. See võimaldab paberit uuesti kasutada. Printer-kustutajas (ingl.k. unprinter) valgustatakse lehte rohelise laseriga. Sellega ei kahjustata paberit, kuid tooner neelab valguse ja eemaldub selle tõttu paberilt. Tehnoloogia erisuste tõttu laserprinterites, kus tooner asub paberi kohal ja seda sulatatakse soojuse abil, ja tindiprinterites, kus paber […]
Harvardi Ülikoolis valmistati pöidlaküüne suurune kunstsoolestik
Inimese kõhtu on paikutd ligikaudu 7.5 m soolikaid. Nüüd väidavad Harvardi Ülikooli teadlased, et on loonud sõrmeküüne suuruse ligikaudse inimese soolestiku imitatsiooni, nimetades seadeldist “gut-on-a-chip”. Ränipolümeerses kiibis on mikrosoonestik, mis sisaldab soolestiku limaskesta rakke. Teadlaste sõnul pakub seadeldis sisehaiguste ravis ning uute ravimite välja töötamisel Petri tasiile ja loomkatsetele alternatiivset lahendust, mis on odav ja […]
Üksteise otsa asetatud fotoelemendid suurendavad väljundvõimsust ligi 20 korda
MIT teadlased asetasid suurel hulgal fotoelemente üksteise otsa, saades tulemuseks ligi 20 korda suurema väljundvõimsuse kui tavalised päikesepaneelide installatsioonid. Päikeseenergia kasutamise (ning selle kõrge hinna) üheks suurimaks probleemiks on selle madal energiatihedus, mistõttu on praktilise energiahulga saamiseks tarvis suurt pindala. Seetõttu tuleb tihti katta kogu hoone katus päikesepaneelidega, et majapidamise energiakulud katta. Tuumaelektrijaamaga võrdse koguse […]
UV kiirguse abil prinditud surveandurid
Süsinik-nanotorudega toestatud nanokomposiit-kilesid on mehaaniliste struktuuride korrasoleku jälgimiseks kasutatud ennegi, ent killede funktsionaalsus on seni olnud tänu nende planaarsele iseloomule piiratud, võimaldades survet mõõta vaid kile tasandi sihis. Lisaks võivad nad registreerida parasiitseid signaale, näiteks struktuuri tervikule väheolulisi kohalikke punktõõnsusi ning elastseid piirkondi. Optimiseerimiseks võib planaarseid andureid eri viisidel kombineerida, vaheliti või risti, aga täit […]
Nano-täpsusega kolmemõõtmeline printer
Kolmemõõtmeliste ülipeenete detaildega objektide printimine on nüüd võimalik „kahefootonilise litograafia“ abil. Selle tehnoloogiaga on võimalik valmistada üliväikeseid struktuure nanoskaalas. Uurijad Viini Tehnoloogiaülikoolist tegid hiljuti suure läbimurde selle printimistehnika kiirendamises – ülikoolis asuv kõrge täpsusega kolmemõõtmeline printer on mitmeid suurusjärke kiirem kui teised sarnased seadmed. See avab tee täiesti uutele rakendustele, muuhulgas meditsiini vallas, kirjutab ScienceDaily.com. […]
Kortsutatav CNT-transistor
Tänu süsiniknanotorude (CNT- carbon nanotube toim.) paindlikele ent robustsetele omadustele on teadlased varemalt valmistanud transistoreid, mida saab kokku rullida, voltida ning painutada. Nüüd valmistasid aga Jaapani teadlased puhtalt süsiniknanotorudest valmistatud transistori, mida saab paberilehe sarnaselt kokku kortsutada, ilma et selle elektrilised omadused muutuksid. Uus transistor on seni kõige enam painutatav transistor, mille omadused seejuures säiluvad. […]
Krediitkaardisuurune arvuti
Madala hinna ja madala võimsusega krediitkaardisuuruse arvuti arendas välja heategevuslik sihtasutus, mis loodi Cambridge’i Ülikooli arvutiteaduse instruktorite poolt. Nende eesmärgiks oli toota väga odavaid madala võimsusega arvuteid, mida noored saaksid kasutada programmeerimise õppimiseks. Nüüd jõuavad esimesed krediitkaardisuuruste arvutite eksemplarid peagi turule 25-dollarilise alghinnaga. „Raspberry Pi on krediitkaardisuurune arvuti, mida on võimalik televiisori või klaviatuuriga ühendada. […]
Robotkala õpetab päriskalu ujuma
[vsw id=”FX_2ytxV3M8″ source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Itaalia ning USA ülikoolide teadlased täheldasid, et robotkala võib “veenda” päriskala enda järel ujuma. Videos on näha, kuidas päriskala ujub robotkala tekitatud veevoolustes, mis vähendavad veetakistust ning aitavad ujuda, nii õpivad kalad vees paremini liikuma. Võiks arvata, et päriskala kohkub roboti ebamaistest mootorihäälitsustest, ent osutub, et kalad jälgivad rohkem […]