Imeline taevas

Mõnikord on Päike ümbritsetud heleda ringiga, mille sisemine äär võib olla punane ja välimine sinine. Nurk ringjoone ja selle keskpunkti vahel on 22°, mistõttu kutsutakse seda 22° haloks. (Seda nurka saab kergesti mõõta. Selleks tuleb käsi välja sirutada ning sõrmed niimoodi laiali ajada, et peopesa jääb väljapoole. See taevaosa, mis jääb sirgele joonele pöidla ja väikese sõrme otste vahele, hõlmab umbes 22°.) Mõnikord on Päikese ümber ühel või mõlemal poolel sädelevad laigud, mida kutsutakse päikesekoerteks.

Halo põhjustavad päikesekiired, mida murravad suurel kõrgusel jääkristallid. Need kristallid on kuusnurksed sambad, mida kutsutakse pliiatskristallideks ja need langevad allapoole enam-vähem külili, ise samal ajal keereldes. Kui valgus sellise kristalli läbib, siis see murdub ja liigub edasi nurga all, mis on algsest suunast 22° või rohkem kõrvale kaldunud. Kõrvalekaldumine on koondunud 22-kraadise nurga alla, mistõttu valgus on seal kõige heledam. Kui vaadata nende kristallide poole Päikesest 22 kraadi kaugusele ükskõik mis suunas, on näha osa halost.

Päikesekoerad on samuti tingitud valguse murdumisest kuusnurksetes kristallides. Need kristallid pole aga mitte samba-, vaid plaadikujulised. Need plaatkristallid on langedes laiema poolega allapoole. Need suunavad valgust vaatleja poole ainult siis, kui need asuvad umbes Päikest läbival horisontaaljoonel. Niisiis asuvad päikesekoerad vasakul ja paremal pool Päikest. Kui Päike on madalal, paiknevad koerad sellest umbes 22° kaugusel. Kui Päike on kõrgel, paiknevad päikesekoerad veidi kaugemal. Need on tavaliselt värvilised, sest kristallid jagavad valguse värvusteks, millest punane on Päikesele kõige lähemal.

On veel palju muid halosid, kaari, sambaid ja heledaid kohti, mis taevasse ilmuda võivad. Kõiki neist ei ole võimalik samaaegselt vaadelda, kuna nad tekivad Päikese erinevat kõrgustel. Ka nende kuju võib sõltuda Päikese kõrgusest. Mõned neist on nii haruldased, et ainult paar inimest on neid näinud või pildistanud.

Vt ka space.io9.com