• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Imeline taevas

20.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Mõnikord on Päike ümbritsetud heleda ringiga, mille sisemine äär võib olla punane ja välimine sinine. Nurk ringjoone ja selle keskpunkti vahel on 22°, mistõttu kutsutakse seda 22° haloks. (Seda nurka saab kergesti mõõta. Selleks tuleb käsi välja sirutada ning sõrmed niimoodi laiali ajada, et peopesa jääb väljapoole. See taevaosa, mis jääb sirgele joonele pöidla ja väikese sõrme otste vahele, hõlmab umbes 22°.) Mõnikord on Päikese ümber ühel või mõlemal poolel sädelevad laigud, mida kutsutakse päikesekoerteks.

Sun_dog_halo-shutterstock_139736161

22° halo. Foto: http://gosouthonline.co.za

Halo põhjustavad päikesekiired, mida murravad suurel kõrgusel jääkristallid. Need kristallid on kuusnurksed sambad, mida kutsutakse pliiatskristallideks ja need langevad allapoole enam-vähem külili, ise samal ajal keereldes. Kui valgus sellise kristalli läbib, siis see murdub ja liigub edasi nurga all, mis on algsest suunast 22° või rohkem kõrvale kaldunud. Kõrvalekaldumine on koondunud 22-kraadise nurga alla, mistõttu valgus on seal kõige heledam. Kui vaadata nende kristallide poole Päikesest 22 kraadi kaugusele ükskõik mis suunas, on näha osa halost.

3777253t100h0bae

Valgusesammas ja päikesekoerad. Näha on ka 22° halo. Foto: youtube.com

Päikesekoerad on samuti tingitud valguse murdumisest kuusnurksetes kristallides. Need kristallid pole aga mitte samba-, vaid plaadikujulised. Need plaatkristallid on langedes laiema poolega allapoole. Need suunavad valgust vaatleja poole ainult siis, kui need asuvad umbes Päikest läbival horisontaaljoonel. Niisiis asuvad päikesekoerad vasakul ja paremal pool Päikest. Kui Päike on madalal, paiknevad koerad sellest umbes 22° kaugusel. Kui Päike on kõrgel, paiknevad päikesekoerad veidi kaugemal. Need on tavaliselt värvilised, sest kristallid jagavad valguse värvusteks, millest punane on Päikesele kõige lähemal.

On veel palju muid halosid, kaari, sambaid ja heledaid kohti, mis taevasse ilmuda võivad. Kõiki neist ei ole võimalik samaaegselt vaadelda, kuna nad tekivad Päikese erinevat kõrgustel. Ka nende kuju võib sõltuda Päikese kõrgusest. Mõned neist on nii haruldased, et ainult paar inimest on neid näinud või pildistanud.

Arcs

Sellelt pildilt oskate ära tunda 22° halo, valgusesambad ja päikesekoerad. Aga te näete – issanda loomaaeg on siin väga kirju. Foto Joshua Thomas 09.01.2015, Red River, New Mexico

Vt ka space.io9.com

Ei ole rohkem selle temaatika postitusi.

Filed Under: Päevapilt

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in