• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Kõverjooneliselt levivad Airy valguskuulid

13.10.2014 by Nils Leave a Comment

Andreas Valdmann, Peeter Piksarv, Heli Valtna-Lukner, Peeter Saari TÜ Füüsika Instituut, Riia 142, Tartu 51014, Eesti Difraksioon on nähtus, mis alates valguse lainemudeli abil seletuse saamist on ootuspärane ja lausa paratamatuna näiv. Näiteks on difraktsioon põhjuseks, miks Maalt Kuu poole suunatud peenikese laserkiire läbimõõt kasvab teel sihtmärgini kilomeetritega mõõdetavaks, hoolimata sellest, kui hästi on laser […]

Filed Under: Referaadinurgake, Tartu Ülikool

Kasvuhoonegaasi CO2 kasutamine plastide materjalina.

22.05.2014 by Aile Tamm Leave a Comment

Leverkusen, 14. mai 2014 – Kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi võib kasutada plastide peamise materjalina. Pärast edukat katsefaasi ja paljutõotavat turuanalüüsi plaanib Bayer MaterialScience oma Dormageni tootmiskohas investeerida 15 miljonit eurot tootmisliini ehitamisse, mis hakkab kõrgkvaliteetse vahtpolüuretaani prekursori tootmiseks kasutama süsihappegaasi.  Liini keskmine aastane tootmisvõimsus on 5000 tonni. Loataotlus esitatakse Kölni kohalikule omavalitsusele järgmise paari nädala jooksul. Projekti […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Hübriidne plasma-katalüütiline reaktor ohtlike gaaside eemaldamiseks

8.04.2014 by Aile Tamm Leave a Comment

Indrek Jõgi, Ants Haljaste, Matti Laan „Hybrid TiO2 based plasma-catalytic reactors for the removal of hazardous gasses“ Surf. Coat. Technol. 242 (2014) 195-199. Kateldes ja mootorites kütuste põlemisel tekkivad lämmastik- ja vääveloksiidid (NOx ja SO2)  põhjustavad atmosfääri jõudes happevihmasid ja sudu ning on seetõttu ohuks nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Seetõttu on nende ühendite […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Tartu Ülikool, Teadusuudised Tagged With: Kütuseelemendid, Tulevikuenergia

Kas uus suund fotoonikas?

4.02.2014 by Aile Tamm Leave a Comment

KBFI teadlased Urmas Nagel ja Toomas Rõõm koostöös Ungari, Jaapani ja Hollandi teadlastega on avastanud uue optilise nähtuse kasutades haruldast eksperimentaalset seadet Tallinnas, kus optiline spektroskoopia on ühildatud tugevate magnetväljadega. Avastus, mis võib olla aluseks uutele suundumustele fotoonikas ja infomatsioonitehnoloogias, on avaldatud ajakirjas Nature Communications. Materjalid, mida rühm uuris Ungari teadlase István Kézsmárki juhtimisel, on […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, KBFI, Teadusuudised Tagged With: Magnetmaterjalid, Saagu valgus

KBFIs käivitatakse unikaalne aatom- ja magnetjõu mikroskoop

19.12.2013 by Aile Tamm Leave a Comment

19. detsemberil avati Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis teadustööks unikaalne aatom(AFM)- ja magnetjõu mikroskoop (MFM) (Pildil). PPMS süsteemi (Physical Property Measurement System, Quantum Design) integreeritav muudetava temperatuuri (2–400 K) ja muudetava väljatugevusega (-14 kuni 14 T) kõrgresolutsiooni AFM-MFM seade on unikaalne ja tõhus tööriist materjaliteaduse probleemide uurimisel. Seade on konstrueeritud Šveitsi teadlaste rühma poolt Baseli […]

Filed Under: Eestist endast, KBFI

Nendele, kes huvituvad vaakumi probleemist…

17.12.2013 by Aile Tamm 1 Comment

Tänapäeva füüsika üheks alustalaks oleva kvantmehaanika järgi on olemas rida erinevaid panuseid vaakumi energia tihedusse ρvac. Võrreldamatult suurim nende seas on fundamentaal bosonite nullseisundi kvantfluktuatsioonide panus. Vastav energia tihedus on hiigelsuur ja on Plancki energia tiheduse  ρvac =4.63 .10113 J/m3 suurusjärku, mis ületab ligikaudu 10120 korda vaadeldavat vaakumi energiatihedust. Kõik teised panused vaakumi energiatihedusse ρvac […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Eestist endast, Tartu Ülikool, Teadusuudised

Gruppide moodustamine määrab ellujääja

3.09.2013 by Aile Tamm 2 Comments

Populatsiooni ökoloogia peamiseks eesmärgiks on mõista, millised tegurid vastutavad konkureerivate liikide väljasuremise, ellujäämise või kooseksisteerimise eest. Bioloogiliste populatsioonide dünaamika, st organismide hulk ning jaotus ruumis ja ajas, on määratud peamiselt sünni ja surma protsesside poolt. Need protsessid omakorda on mõjutatud organismidevahelise konkurentsi poolt ressurssidele. Demograafilised protsessid on seotud muuhulgas organismide agregatsiooniga, st kobarate moodustumisega, süsteemides, […]

Filed Under: Eestist endast, KBFI, Teadusuudised Tagged With: biofüüsika

Kloori tootmine oluliselt väiksema energiakuluga

19.06.2013 by Aile Tamm Leave a Comment

Leverkusen, 12. juuni 2013 – Hetkel kogu maailmas kasutusele võetav Bayeri ja ThyssenKrupi uus tehnoloogia võimaldab kloori toota oluliselt väiksema elektrikuluga. Tavapärase tootmisega võrreldes vähendab uudne meetod selle olulise kemikaali tootmisele kuluvat märkimisväärset energiahulka pea 30 protsendi võrra. Tehnoloogia ulatuslik kasutuselevõtt tooks majanduslikus mõttes kaasa olulise energiasäästu. Uut hapnikku depolariseeriva katoodi tehnoloogiat (ODC) kasutatakse naatriumkloriidi […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Eestist endast, Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Eesti teadlased mainekas ajakirjas Physical Review Letters: BiFeO3 teraherts-spektroskoopia

4.06.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Lähiajal ilmub mainekas teadusajakirjas Physical Review Letters Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi kaastööl valminud artikkel „Multiferroidse BiFeO3 spinnlainete teraherts-spektroskoopia tugevas magnetväljas.“[1] Töös uuriti BiFeO3 kristalli magnetiliste ergastuste ehk spinnlainete magnetvälja sõltuvust kauges infrapunases (teraherts) spektriosas. Multiferroidse materjali võimalikkust aimas esmakordselt 1894ndal aastal prantsuse teadlane Pierre Curie. 1959ndal aastal ennustas Dzyaloshinskii, et Cr2O3 peab olema multiferroid. […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, KBFI

Mesilaste kaitsevärav-uus viis kaitsmaks mesilasi varroalestade eest

25.02.2013 by Aile Tamm Leave a Comment

Euroopa meemesilased on ohus: Ameerika ja Euroopa mesinikud on mitu aastat rääkinud massilisest mesilaste hävimisest, mille üheks peamiseks põhjuseks on varroalest. Varem on selle parasiidi tõrjel keskendutud ainult tarusisesele ravile, kuid korjele läinud mesilased toovad tagasi pöördudes jälle uued lestadkaasa. Bayeri teadlased on teinud koostööd Frankfurdi ülikooli mesilasteuurijatega, et töötada välja varroalestade eest kaitsev värav, […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Teadusuudised Tagged With: biofüüsika

Kiraalsus ja spinnlained

31.10.2012 by Aile Tamm Leave a Comment

Ajakirja Nature Physics 2012.a. oktoobrikuu numbri kaanel on avaldatud pilt magnetilise aine kristallvõrest. See seostub tööga, milles KBFI teadlaste Urmas Nageli ja Toomas Rõõmu osavõtul avastati, et elektromagnetkiirguse neeldumisel spinnlainetel avaldub magnetilise struktuuri kiraalsus[1]. Avaldatud töös [2] näidati, et Ba2CoGe2O7 kristallile teatavates suundades magnetvälja rakendamisel sõltub terahertskiirguse [3] neeldumine sellest, kas valgus levib piki magnetvälja […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Eestist endast, KBFI, Teadusuudised Tagged With: Magnetmaterjalid

Katsetades ioonsete vedelikega, arvesta, et klaasanum võib tulemustesse lisada ka “mäekristalle”

19.10.2012 by Aile Tamm Leave a Comment

Autor: Raul Välbe Ioonsed vedelikud (IL) on madala sulamistäpiga ioonidest koosnevad vedelad soolad. IL-id on leidnud kasutust paljudes rakendustes tänu suurepärastele omadustele nagu hea elektrijuhtivus, praktiliselt puuduv aururõhk ning keskkonnasõbralikkus [1]. Viimastel aastatel on teatud ioonsete vedelike stabiilsus ja ohutus keskkonna suhtes olnud uurimuse keskmes ning paljud seni kehtinud väited on sattunud küsimärgi alla [2]. […]

Filed Under: Eestist endast, Tartu Ülikool, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Miks mõned praod just nii kulgevad?

18.09.2012 by Aile Tamm Leave a Comment

Autorid Jakob Jõgi ja Martin Järvekülg TÜ Füüsika Instituudist Materjalide pragunemine on protsess, mida võib märgata praktiliselt kõikjal meie ümber: klaasi purunemine mehaanilise pinge tõttu, puidu ja muda pragunemine kuivamisel, laava mõranemine jahtumisel. Tegemist on keeruka nähtusega, mis sõltub nii mater­jalide omadustest, struktuurist kui ka pragunemise mehhanismist. Metallide (Hf, Zr, Ti) alkoksiidide geelkile [1] omapärase […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Eestist endast, Tartu Ülikool, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Pooljuhtmaterjalidest nanotraatide mehaanilised ja triboloogilised omadused

10.08.2012 by Aile Tamm Leave a Comment

Autorid: Polyakov, B; Vlassov, S; Dorogin, L; Antsov, M; Petruhins, A; Kink, I; Romanov, A; Lõhmus, R. Pooljuhtmaterjalidest nanotraate (ülipeenikesed traadid, mille diameeter ei ületa 100 nanomeetrit) peetakse tulevikutehnoloogiates väga olulisteks materjalideks. Tänu nende väikestele mõõtudele on nanotraatidel väga erilised mehaanilised ja elektrilised omadused, mis teevad võimalikuks nende kasutamise nanoelektromehaanilistes rakendustes (NEMS). Üliväikeste mõõtmete tõttu […]

Filed Under: Eestist endast, Tartu Ülikool, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Ferromagneetiline raudoksiid tinaoksiidi nanoosakestel võimalike spintrooniliste rakenduste tarvis

2.05.2012 by Aile Tamm Leave a Comment

Kiirelt magneetuvaid ja nii magneetiliselt kui elektriliselt kiiresti ümberlülituvaid tahkeid materjalikihte on tarvis arendada uuelaadsete suhteliselt väikese energiatarbega ja samas suure tihedusega mälumaterjalide jaoks. Sellistes materjalides võiks salvestada infobitte elektriliselt, rakendades materjalile magnetvälja, või siis ka vastupidi, lugedes elektriliselt polariseeritud magnetmaterjali magneetumust. Peamine on esialgu siiski magnetiline salvestus ja elektriline lugemine… niivõrd kuivõrd võib neid […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Eestist endast, Tartu Ülikool, Teadusuudised Tagged With: Magnetmaterjalid

„Difraktsioonivaba“ valgusimpulsi moodustumine ringjal difraktsioonivõrel

16.04.2012 by Aile Tamm Leave a Comment

Difraktsiooninähtusi, ehk valguse lainelisest iseloomust põhjustatud efekte, on tavaks uurida pidevas valgusväljas, st. valgusallikaga, mis kiirgab väga kitsas lainepikkuste vahemikus (tüüpiliselt alla 1 nm), sest sel juhul on difraktsioonipilt selge ja teravalt nähtavate heledus-tumedusribadega. Üheks huvitavaimaks ja kasulikke rakendusi leidnud difraktsiooninähtuseks on möödunud sajandi lõpus avastatud nn Bessel kimbud. Besseli valguskimbu levides säilib tema keskel olev […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Eestist endast, Tartu Ülikool, Teadusuudised Tagged With: Saagu valgus

Üliõhukeste polüpürroolkilede moodustumine kuldelektroodil

14.02.2012 by Aile Tamm Leave a Comment

Elektrit juhtivaid polümeere on viimaste aastakümnete jooksul intensiivselt uuritud kui uut liiki orgaanilist materjali, millel on metallidele ja pooljuhtidele omased elektrilised ja optilised omadused ühendatud tavapolümeeride selliste omadustega nagu suhteliselt lihtne süntees ning hea vormitavus ja töödeldavus. Polüpürrooli (PPy) peetakse üheks elektrit juhtivate polümeeride klassikaliseks esindajaks, tänu tema vastupidavusele erinevates keskkondades ja võimalusele saada selle […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Eestist endast, Tartu Ülikool, Teadusuudised

Õhu negatiivsete ioonide koostise üks uuemaid uurimismeetodeid

27.12.2011 by Aile Tamm Leave a Comment

Õhus või mõnes gaasisegus hõljuvate pisiosakeste kogumit võib nimetada aerosooliks. Osakesed võivad olla  võrdlemisi suured (läbimõõdud kümnetes mikromeetrites) või palju väiksemad (nanomeetrites) Osakesed võivad olla neutraalsed või siis elektriliselt laetud. Aerosool mõjutab nii kliimat kui ka inimeste igapäevaelu, kusjuures paljud mõjud sõltuvad osakeste suurusest ja/või keemilisest koostisest[1,2,3]. Suurusest sõltub näiteks kui kaugele osake organismis levib, […]

Filed Under: Eestist endast, Tartu Ülikool, Teadusuudised

Dielektrikute aatomkihtsadestamisest grafeenile

19.10.2011 by Aile Tamm Leave a Comment

Üheainsa aatomikihi paksune grafeen, mille moodustavad kuusnurkses võres olevad süsinikuaatomid ja mida loetakse hetkel kõige potentsiaalsemaks järglaseks ränile tuleviku nanoelektroonikas, on olnud viimastel aastatel ehk enim uuritud materjal. Materjaliteaduses valitsenud “grafeenibuumile” andis läinud aastal veelgi hoogu juurde 2010. aasta Nobeli füüsikapreemia, mis läks Manchesteri Ülikooli  füüsikutele Andre Geimile ja Konstantin Novosjolovile, kes viisid veidi rohkem […]

Filed Under: Eestist endast, Tartu Ülikool, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Hafniumoksiidi aatomkihtsadestuse keemia ja räninitriidil põhineva välkmälu kvaliteet… Mis neil ühist on?

6.09.2011 by Aile Tamm Leave a Comment

Meie kõigi taskutes leiduvate ja arvutitesse pistetavate mälupulkade ehk välkmäluseadmete (flash memory, ingl. k., toim.) ehitus põhineb põhimõtteliselt kolme erineva füüsikalise omadusega õhukese tahkiskihi korrusstruktuuril. Väga skemaatiliselt, kuid põhimõtteliselt adekvaatselt võib ette kujutada kahte laia keelutsooniga isoleerivat metalloksiidkihti, milliste vahele on sadestatud kitsama keelutsooniga isolaator, pooljuht või juht (Joonis). Korrusstruktuur on omakorda sadestatud  kahe elektrone […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Rakenduslik teadus, Tartu Ülikool, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Aerosooliosakeste elektriline laadumine bipolaarses ioonatmosfääris

11.07.2011 by Aile Tamm Leave a Comment

Atmosfääriõhk on keerulise koostisega. Peale gaasiliste komponentide leidub õhus ka hõljuvaid kondenseerunud aine osakesi, aerosooliosakesi, mis oma mõõtmetelt on gaasimolekulidest oluliselt suuremad. Aerosooliosakeste mõõtmeskaala on lai, läbimõõtudega 1,5 nanomeetrist kuni kümnete mikromeetriteni. Üheks huvipakkuvaks eriküsimuseks aerosooli uurimisel on olnud osakeste elektrilaengud. Juba XX sajandi alguses jõuti teadmiseni, et aerosooliosakeste elektrilaengud tekivad osakeste juhuslikel kokkupõrgetel veelgi […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Tartu Ülikool, Teadusuudised

Põlevkivitööstuse kõrvalproduktist valmistatud kunstlihased

13.06.2011 by Aile Tamm Leave a Comment

Enamik inimeste ehitatud mootorid on suured ja valjud, aga samas tugevamad ja ehituselt palju lihtsamad kui inimlihased. Teadlased töötavad juba pikemat aega niinimetatud tarkade materjalide kallal, mis võimaldaks luua midagi inimlihastele sarnanevat. Taolistel pehmetel, hästi painduvatel, miniatuursetel ja vaikselt töötavatel materjalidel oleks rakendust näiteks biomeditsiinis, robootikas, kosmosetööstuses ja mujalgi. Tänaseks on erinevate uurimisgruppide poolt välja […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Tartu Ülikool, Teadusuudised

Koobaltiga dopeerimise ja kuumutamise mõju sool-geel meetodil valmistatud õhukeste TiO2 kilede omadustele

7.06.2011 by Aile Tamm Leave a Comment

Viimase paari aastakümne jooksul on TiO2 pälvinud palju tähelepanu. Paljude muude kasulike rakenduste kõrval võimaldab TiO2 luua näiteks nn. isepuhastuvaid aknaklaase. Seejuures „isepuhastumise“ protsess toimub kaheastmelisena: esimeses astmes päikesevalguse mõjul lagundatakse mustus (nn. fotokatalüütiline protsess) ja teises astmes vihmavesi peseb laguproduktid maha. Kuna aknaklaas on valguse mõjul muutunud superhüdrofiilseks (s.t. veetilkasid ei moodustu, vaid vesi […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Tartu Ülikool, Teadusuudised

Superparvede morfoloogia uurimine aitab mõista kosmilise võrgustiku omadusi

25.05.2011 by Aile Tamm Leave a Comment

Tartu Observatooriumi teadlased Maret Einasto, Juhan Liivamägi, Elmo Tempel, Enn Saar, Erik Tago, Jaan Einasto ja Peeter Einasto koos kaasautoritega Tuorla Observatooriumist ja Valencia Ülikooli Observatooriumist avaldasid kaks artiklit, milles nad uurivad superparvede morfoloogiat ning galaktilist koostist. Nendes töödes kasutati Juhan Liivamäe poolt Sloani digitaalse taevaülevaate andmete põhjal koostatud superparvede kataloogi. Lähemalt uuriti Sloani Suure […]

Filed Under: Teadusuudised, Tõravere Observatoorium

Puhaste TiO2 ja dopeeritud YAlO3:Ce3+ kristallide optiliste omaduste modelleerimine

17.05.2011 by Aile Tamm Leave a Comment

Töös (vt Algallikas) kombineeritakse kahte sõltumatut komplementaarset arvutusmeetodit (millest üks on poolempiiriline, teine aga ab initio, st lähtub algprintsiipidest) mõningate rakenduslikult ak­tuaalsete dielektriliste ja pooljuhtkristallide (YAlO3:Ce3+ ja TiO2) optiliste omaduste modelleerimiseks. YAlO3:Ce3+ on materjal, mis leiab eelkõige rakendamist stsintillaatorites (st seadmetes, mis registreerivad ioniseerivat kiirgust). Käesolevas uurimuses püstitati täiustatud teooria hindamaks seda tüüpi materjalide neelamisvõimet […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Tartu Ülikool, Teadusuudised

Õhukeste ruteeniumikilede aatomkihtsadestamine etüültsüklopentadienüül-pürrolüülruteeniumist ja hapnikust.

16.05.2011 by Aile Tamm Leave a Comment

Arvutimälude (nii püsimälude kui dünaamiliste juhupöördmälude) uute tehnoloogiliste põlvkondade arendamise ja tootmisliinile viimise käigus on juba aastaid tagasi loobutud tasapinnaliste infobitte “0” ja “1” säilitavate kondensaatorite kasutusest. Selle asemel on tulnud kolmedimensionaalsed (3D) struktuurid, ehk kondensaatorid tehakse põhimõtteliselt pikkade kitsaste silindrite kujulistena nii, et neid mahuks üksteise kõrvale võimalikult rohkem ja nad samas siiski mahutaksid […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Tartu Ülikool, Teadusuudised

Tsirkooniumoksiidist (ZrO2) mikrorullid – kas kõrgtehnoloogiline läbimurre?

1.06.2010 by Stiina Kristal Leave a Comment

Üks märkimisväärne tulemus, millega Tartu Füüsika Instituudi materjaliteadlased on viimasel ajal silma paistnud, on uudsete oksiidmaterjalist mikromõõdus rullide valmistamine sool-geel meetodil. Käesoleva kokkuvõtte autor, TÜ Füüsika Instituudi doktorant Sven Lange kaitseb 17.juunil sel teemal oma doktoritööd (Toim. A.Tamm). Sool-geel meetod kätkeb endas vajaliku keemilise koostisega meetaolise viskoosse metall-orgaanilise lähtematerjali mehaanilist vormimist ja sellele järgnevat keemilis-termilist […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Teadusuudised

Tartu plasmafüüsikud aitavad Läänemerd päästa

13.04.2010 by Jaan-Juhan Oidermaa Leave a Comment

PlasTEP-i projektis osalev Füüsika Instituudi gaaslahenduslabor üritab koos viieteistkümne välispartneriga luua plasmal baseeruva tehnoloogia prototüübid, mis tulevikus aitaksid vähendada Läänemere ümbruse vee -ning õhusaastet. Umbes kolm aastat tagasi otsisid PlasTEP-i programmi eestvedajad endale Eestist seoses kavandatava projektiga partnereid. Gaaslahenduslaboril oli aga reaalne kogemus saasteühendite eemaldamise osas olemas ning nende hiljutise uurimistöö temaatika ühildus projektiga ideaalselt. […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Teadusuudised

EFS valik Eesti füüsikute tegemistest: jaanuar 2010

31.01.2010 by toimetaja Leave a Comment

Kirjastuse Elsevier arvutivõrkude, -raudvara ja –arhitektuuri alaseid artikleid publitseerivate teadusajakirjade seas hetkel kõrgeima impact factor’iga ajakirjas Microelectronic Engineering ilmus Indrek Jõgi artikkel, [Microel. Eng. 87(2), 2010, 144-149] Atomic layer deposition of high capacitance density Ta2O5-ZrO2 based dielectrics for metal-insulator-metal structures Indrek Jõgi, Kaupo Kukli, Mikko Ritala, Markku Leskelä, Jaan Aariku, Aleks Aidla ja Jun Lu […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Teadusuudised

EFS valik Eesti füüsikute tegemistest: detsember 2009

28.12.2009 by toimetaja Leave a Comment

Seadmed, mis mõõdavad gaaside sisaldust meid ümbritsevas õhus – gaasisensorid – on kahtlemata vajalikud, mõelgem kasvõi hapniku ja süsihappegaasi sisaldusele meid ümbritsevas õhus.  Gaasisensorite arendamises on aktiivselt tegevad ka Eesti füüsikud. Plaatinaga kaetud Cr2O3 kiled takistuslike gaasisensorite materjalina A.Kasikov, A.Gerst, A.Kikas, L.Matisen, A.Saar, A.Tarre, A.Rosental Takistuslike gaasisensorite töö põhineb asjaolul, et pooljuhi pinnakihi juhtivus sõltub […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Teadusuudised

Titaandioksiidi (TiO2:Sm) luminestsentsomadustest

30.11.2009 by toimetaja Leave a Comment

Teatavasti märkimisväärse osa maailma energiatarbimusest moodustab valgustus, seetõttu püütakse välja töötada odavamaid ja suurema valgusviljakusega luminestsents- valgusteid. Viimased annavad valgust tänu sobiliku luminofoor- materjali helendumisele lühilainelise kiirguse (nt UV-kiirguse) toimel. Kuna tavalised elavhõbedalahendusel põhinevad luminestsentstorud kätkevad keskkonnariske, siis edasine suund on LED-lampide täiustamisel. Luminofoor peab olema eelkõige selline, mis neelab tugevasti primaarkiirgust ja konverteerib selle […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Teadusuudised

Heledaimad parvegalaktikad aitavad mõista galaktikaparvede teket

13.05.2009 by toimetaja Leave a Comment

Tartu Observatoorium annab teada (www.aai.ee/?page=teadusuudised&id=3): R. Coziol ja kaasautorid Mehhikost koostöös Erik Tagoga Tartu Observatooriumist uurisid galaktikaparvede heledaimaid galaktikaid ning nende tähtsust galaktikaparve tekkimisel. Galaktikaparved on dünaamiliselt seotud süsteemid, mis koosnevad sadadest kuni tuhandetest galaktikatest ning galaktikatevahelisest kuumast gaasist. Vastavalt tänapäevasele kosmoloogilisele mudelile moodustuvad sellised parved väiksemate galaktikagruppide liitumisel. Numbrilised simulatsioonid on näidanud, et galaktikaparved […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Teadusuudised

Lähedaste kvasarite ümbrus Sloani taevaülevaates

20.04.2009 by toimetaja Leave a Comment

Tartu Observatoorium annab teada (www.aai.ee/?page=teadusuudised&id=2): Heidi Lietzen ja kaasautorid Tuorla ning Tartu observatooriumitest uurisid Sloani galaktikate kataloogi abil seoseid kvasarite ja neid ümbritseva keskkonna vahel.Tä napäevase arusaama järgi on kvasarid ehk "kvaasi-stellaarsed objektid" aktiivse tuumaga galaktikad, kus kiirgus vabaneb aine akretsioonil galaktika keskel asuvale ülimassiivsele mustale augule. Kompaktne tuumaosa võib heleduselt ületada mitu suurusjärku kogu […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Teadusuudised

Galaktikate jaotus Universumis sõltub globaalsest keskkonnast

20.04.2009 by toimetaja Leave a Comment

Tartu Observatoorium annab teada (www.aai.ee/?page=teadusuudised&id=1): Elmo Tempel, Jaan Einasto ja kaasautorid Tartu Observatooriumist analüüsisid galaktikate jaotust Universumis ning leidsid, et galaktikate jaotus sõltub oluliselt galaktika rollist grupis ning keskkonnast, kus galaktika paikneb. Analüüsist tuleneb, et Universumi kõige tihedamates piirkondades, superparvede tuumades, puuduvad peaaegu täielikult nõrgad galaktikad. Galaktikate jaotuse uurimine annab suurepärase võimaluse, kuidas paremini mõista […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Teadusuudised

Teaduspark kavandab Nanolabi ehitust

21.10.2008 by toimetaja Leave a Comment

Tartu Teaduspark kavatseb järgmisel aastal hakata ehitama Nanolabi, mis on Tartusse kavandatav Eesti esimene nanotehnoloogia labori ja puhaste ruumide kompleks. Seoses ehitusega külastasid Tartu Teaduspargi, Füüsika Instituudi ja Eesti Nanotehnoloogia Arenduskeskuse esindajad Soome juhtivat nanotehnoloogia arenduskeskust Micronova. Teaduspargi poolt organiseeritud külastuse eesmärgiks oli tutvuda Helsingis asuva Micronova puhaste ruumidega. „Teadusparki kavandatav nanolabor koos puhaste ruumidega […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Teadusuudised

TÜ Füüsika Instituudi teadlased töötavad Philipsi tellimusel välja tomograafi

20.04.2008 by toimetaja Leave a Comment

Sellest aastast alates osalevad Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi teadlased Euroopa Liidu projektis STRING, mille eesmärk on välja töötada uut tüüpi tomograaf, mis muudab haiguste diagnostika patsiendisõbralikumaks ning funktsionaalsemaks. Projekti raames viivad füüsika instituudi teadlased läbi uute, valgustkiirgavate materjalide uuringuid. Projekti lõppeesmärk on välja arendada uuetüübilise positronide kiirgusel põhineva tomograafi (nn PET-tomograafi) prototüüp, mis võimaldaks parandada […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Teadusuudised

Premeeriti tublimaid populariseerijaid.

19.07.2007 by toimetaja Leave a Comment

26. aprillil kuulutati välja Eesti Teaduse Populariseerimise auhinna 2007 võitjad. 28 kandidaadi hulgast valis zürii üheksa auhinna saajat. 40 000 kroonise I preemia võitis OÜ Haridusmeedia ETVs jooksnud saatesarja BioNina eest. Kuueteistkümnest 30-minutilisest seeriast koosnevale sarjale tõi edu teemade mitmekülgne ja sügav käsitlus ning professionaalne teostus. Saatesari valmis koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga ning […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Teadusuudised

Horisont 40

by toimetaja Leave a Comment

Teaduse populariseerimine ja populaarteadus on kogu aeg käinud käsikäes ja kumba "Horisont" rohkem teinud on, eks see jäägu igaühe enese otsustada. Kui fyysika.ee võib uhke olla oma tegutsemisaasta üle teadust populariseerides, siis seda suurem on tema rõõm õnnitleda populaarteaduslikku ajakirja "Horisont", kes juba 40 aastat teaduse huvitavaks kirjutamise veskit vedanud. 40 aastat pole mainekate teadusajakirjade […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Teadusuudised

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in